Kuidas teavitatakse ebakindlusest?

Ebakindluse kirjeldamisel ja kvantifitseerimisel võib olla oluline roll otsuste tegemisel. Kvantifitseerimine ei saa ebakindlust kõrvaldada, kuid see võib aidata mõista ebakindluse taset, millega me tegeleme. Tõenäosuslik teave võib olla kasulik viis võimalike futuuride tõenäosuse selgitamiseks. Statistilistel meetoditel ja mudelitel on oluline roll vaadeldud kliimaandmete ja arvuliste kliimamudelite prognooside tõlgendamisel ja sünteesimisel.

Kuid tõenäosuslik teave ei ole alati kättesaadav. Sel juhul võivad tulevaste muutuste selged kirjeldused, isegi kui need on kvalitatiivsed, anda väärtuslikku teavet selle kohta, mida oodata ja kuidas selle teabe põhjal otsustada. Kui tõenäosused ei ole kättesaadavad, võib kasutada selliseid lähenemisviise nagu stsenaariumide ja arenguteede kasutamine.

Kohanemisotsuse konteksti liik ja ajavahemik määravad kindlaks kõige asjakohasema (tõenäolisema või mitte) teabe, mida kasutada.

Kuidas ebakindlust kvantifitseeritakse ja kirjeldatakse?

Ebakindluse käsitlemine valitsustevahelises kliimamuutuste rühmas

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) on välja töötanud ühise lähenemisviisi ja kalibreeritud keele oma järelduste kindlusastme hindamiseks ja sellest teavitamiseks. See lähenemisviis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) suunistes ebakindluste järjepideva käsitlemise kohta (Mastrandrea et al., 2010) ning seda on kohaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendas hindamisaruandes (IPCC AR5, 2013–2014) ja hiljutises eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra (IPCC SR1.5, 2018).

Lähenemisviis tugineb kahele mõõdikule (usaldus ja tõenäosus), et anda teavet peamiste järelduste kindluse määra kohta, tuginedes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma autorite rühmade hinnangutele aluseks oleva teadusliku arusaama kohta:

Usaldusväärsus: Põhijärelduste usaldusväärsuse väljendamiseks kasutatakse viit täpsustit, mis ulatuvad väga madalast, madalast, keskmisest, kõrgest kuni väga kõrgeni. Usaldusväärsuse tase võtab kokku järeldused, mis on tehtud kättesaadavate tõendite (liik, kvaliteet, kogus või sisemine järjepidevus) hindamise teel, ning erinevate tõendite vahelise teadusliku kokkuleppe taseme (vt joonis 1).

Joonis 1. Usaldustaseme aluseks on tõendite (piiratud, keskmine, kindel) ja kokkuleppe (madal, keskmine ja kõrge) kombinatsioon. Usaldus suureneb ülemises paremas nurgas. Üldiselt on tõendid kõige usaldusväärsemad, kui on olemas mitu järjepidevat sõltumatut kvaliteetset liini (Mastrandrea et al., 2010).

Tõenäosus: Tõenäoliselt väljendatud leiu määramatuse kvantifitseeritud näitajad (põhinevad vaatluste või mudeltulemuste statistilisel analüüsil või eksperdihinnangul). Kui määramatust on võimalik tõenäosuslikult kvantifitseerida, saab leidu iseloomustada järgmiste terminite abil (tabel 1):

Tabel 1. IPCC viiendas hindamisaruandes ja viiendas eriaruandes kasutatud tulemustega seotud tõenäosuse mõisted

Märkus: Vajaduse korral võib kasutada ka selliseid lisatermineid nagu äärmiselt tõenäoline (95–100 % tõenäosus), tõenäolisem kui mitte (>50–100 % tõenäosus), tõenäolisem kui tõenäoline (0– < 50 %) ja äärmiselt ebatõenäoline (0–5% tõenäosus).

Kuna IPCC kalibreeritud keel töötati välja inglise keeles, tuleks selle lähenemisviisi tõlkimisel teistesse keeltesse kasutada ettevaatusabinõusid, kuna see võib põhjustada täpsuse vähenemist.

