6.1 Juhtide ja eesmärkide mõistmine

6.1 Juhtide ja eesmärkide mõistmine

Kohandamise seiret, aruandlust ja hindamist motiveerivate tegurite selgitamine ning selle eesmärk on luua seire-, aruandlus- ja hindamissüsteemid. Need ajendid ja eesmärgid mõjutavad seda, kes tuleks kaasata või kaasata, kuidas rollid ja kohustused on jaotatud ning kuidas on korraldatud asjaomaste osalejate vaheline koordineerimine. Need omakorda mõjutavad seire-, aruandlus- ja kontrollimeetodite valikut ning isegi seda, mil määral ja mil viisil saab tulemusi kasutada ja sidusrühmadele edastada.

Kohanemisstrateegia ja/või -kava rakendamine on kasulik vahend kliimamuutustega kohanemisel tehtud edusammude jälgimiseks ja hindamiseks. MRE-süsteemide väljatöötamine on sageli ajendatud õiguslikest ja haldusnõuetest riiklikul, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil. MRE-l võib olla mitu eesmärki, sealhulgas edusammude jälgimine, kohanemispoliitika saavutuste ja tõhususe hindamine, teadmistebaasi ja kohanemisalase teadlikkuse suurendamine, vastutuse suurendamine ning kohanemispoliitika, poliitikakujundamise ja -tavade parandamist toetav õppimine. Selles antakse tagasisidet kohanemisel tehtud edusammude ja saavutatud tulemuste kohta, st selle kohta, kas kohanemiseesmärgid, -eesmärgid ja -pingutused on piisavad ning kuidas need aitavad vähendada haavatavust kliimamuutuste suhtes. Kuid MRE üldine eesmärk on võimaldada "uut teavet ja saadud õppetunde tulevaste otsuste kujundamiseks" korduva poliitika ja tegevuskavade koostamise tsükli raames. MRE aitab teavitada ka kohanemisprotsessidest ja -tulemustest.

Kohanemispoliitika, -programmide, -meetmete jne hindamiseks ja kriteeriumide, näiteks nende tulemuslikkuse, tõhususe või sidususe kohaldamiseks peab olema selge, millega neid hinnatakse. Seetõttu ei alga kasulik MRE kohanemispoliitika tsükli lõpust, vaid see lisatakse igasse etappi: seades planeerimisdokumentides ning kohanemisvõimaluste kindlaksmääramisel ja hindamisel(3. ja 4.etapp) võimalikult konkreetsed eesmärgid ja täpselt määratletud eesmärgid ning jälgides aja jooksul lähtetingimusi ja edusamme. Hindamine ise peab olema konkreetne ja eraldiseisev jõupingutus, et rõhutada põhjalikuma ülevaate saamist mõnest elemendist ja nende teadmiste põhjal tehtud edusammudest, andes panuse kohanemispoliitika läbivaatamisse. Ainult piiratud arv riike sai hindamise käigus põhjalikuma ülevaate (vt Euroopa Keskkonnaameti aruanne nr 6/2020).

Lisavahendid

Kliimamuutustega kohanemise riiklik järelevalve, aruandlus ja hindamine Euroopas

Kliimamuutustega kohanemiseseire ja hindamine: Vahendite, raamistike ja lähenemisviiside süntees

Seire, aruandlus ja hindamine

Riiklikul tasandil kohanemiseseire, aruandlus ja hindamine Euroopas: Muudest poliitikavaldkondadest saadud õppetunnid ja kogemused

„Good Practice Study on Principles for Indicator Development, Selection, and Use in Climate Change Adaptation Monitoring and Evaluation“ (Hea tava uuring näitajate väljatöötamise, valiku ja kasutamise põhimõtete kohta kliimamuutustega kohanemise seires ja hindamises).

Riikliku kohanemispoliitika järelevalve ja hindamine kohanemispoliitika tsükli jooksul