Aadria ja Joonia meri

Piirkonna riigid

Aadria ja Joonia mere koostööpiirkond hõlmab Euroopa riike, mis piirnevad Aadria ja Joonia merega. 2021.–2027. aasta koostööpiirkond hõlmab kogu eelmise Interregi programmi territooriumi (Kreeka, Horvaatia ja Sloveenia, 12 Itaalia piirkonda ja kaks provintsi, samuti ELi mittekuuluvad riigid Albaania, Montenegro, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina), sealhulgas Põhja-Makedoonia Vabariik. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

Interreg VI B „IPA ADRIONi programm (2021–2027)“, mis kiideti lõplikult heaks 30. novembril 2022, on suunatud Aadria ja Joonia mere piirkonna kestliku majandusliku ja sotsiaalse heaolu edendamisele. See toetab majanduskasvu ja töökohtade loomist, parandades piirkondade atraktiivsust, konkurentsivõimet ja ühenduvust, säilitades samal ajal keskkonna ning tagades terved ja tasakaalustatud mere- ja rannikuökosüsteemid. Ajavahemikul 2021–2027 keskendus IPA-ADRION neljale prioriteedile:

• Prioriteet: 1 – Arukama Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
• Prioriteet: 2 – Keskkonnahoidlikuma ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
• Prioriteet: 3 – CO2-neutraalse ja paremini ühendatud Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
• Prioriteet: 4 – Aadria ja Joonia mere piirkonna juhtimise toetamine

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse peamiselt 2. prioriteedis ja selle erieesmärgis RSO2.4 (kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu ennetamise edendamine, vastupanuvõime, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise). Samuti peaks programm tõhustama kohanemist looduse taastamise ja rohelise taristu edendamise meetmete kaudu, et täita erieesmärk RSO2.7 (looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamise tõhustamine, sealhulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine).

Sellega seoses aitab IPA ADRION luua ühiseid riikidevahelisi ja makropiirkondlikke meetmeid, et tulla toime kliimamuutustega ning ennetada loodusõnnetusi ja inimtegevusest tingitud katastroofe, pidades looduse säilitamist põhielemendiks.

Programmitöö perioodil 2014–2020 kaaluti kliimamuutustega kohanemist 2. prioriteetse suuna raames osana erieesmärgist 2.2 „suurendada suutlikkust tegeleda riikidevaheliselt keskkonna haavatavuse ja killustatusega ning kaitsta ökosüsteemi teenuseid ADRIONi piirkonnas. Selle eesmärgi kaudu aitas ADRION edendada ühist arusaama keskkonnakaitsest, bioloogilise mitmekesisuse majandamisest, ökosüsteemi teenustest ja kliimamuutustega kohanemisest.

Lisaks on Itaalia-Horvaatia piiriülese koostöö programm Aadria ja Joonia mere piirkonna jaoks väga oluline. Selle koostööpiirkond (25 provintsi Itaalias ja 8 maakonda Horvaatias) hõlmab märkimisväärse osa Aadria mere alampiirkonnast. Interregi Itaalia-Horvaatia piiriülese koostöö programmis 2021–2027 märgitakse kavatsust parandada programmidevahelist koordineerimist ADRIONi ja muude piiriüleste programmidega Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Programmidevahelist kooskõlastamist taotletakse ka kogu Vahemere piirkonnas. Programm keskendub sinisele majandusele, kasutades ära varasemaid koostöökogemusi ja luues tugevamat koostoimet EUSAIRiga. Roheline ja vastupidav ühine keskkond (2. prioriteet) hõlmab kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu ennetamist.