Stsenaariumid ja arenguteed

Tõenäoliste tõendite puudumisel või kliimamuutuste mõju ja haavatavuse hindamise toetamiseks kasutatakse sageli stsenaariume ja muid tulevaste muutuste kvalitatiivseid kirjeldusi. Tuleb olla ettevaatlik, sest stsenaariume, trajektoore ja muid termineid kasutatakse mõnikord vaheldumisi, kasutades mitmesuguseid kattuvaid määratlusi (Rosenbloom, 2017). Mõned kasulikud määratlused on esitatud IPCC viiendas hindamisaruandes (2014) ja IPCC eriaruandes 1.5 (2018):

Stsenaariumid kui usutavad kirjeldused selle kohta, kuidas tulevik võib areneda, tuginedes sidusatele ja sisemiselt järjepidevatele eeldustele peamiste liikumapanevate jõudude (nt tehnoloogiliste muutuste määr, hinnad) ja suhete kohta. Pange tähele, et stsenaariumid ei ole ennustused ega prognoosid, kuid need on kasulikud, et anda ülevaade arengute ja meetmete mõjust.

Teekonnad kirjeldavad looduslike ja/või inimsüsteemide ajalist arengut tulevase seisundi suunas. Pathway kontseptsioonid ulatuvad potentsiaalsete futuuride kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest stsenaariumidest (või narratiividest) kuni lahendustele orienteeritud otsustusprotsessideni, mis on suunatud soovitud ühiskondlikele eesmärkidele. Pathway lähenemisviisid keskenduvad tavaliselt biofüüsikalistele, tehnomajanduslikele ja/või sotsiaal-käitumuslikele trajektooridele ning hõlmavad erinevaid dünaamikaid, eesmärke ja osalejaid eri tasanditel.

Ülemaailmsel ja mõnel juhul ka riiklikul ja kohalikul tasandil on saadaval eri liiki stsenaariumid ja tulevaste tingimuste arenguteed, mis on kasulikud kohanemisotsuste tegemisel. Nende hulka kuuluvad tavaliselt:

Heitestsenaariumid: Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide heitkoguste tulevase arengu usutav esitus, mis põhineb sidusatel ja sisemiselt järjepidevatel eeldustel liikumapanevate jõudude (nt demograafiline ja sotsiaal-majanduslik areng, tehnoloogilised muutused) ja nende põhisuhete kohta. Heitestsenaariumidest tuletatud kontsentratsioonistsenaariume kasutatakse kliimamudelite sisendina kliimaprognooside arvutamiseks mitmel skaalal.

Sotsiaalmajanduslikud stsenaariumid: Stsenaariumid, mis kirjeldavad võimalikku tulevikku seoses elanikkonna, sisemajanduse koguprodukti ja muude sotsiaal-majanduslike teguritega, mis on olulised kliimamuutuste mõju mõistmiseks riiklikul ja kohalikul tasandil.

Kliimaprognoosid (ja kliimamõju prognoosid): Kliimasüsteemi (või kliimatundliku süsteemi) simuleeritud reageerimine kasvuhoonegaaside ja aerosoolide tulevase heite või kontsentratsiooni stsenaariumile, mis on üldiselt tuletatud kliimamudelite (või kliimamõju mudelite) abil. Kliimaprognoose kasutatakse sageli toorainena kliimastsenaariumide (muutusstsenaariumide) koostamisel, kuid nende puhul on tavaliselt vaja lisateavet, näiteks vaadeldud praegust kliimat.

Taotluste puhul, mis on aluseks olulistele poliitilistele otsustele või olulistele investeerimisotsustele, soovitatakse otsustajatel kasutada kõiki kättesaadavaid kliimamuutuste (ja nende mõju) stsenaariume ja mudeliteavet.

Muud põhiteemad:

1. Mida tähendab ebakindlus?

3. Kuidas võtta arvesse ebakindlust?