European Union flag

Ebakindluse kirjeldamisel ja kvantifitseerimisel võib olla väärtuslik roll otsuste tegemisel. Kvantifitseerimine ei saa ebakindlust kõrvaldada, kuid see võib aidata mõista ebakindluse taset, millega me tegeleme. Tõenäosuslik teave võib olla kasulik viis võimalike futuuride tõenäosuse selgitamiseks. Statistilistel meetoditel ja mudelitel on oluline roll vaadeldud kliimaandmete ja numbriliste kliimamudelite prognooside tõlgendamisel ja sünteesimisel.

Tõenäosuslik teave ei ole aga alati kättesaadav. Sel juhul võivad tulevaste muutuste selged kirjeldused, isegi kui need on kvalitatiivsed, anda väärtuslikku teavet selle kohta, mida oodata ja kuidas selle teabe põhjal otsustada. Kui tõenäosused ei ole kättesaadavad, võib kasutada selliseid lähenemisviise nagu stsenaariumide ja liikumisteede kasutamine.

Kohanemisotsuse konteksti liik ja ajavahemik määravad kindlaks kõige asjakohasema teabe (tõenäoline või mitte).

Kuidas ebakindlust kvantifitseeritakse ja kirjeldatakse?

Ebakindluse käsitlemine valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) raames

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm on välja töötanud ühise lähenemisviisi ja kalibreeritud keele, et hinnata oma järelduste kindlusastet ja sellest teada anda. See lähenemisviis on esitatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunises ebakindluste järjepideva käsitlemise kohta (Mastrandrea et al., 2010) ning seda on kohaldatud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendas hindamisaruandes (IPCC 5. hindamisaruandes 2013–2014) ja hiljutises eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra (IPCC eriaruanne 1.5, 2018).

Lähenemisviis põhineb kahel parameetril (kindlus ja tõenäosus),mille abil antakse teavet peamiste järelduste kindlusastme kohta, tuginedes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) autorirühmade hinnangutele aluseks oleva teadusliku arusaama kohta:

Usaldusväärsus: Peamiste leidude usaldusväärsuse väljendamiseks kasutatakse viit täpsustit, mis ulatuvad väga madalast, madalast, keskmisest, kõrgest kuni väga kõrgeni. Usaldusväärsuse tase sünteesib olemasolevate tõendite (liik, kvaliteet, kogus või sisemine järjepidevus) hindamise põhjal tehtud otsuseid järelduste kehtivuse kohta ning eri tõendusliinide vahelise teadusliku kokkuleppe määra (vt joonis 1).

Joonis 1. Usaldusväärsuse taseme aluseks on tõendite (piiratud, keskmine, kindel) ja kokkuleppe (madal, keskmine ja kõrge) kombinatsioon. Enesekindlus suureneb ülemises paremas nurgas. Üldiselt on tõendid kõige usaldusväärsemad, kui on olemas mitu järjepidevat sõltumatut kvaliteetset liini (Mastrandrea et al., 2010).

Tõenäosus: Probabilistlikult väljendatud leiu määramatuse kvantifitseeritud näitajad (põhinevad vaatluste või mudeli tulemuste statistilisel analüüsil või eksperdihinnangul). Kui määramatust on võimalik tõenäosuslikult kvantifitseerida, võib leidu iseloomustada järgmiste mõistetega (tabel 1):

Tabel 1. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendas hindamisaruandes ja eriaruandes nr 1.5 kasutatud tulemustega seotud tõenäosuse mõisted

Märkus: Lisamõistete hulka, mida võib vajaduse korral kasutada, kuuluvad äärmiselt tõenäoline (95–100 % tõenäosus), tõenäolisem kui mittetõenäoline (>50–100 % tõenäosus), tõenäolisem kui tõenäoline (0– < 50 %) ja äärmiselt ebatõenäoline (0–5% tõenäosus).

Kuna IPCC kalibreeritud keel töötati välja inglise keeles, tuleks selle lähenemisviisi tõlkimisel teistesse keeltesse kasutada ettevaatusabinõusid, kuna see võib põhjustada täpsuse kadu.

Stsenaariumid ja liikumisteed

Tõenäoliste tõendite puudumisel või kliimamuutuste mõju ja haavatavuse hindamise toetamiseks kasutatakse sageli tulevikus toimuvate muutuste stsenaariume ja muid kvalitatiivseid kirjeldusi. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et stsenaariume, arenguteid ja muid termineid kasutatakse vaheldumisi paljude kattuvate määratlustega (Rosenbloom, 2017). Mõned kasulikud määratlused on esitatud IPCC hindamisaruandes nr 5 (2014) ja IPCC eriaruandes nr 1.5 (2018):

Stsenaariumid kui usutavad kirjeldused selle kohta, kuidas tulevik võib areneda, tuginedes sidusatele ja sisemiselt järjepidevatele eeldustele peamiste liikumapanevate tegurite (nt tehnoloogiliste muutuste kiirus, hinnad) ja suhete kohta. Pange tähele, et stsenaariumid ei ole ennustused ega prognoosid, kuid need on kasulikud, et anda ülevaade arengute ja meetmete mõjust.

