IKT

Põhisõnumid

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) mõjutavad nii akuutsed (st äärmuslikud ilmastikunähtused) kui ka kroonilised kliimamõjud (st pikaajalised muutused keskkonnas).

• Info- ja sidetehnoloogiat tunnustatakse üha enam kliimamuutuste mõju leevendamise, seire ja sellega kohanemise uuenduslike lähenemisviiside võimaldajatena.

• ELi kohanemisstrateegias on selgelt märgitud, et digiüleminek on rohelise kokkuleppe kohanemiseesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega. Uued vahendid, nagu „Destination Earth“ ja „Digital Twins“, on väga paljulubavad, et parandada meie arusaamist praegusest ja tulevasest kliimamõjust planeedi ja kohalikul tasandil. Samuti tugevdatakse veelgi ookeanide mõõtmist ja jälgimist.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Kliimamuutustest IKT-le tulenevad probleemid jagunevad kahte põhikategooriasse: ägedad sündmused ja kroonilised pinged. Ägedad sündmused (mida nimetatakse ka kriitilisteks või kriisisündmusteks) hõlmavad üleujutusi (pluvial, fluvial, coastal), orkaane, jäätorme, kuumalaineid jne. Ägedad sündmused ohustavad IKT-taristuid, hävitades või blokeerides füüsilised varad, millest nad sõltuvad. Kuigi neil võib olla laastav mõju, on ägedad sündmused tavaliselt lühiajalised.

Krooniline stress tuleneb kliimanormide järkjärgulisemast muutumisest. Need muutused hõlmavad suuremaid ööpäevaseid ja aastaseid temperatuurivahemikke, suuremat kokkupuudet äärmuslike temperatuuridega, pikemaid püsivaid kõrgeid temperatuure, kiiremaid temperatuurikõikumisi, suuremat niiskust ja teist järku mõjusid, nagu sademete ja tuule mustrite muutused, mis põhjustavad sagedasemat vee sissevoolu või tormikahjustusi. Kuigi nendel mõjudel on väiksema tõenäosusega katastroofilised tagajärjed, põhjustavad need varade seisundi halvenemist, sagedasemaid maksejõuetusi ja lühemat eluiga, millel on omakorda märkimisväärsed finantstagajärjed, sest varad vajavad sagedasemaid ajakohastamis- ja asendamistsükleid ning tõenäoliselt on vaja halvenemismärkide suhtes intensiivsemat seiret. Krooniline stress avaldub palju pikema aja jooksul. Soojenemine ja muutlikum kliima rõhutavad veelgi elektrivõrku, suurendades jahutusnõudluse nõudeid. Andmekeskused on kliimamuutuste mõju suhtes vastuvõtlikud. Nad kasutavad jahutamiseks märkimisväärses koguses vett.

Üldiselt on IKT detsentraliseeritud ja modulaarne ning seetõttu on sellel suur vastupanuvõime kliimamuutustele. Üleliigsed lauatelefonid, internetiteenuse osutajate mitmekesisus, hädaabirändlus ja mobiiltelefonide mikrolaadimise varusüsteemid suurendavad IKT vastupanuvõimet kliimamuutustele. See võib tulevikus muutuda tänu pilvandmetöötluse suurenemisele, mis tähendab taristu koondumist.

Poliitikaraamistik

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kliimamuutustega kohanemise poliitikaraamistik ELis keskendub IKT-taristu vastupanuvõime parandamisele kliimamuutuste mõjude suhtes ning sektori keskkonnajalajälje vähendamisele energiatõhususe meetmete ja muude algatuste kaudu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kliimamuutustega kohanemise poliitikaraamistik ELis on kehtestatud ELi digitaalse tegevuskavaga. 2020. aastal keskenduti teises viieaastases digistrateegias – Euroopa digituleviku kujundamine – digiülemineku kolmele peamisele eesmärgile: inimeste hüvanguks toimiv tehnoloogia, õiglane ja konkurentsivõimeline majandus ning avatud, demokraatlik ja jätkusuutlik ühiskond. 2021. aastal täiendati strateegiat kümneaastase digikompassiga: Euroopa tee digikümnendil, mis sõnastab konkreetselt ELi digieesmärgid 2030. aastaks. Strateegias nähakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile ette oluline roll kliimamuutuste ja nende mõjude vastu võitlemisel. ELi kohanemisstrateegias on selgelt öeldud, et digiüleminek on ELi kohanemiseesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega. Uued vahendid, nagu „Destination Earth“ ja „Digital Twins“, on väga paljulubavad, et parandada meie arusaamist praegusest ja tulevasest kliimamõjust planeedi ja kohalikul tasandil. Samuti tugevdatakse veelgi ookeanide mõõtmisi ja vaatlusi.

ELi üleujutuste direktiiviga kehtestatakse üleujutusriski hindamise ja maandamise raamistik, et vähendada üleujutuste negatiivseid tagajärgi inimeste tervisele, majandustegevusele, keskkonnale ja kultuuripärandile Euroopa Liidus. See võimaldab kaaluda ka selliseid küsimusi nagu IKT-taristu.

Võttes arvesse suurenevaid riske (sh kliimariske) seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) ning digiteerimise ja omavahelise seotuse kasvu, kehtestati 2024. aasta lõpus digitaalse tegevuskerksuse määrus (DORA), et veelgi tugevdada digitaalset tegevuskerksust ELi finantssektoris, kehtestades ühise õigusraamistiku. Lisaks põhjalikele eeskirjadele, mis käsitlevad IKT-riskide juhtimist, IKTga seotud intsidentide haldamist, digitaalse tegevuskerksuse testimist ja kolmandate isikute IKT-riske, hõlmab DORA suures osas ka ELi finantssektorit, kusjuures selle kohaldamist laiendatakse vähemalt 20 liiki finantssektori ettevõtjatele.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka IKT-sektorile avalduvat riski.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

EL on käivitanud ka mitu rahastamisprogrammi, et toetada kliimamuutustega kohanemist IKT valdkonnas. Näiteks rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist projekte, mis parandavad IKT-taristu vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Teadusuuringute ja innovatsiooni programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse ka teadusuuringuid ja innovatsiooni kliimamuutustega kohanemise valdkonnas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

Osana Euroopa Komisjoni volitustest, mis algasid 2014. aastal, on komisjon ja CEN-CENELEC püüdnud käsitleda Euroopa standardite ja standardimise kohandamist kliimamuutustega, pöörates erilist tähelepanu peamiste sektorite vastupanuvõimele. See on viinud infrastruktuuri standardite läbivaatamiseni kliimamuutustest mõjutatud sektorites, nagu energeetika, transport, ehitus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.