2.5 Teadmistes esinevate lünkade täitmine ja ebakindlusega tegelemine

2.5 Teadmistes esinevate lünkade täitmine ja ebakindlusega tegelemine

Mis tahes otsustusprotsessile omast ebakindlust ja teadmistes esinevaid lünki rõhutatakse kliimamuutustega kohanemisel eelkõige probleemina. Kuid see ei ole põhjus tegevusetuseks. Paindlikesse ja kahetsusväärsetesse kohanemismeetmetesse investeerimine on enamiku avaliku ja erasektori osalejate endi huvides. On olemas viise, kuidas neid probleeme edukalt lahendada.

Esiteks tuleb selgelt välja tuua hindamise aluseks oleva teabe kvaliteet ja olemasolevad lüngad teadmistes. Teadusuuringud, sotsiaalne õpe, heade tavade vahetamine ja sidusrühmade koostöö võivad aidata vähendada teadmiste puudumist (nt seoses kliimamuutuste tõenäolise mõju, haavatavuse ja riskidega).

Teiseks, kui tulevane ühiskond ja keskkond võivad kiiresti ja ootamatult muutuda, ei näi tulevik olevat prognoositav ajalooliste suundumuste lihtsa ekstrapoleerimise kaudu. See võib juhtuda kliima arengu ja süsteemide reageerimise korral, aga ka sotsiaal-majandusliku arengu puhul (nt majanduskriisid, ootamatud konfliktid, pandeemiad). Seetõttu on oluline, et kohanemispoliitika väljatöötamine ei eeldaks ühtset tulevikku. Äärmiselt oluline on kindlaks määrata meetmed, nendeks valmistuda ja neid rakendada mitme tulevase stsenaariumi alusel.

Võttes arvesse kliimaprognoosidega seotud ebakindlust, on vaja jõulisi strateegiaid paljude võimalike tulevaste tingimuste vastu. Ebakindlusega tegelemine kohanemise kavandamisel on oluline ja keeruline küsimus. See nõuab teadlikkust analüüsiga seotud peamistest määramatustest ja arusaamist selle aluseks oleva teabe kvaliteedist.

Mõõtemääramatuse suuniseid käsitlevas osas Climate-ADAPT antakse juurdepääs ressurssidele, mis hõlmavad järgmisi teemasid:

• Mida tähendab ebakindlus?
• Kuidas võtta arvesse ebakindlust?
• Kuidas ebakindlust kommunikeerida?

.