Teekonnad kirjeldavad looduslike ja/või inimsüsteemide ajalist evolutsiooni tulevase seisundi suunas. Pathway kontseptsioonid ulatuvad potentsiaalsete futuuride kvantitatiivsetest ja kvalitatiivsetest stsenaariumidest (või narratiividest) lahendustele suunatud otsustusprotsessideni, mis on suunatud soovitud ühiskondlikele eesmärkidele. Pathway lähenemisviisid keskenduvad tavaliselt biofüüsikalistele, tehnilis-majanduslikele ja / või sotsiaal-käitumuslikele trajektooridele ning hõlmavad erinevaid dünaamikaid, eesmärke ja osalejaid eri tasanditel.

Kohanemisotsuste tegemiseks kasulikud eri liiki tulevikustsenaariumid ja -teed on kättesaadavad ülemaailmsel ja mõnel juhul riiklikul kuni kohalikul tasandil. Nende hulka kuuluvad tavaliselt:

Heitestsenaariumid: Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide heitkoguste edasise arengu usutavad kirjeldused, mis põhinevad sidusatel ja sisemiselt järjepidevatel eeldustel liikumapanevate jõudude (nagu demograafiline ja sotsiaal-majanduslik areng, tehnoloogilised muutused) ja nende peamiste suhete kohta. Heitestsenaariumidest tuletatud kontsentratsioonistsenaariume kasutatakse kliimamudelite sisendina kliimaprognooside arvutamiseks mitmel skaalal.

Esinduslikud kontsentratsiooniteed on uued stsenaariumid, mis töötati välja IPCC viiendast hindamisaruandest (2014) sõltumatult. Neis kirjeldatakse nelja erinevat 21.sajandi kasvuhoonegaaside heite ja atmosfäärikontsentratsiooni, õhusaasteainete heite ja maakasutuse viisi (Moss et al., 2008).

Piirkondlikud kontrollikavad on välja töötatud, kasutades integreeritud hindamismudeleid, mis on sisendiks paljudele kliimamudelite simulatsioonidele, et prognoosida nende mõju kliimasüsteemile. Neid kliimaprognoose kasutatakse omakorda mõjude ja kohanemise hindamiseks (IPCC 2014. aasta 5. aruanne).

Sõna esindaja tähendab, et iga RCP pakub ainult ühte paljudest võimalikest stsenaariumidest, mis tooksid kaasa konkreetsed kiirgusjõu omadused. Neid nimetatakse stsenaariumideks, et rõhutada, et need ei ole lõplikud stsenaariumid, vaid pigem sisemiselt järjepidevad (ajast sõltuvad) prognoosid, mida võib potentsiaalselt realiseerida rohkem kui ühe aluseks oleva sotsiaal-majandusliku stsenaariumiga. Arv pärast lühendit RCP näitab kiirgusjõu ligikaudset väärtust (W m–2),mis eeldatavasti saavutatakse 2100. aastaks (IPCC AR5, 2013).

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendas hindamisaruandes valiti välja neli piirkondlikku kontrollikava, mida kasutati kliimaprognooside ja -prognooside alusena: RCP2.6 (range leevendamine); RCP4.5 ja RCP6.0 (keskmised stabiliseerimisstsenaariumid); ja RCP8.5 (väga suur kasvuhoonegaaside heide).

Sotsiaalmajanduslikud stsenaariumid: Stsenaariumid, mis kirjeldavad võimalikku tulevikku elanikkonna, sisemajanduse koguprodukti ja muude sotsiaal-majanduslike tegurite seisukohast, mis on olulised kliimamuutuste mõju mõistmiseks riiklikul ja kohalikul tasandil.

Piirkondlike programmide täiendamiseks töötati välja ühised sotsiaal-majanduslikud arengusuunad, millega kaasnevad erinevad sotsiaal-majanduslikud kohanemis- ja leevendamisprobleemid (O’Neill et al., 2014). Viie narratiivi põhjal kirjeldatakse strateegiakavades alternatiivseid sotsiaal-majanduslikke tulevikusuundi ilma kliimapoliitika sekkumiseta, mis hõlmavad kestlikku arengut (SSP1), piirkondlikku rivaalitsemist (SSP3), ebavõrdsust (SSP4), fossiilkütustel põhinevat arengut (SSP5) ja kesktee arengut (SSP2) (O’Neill, 2000; O’Neill jt, 2017; Riahi jt, 2017).

Ühisplatvormil põhinevad sotsiaal-majanduslikud stsenaariumid ja representatiivsel kontsentratsiooniteel põhinevad kliimaprognoosid moodustavad lõimiva raamistiku kliimamõju ja poliitika analüüsimiseks.

Kliimaprojektsioonid (ja kliimamõju prognoosid): Kliimasüsteemi (või kliimatundliku süsteemi) simuleeritud reageering kasvuhoonegaaside ja aerosoolide tulevase heite või kontsentratsiooni stsenaariumile, mis on üldiselt tuletatud kliimamudelite (või kliimamõju mudelite) abil. Kliimaprognoosid on sageli kliimastsenaariumide (muutuste stsenaariumide) koostamise tooraine, kuid need nõuavad tavaliselt lisateavet, näiteks vaadeldud praegust kliimat.

Taotluste puhul, mille alusel tehakse olulisi poliitilisi otsuseid või olulisi investeerimisotsuseid, on soovitatav, et otsustajad kasutaksid kõiki kättesaadavaid kliimamuutuste (ja nende mõju) stsenaariume ja mudeliteavet.

Muud peamised teemad:

1. Mida tähendab ebakindlus?

3. Kuidas võtta arvesse ebakindlust?

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.