6.3 MRE näitajate ja kombineeritud meetodite määratlemine

Selleks et saada täpne ülevaade kohanemise edenemisest ja tulemuslikkusest, peavad seire-, aruandlus- ja hindamissüsteemid sageli kasutama ja analüüsima mitmesuguseid andme- ja teabeallikaid eri skaaladel ja sektorites. Segameetodit kasutav süsteem on tõenäoliselt paindlikum kui piiratud andme- ja teabeallikatest sõltuv süsteem. Selline lähenemisviis ühendab kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid, mis võimaldavad MRE teabe tõhusamat triangulatsiooni. Eri andmeid ja teabeallikaid saab omavahel võrrelda, et tagada kohanemise edenemise ja tulemuslikkuse üldine kirjeldus, mis on usaldusväärne, järjepidev ja kontekstipõhine. Selline lähenemisviis võib aidata ületada ka mõningaid piiranguid, mis tulenevad nii kvantitatiivsetest kui ka kvalitatiivsetest andmetest, teabest ja tõenditest, mis pärinevad mitmest allikast, nagu näitajate andmed ja sidusrühmade seisukohad.

Kohanemisnäitajatel ja näitajate kogumitel on seire- ja hindamissüsteemides sageli oluline roll. Kvantitatiivsed näitajad on poliitikakujundajatele ja otsustajatele atraktiivsed, kuna need annavad mõõdetavaid, näiliselt üheselt mõistetavaid tõendeid edusammude ja tulemuslikkuse kohta. Asjakohaste näitajate kindlaksmääramisel nii protsessi kui ka tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks tuleb arvesse võtta järgmist:

Ärge leiutage ratast uuesti: Olemasolevate näitajate kasutamine (mõnel juhul kohandades neid vastavalt eesmärgile) on aktsepteeritud ja pragmaatiline lähenemisviis, mis toob kasu nii tõhususe kui ka mitme kohanemisperspektiivi seisukohast.
Arvesse ei tule võtta mitte tingimata üksiku näitaja väärtust, vaid seda, kas näitajate kogum annab sidusa ja usaldusväärse ülevaate kohanemisel tehtud edusammudest.
Näitajad luuakse sageli järk-järgult ja interaktiivselt, kaasates eksperte ja sidusrühmi. Tuleks tagada ühiskonnarühmade esindatus, et kajastada eduaruannetes kõige paremini ühiskonna haavatavaid osi.
Kaaluge protsessi-, väljund- ja tulemusnäitajate kombinatsiooni kasutamist, tunnistades, et mõnel juhul ei saa kohanemistulemusi lähitulevikus kindlaks määrata.
Lisaks teaduslikule usaldusväärsusele nõuab näitajate väljatöötamine pragmaatilisust: olemasolevate ressursside ning andmetele juurdepääsu, nende kättesaadavuse ja sidususe arvessevõtmine.

Sidusrühmade seisukohtade ja seisukohtade kogumine võib aidata valideerida kvantitatiivseid andmeid ning võimaldada uurida küsimusi „kuidas“ ja „miks“. See võib aidata paremini mõista kohanemisprotsessi aluseks olevaid põhjuseid ja protsesse. Sidusrühmade hulka võivad kuuluda valdkondlikud ja temaatilised eksperdid, aga ka need, keda kliimamuutuste ja nendega kohanemise poliitika mõju kõige rohkem mõjutab, või kohanemismeetmete rakendamises osalevad üksikisikud ja organisatsioonid. Selle teabe kogumiseks võib kasutada mitmesuguseid meetodeid, sealhulgas küsitlusi, intervjuusid, fookusrühmi, avalikke konsultatsiooniüritusi ja seminare.

Kohanemisnäitajatega töötavate riikide ülevaated rõhutavad, kui oluline on tegeleda mereökosüsteemidega juba poliitika väljatöötamise etapis. Kohanemispoliitika (kas strateegia või kava) selge sõnastamine ning eelkõige selle eesmärgid ja sihid võimaldavad sihipärasemat MRE-süsteemi. Konkreetsed eesmärgid hõlbustavad nende jälgimist ja lõppkokkuvõttes paremat teadmusbaasi, sealhulgas edusammudest, tulemustest ja mõjust saadud õppetunde, mis võivad tõhustada kohanemispoliitikat ja -tavasid. Lisaks annab MRE nõuete ja eesmärkide selge sõnastamine volituse kasutada MRE tulemusi tõhusamalt, et anda teavet poliitikakujundamiseks ja tavadeks, ning hindamised võivad paremini näidata kohanemispoliitika ja -tavade tulemuslikkust ja tõhusust.

Endiselt on selge vajadus parema arusaamise järele sellest, kuidas seada selgemaid ja selgemaid eesmärke, mida on lihtsam mõõta, jälgida ja mille suunas tehtud edusamme saab hinnata. Tõenäoliselt on kasulik leida tasakaal selgete poliitiliste eesmärkide ja sihtide seadmise ning avamere taastuvenergia süsteemide paindlikkuse säilitamise vahel. Arvestades kohanemise korduvat iseloomu, on oluline, et MRE toetaks lisaks varasemate tulemuste hindamisele ka esilekerkivate probleemide kindlakstegemist.

Lisaks kohanemismeetmete tulemustele võib poliitika ja meetmete läbivaatamisel olla kasu ka muude tihedalt seotud poliitikavaldkondade järelevalvest ja hindamisest. Arvestades kliimamuutustega kohanemise seotust kestliku arengu ja katastroofiohu vähendamisega, võivad nendes poliitikavaldkondades saadud kogemused olla informatiivsed ka riikliku kohanemispoliitika edasiarendamisel.