2.     Makropiirkonna strateegiad

ADRIONi koostöövaldkond langeb kokku ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga (EUSAIR). ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia üldeesmärk on edendada piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset jõukust ja majanduskasvu, parandades selle atraktiivsust, konkurentsivõimet ja ühenduvust. Nelja ELi liikmesriigiga (Horvaatia, Kreeka, Itaalia, Sloveenia) ja kuue ELi mittekuuluva riigiga (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia, San Marino, Serbia) aitab strateegia kaasa Lääne-Balkani riikide edasisele integratsioonile. EUSAIR keskendub nii piirkonna maismaa- kui ka mereressurssidele. See tugineb neljale temaatilisele sambale, mis esindavad piirkonna peamisi probleeme ja võimalusi: 1) meremajanduse kasv, 2) piirkonna ühendamine, 3) keskkonnakvaliteet, 4) säästev turism. Koostöö ühiste keskkonnaressursside ühiseks haldamiseks ning kliimamuutuste ja katastroofiohu juhtimise küsimustes on suunatud Aadria ja Joonia mere piirkonna säästva arengu oluliste probleemide lahendamisele. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning katastroofiohu juhtimine on horisontaalsed teemad, mis on olulised ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kõigi nelja samba jaoks. Strateegiat täiendab 2020. aasta tegevuskava (SWD(2020). Sellega asendatakse 2014. aasta kava, mis on üles ehitatud vastavalt strateegia neljale sambale. Kavas määratakse kindlaks strateegia kõigi nelja samba teemad, meetmed ja projektid. Keskkonnakvaliteedi samba meetmed peaksid aitama minimeerida kliimamuutuste mõju mere- ja maismaaökosüsteemidele.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Kogu Vahemere piirkonnas laiemalt on keskkonnakaitsealane koostöö (sealhulgas kliimamuutustega kohanemine) riigiülesel tasandil ametlikult vormistatud Barcelona konventsiooni ja sellega seotud protokollide raames.

EL on aastaid rahastanud sihtotstarbelisi piirkondlikke koostööalgatusi keskkonna ja kliima valdkonnas, aidates Balkani riike. Mõned neist kuuluvad praegu ka Aadria ja Joonia mere piirkonda. Ühinemiseelse piirkondliku keskkonnavõrgustiku projekt (RENA 2010–2013) aitas parandada Lääne-Balkani keskkonna- ja kliimatingimusi ning lähendada piirkonda ELi standarditele. Keskkonna ja kliima piirkondlik ühinemisvõrgustik (ECRAN 2013–2016) jätkas piirkondliku koostöö tugevdamist kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vahel. Sellele järgnevad praegu ELi ühinemiseelne keskkonnapartnerlusprogramm (EPPA 2019–2022) ja ELi toetus kliimameetmetele IPA II abisaajariikides – „Üleminek vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele (TRATOLOW 2020–2023)“. Sellega toetatakse Lääne-Balkani partnerite integreerimist ELi keskkonna- ja kliimavaldkonnas. TRATOLOWi 4. töörühm tegeleb konkreetselt kliimamuutustega kohanemisega. See toetab riiklikke ja piirkondlikke kohanemiskavasid ja -meetmeid Lääne-Balkani riikides.

Kesk-Euroopa algatus (CEI) on 17 liikmesriigi valitsustevaheline piirkondlik foorum Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas. See hõlmab kõiki Aadria ja Joonia mere piirkonna riike (v.a Kreeka). See edendab piirkondliku koostöö kaudu Euroopa integratsiooni ja säästvat arengut. CEI töö keskendub kahe peamise eesmärgi saavutamisele: Roheline majanduskasv ja õiglased ühiskonnad. Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamine on lisatud Euroopa kodanikualgatuse tegevuskava eesmärkide hulka eesmärgi nr 1 „Keskkonnahoidliku majanduskasvu stimuleerimine“ raames.

Kagu-Euroopa põuaohjekeskuse (DMCSEE) raames teevad koostööd kaheksa Aadria ja Joonia mere riiki (kõik peale Itaalia) koos Bulgaaria, Ungari, Moldova, Rumeenia ja Türgiga, samuti ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon (UNCCD) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO). Keskus koordineerib ja hõlbustab põuariski juhtimise vahendite ja poliitika väljatöötamist, hindamist ja rakendamist Kagu-Euroopas, et parandada valmisolekut ja vähendada põua mõju selles piirkonnas.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Seni ei ole Aadria ja Joonia mere piirkonna konkreetses kontekstis kohanemisstrateegiaid ega -kavasid välja töötatud. Barcelona konventsiooni osaliste 19.^kohtumisel (COP19) heaks kiidetud Vahemere mere- ja rannikualade kliimamuutustega kohanemise piirkondlik raamistik on asjakohane ka selle konkreetse piirkonna jaoks.

Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide näited

Projektiga I-STORM (Integreeritud meretormide ohjamise strateegiad) (2018–2019), mida rahastati programmist ADRION 2014–2020, tõhustati ühiste taristute ja vahendite kaudu andmete, prognooside ja teadmiste jagamist meretormide ja nendega seotud mõjude (rannikualade üleujutused, erosioon ja sellest tulenev mõju rannikualade ökosüsteemidele ja taristutele) kohta. Projekti raames töötati välja suunised andmete ja prognooside tõlkimiseks varajase hoiatamise ja sekkumise menetlustesse ning strateegia, mis on suunatud ADRIONi vesikonna riiklikele/piirkondlikele peamistele osalejatele. Mõlemas dokumendis pakuti välja kõige tõhusam viis andmete ja prognooside haldamiseks ning sellega seotud varajase hoiatamise menetlused. Lisaks töötati projekti raames välja I-STORMSi rakendus nutitelefonidele ja tahvelarvutitele ning I-STORMSi veebipõhine integreeritud süsteem (IWS). IWS on veebipõhine vahend andmete ja teabe jagamiseks ja integreerimiseks, edendades partneritevahelist koostööd, et paremini reageerida meretormide ohtudele Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Projekti raames loodi alaline koostöölaud. Sellega tagatakse, et dialoog jätkub ka pärast projekti lõpetamist. Selle eesmärk on edendada ühist arusaamist rannikualade praegustest probleemidest ning edendada oskusteabe koordineerimist ja jagamist.

Muid asjakohaseid projekte, mis hõlmavad suurt osa Aadria ja Joonia mere piirkonnast, rahastati Itaalia-Horvaatia piiriülese koostöö programmist (2014–2020) ja neid on kirjeldatud allpool. Neist kolm (ADRIADAPT, RESPONSe ja ADRIACLIM) toetasid kohalikke omavalitsusi kohanemiskavade ja -strateegiate väljatöötamisel Aadria ja Joonia mere piirkonna ranniku- ja linnapiirkondades.

ADRIADAPT (Aadria mere piirkonna linnade vastupanuvõime teabeplatvorm, 2019–2021) edendas kohalikku ja piirkondlikku vastupanuvõimet. See aitas arendada teadmusbaasi, et teha kindlaks sobivad kliimamuutustega kohanemise ja planeerimise võimalused Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Projekti raames loodi Adriadapti vastupanuvõime platvorm, mille kliimaplaneerimise vahendeid ja teadmisi katsetati koos kohalike omavalitsustega. Samuti toetati kohalikke kliimateabe- ja kliimaalase vastupanuvõime kavasid.

RESPONSe (Aadria mere piirkonna kliimamuutustega kohanemise strateegiad, 2019–2021) andis kohalikele poliitikakujundajatele võimaluse kasutada kliimateadliku juhtimise lähenemisviise ning edendas kestlikku elu Aadria mere ja rannikualadel. Projekti tulemused hõlmavad kohanemismeetmete töövahendit avaliku sektori asutustele (Aadriamere piirkondade kliimamenüü). See on tasuta veebipõhine kohanemis- ja leevendamismeetmete hoidla, mis võib toetada kohaliku poliitika kujundamist kliimamuutustega seotud probleemide lahendamiseks. ADRIACLIMi (kliimamuutustega seotud teabe-, seire- ja juhtimisvahendid Aadria mere rannikualade kohanemisstrateegiate jaoks aastateks 2020–2022) eesmärk on töötada välja täpne teave, et toetada piirkondlike ja kohalike kliimamuutustega kohanemise kavade väljatöötamist. Selles keskendutakse kliimamuutustega kohanemise suutlikkuse suurendamisele rannikualadel. Sellega aidati välja töötada ühtsed ja võrreldavad andmed, parandada teadmisi, suutlikkust ja koostööd kliimamuutuste seire- ja modelleerimissüsteemide valdkonnas ning töötada välja täiustatud infosüsteemid, vahendid ja näitajad kliimamuutustega kohanemise optimaalseks kavandamiseks.

ASTERIS (adaptation to Saltwater intrusion in sea level rise scenarios, 2019–2021) aitab paremini mõista merevee sissetungi ruumilist ja ajalist varieerumist. Selles kasutatakse erinevaid kliimamuutuste stsenaariume, et teha kindlaks ja kaardistada riskijuhtimise vajadused ja takistused ning pakkuda praktilisi vahendeid rannikualade põhjaveekihtide säästvaks majandamiseks kohalikul tasandil.

AdriaMORE (Aadria mere DSSi kasutamine rannikualade äärmuslike ilmastikunähtuste ja üleujutuste seireks ja riskijuhtimiseks) (2018–2019), kasutades ära IPA Aadria mere piiriülese koostöö programmist rahastatud projekti ADRIARadNet peamisi saavutusi, on andnud territooriumidele ja inimestele tõhusad vahendid raskete ilmastikunähtuste ja muude seonduvate merega seotud ohtudega toimetulekuks.