Kuidas võtta arvesse ebakindlust?

Kuna täiusliku teabe puudumine on ühine joon kõigis teaduse ja poliitikakujundamise valdkondades, on ebakindluse juhtimine riskijuhtimise lahutamatu osa. Otsustajad peaksid olema teadlikud konkreetsete andmeallikatega seotud ebakindluse ulatusest, et nad saaksid oma otsustes arvesse võtta tõenäolisi arenguid, kuid ebakindlus ei tohi takistada otsuste tegemist (Euroopa Keskkonnaamet, 2017).

Kuidas võtta arvesse ebakindlust kohanemisotsuste tegemisel?

Kliimamuutuste ja nende mõjuga seotud ebakindluse olulisus konkreetse kohanemisotsuse puhul sõltub sellistest teguritest nagu otsuse ajavahemik ja tagasipööratavus, kliimategurite suhteline tähtsus otsuse tegemisel ning kulud, mis on seotud otsuse tasakaalustamisega ebakindlate arengute suhtes (Euroopa Keskkonnaamet, 2017).

Planeerimise ebakindlusega tegelemiseks on välja töötatud erinevad lähenemisviisid. Mõned kasulikud lähenemisviisid ja põhimõtted, mida kasutada kohanemisotsuste tegemisel, mille aluseks olevad teadmised on olemuslikult ebakindlad, võivad hõlmata järgmist:

Stsenaariumide kavandamine

Ebakindlusega silmitsi seistes võivad otsustajad otsustada kaaluda mitut usutavat tulemust. See on lähenemisviis, mida kasutatakse stsenaariumianalüüsides. Stsenaariumid kujutavad endast erinevaid, usutavaid tulevikutingimusi (ehk maailma riike). Seejärel analüüsitakse otsuseid, et võrrelda, kui hästi toimivad alternatiivsed poliitilised otsused nendes erinevates tulevastes tingimustes. Lisaks ebakindluse kasulikule kirjeldamisele võivad stsenaariumid tuua selgust ka otsustusprotsessi käigus tehtud kompromisside osas.

Kasulik ressurss:

MEDIATIONi meetmepakett (vt stsenaariumianalüüs)

Adaptiivne juhtimine

Adaptiivne juhtimine hõlmab strateegia valimist, mida saab muuta, et saavutada paremaid tulemusi, kui õpitakse rohkem praegustest probleemidest ja sellest, kuidas tulevik areneb. Kohanduva juhtimise põhijooneks on see, et otsustajad otsivad strateegiaid, mida saab muuta, kui kogemustest ja teadusuuringutest saadakse uusi teadmisi. Õppimine, katsetamine ja hindamine on selle lähenemisviisi põhielemendid ning neid tuleks otsuste tegemisel aktiivselt kavandada.

Kasulik ressurss:

Looduslike elupaikade kohane majandamine

Tugevad või vastupidavad strateegiad

Selle lähenemisviisiga tehakse kindlaks võimalikud tulevased asjaolud, millega võib kokku puutuda, ja seejärel püütakse kindlaks teha strateegiad, mis toimivad selles vahemikus mõistlikult hästi. Tugevat strateegiat võib määratleda kui strateegiat, mis toimib hästi väga paljude alternatiivsete futuuride puhul.

Kasulik ressurss:

Majanduslikud lähenemisviisid kliimamuutustega kohanemise võimaluste hindamiseks ebakindlas olukorras

Valikud, mis vähendavad rakenduskulusid

Kliimamuutustega kohanemise kavandamisel ebakindluse tingimustes on otsustajatel võimalik kasutada eri liiki võimalusi. Kõige sobivam valik sõltub tehtava otsuse laadist, selle tundlikkusest konkreetse kliimamõju suhtes ja lubatava riski tasemest. Kohanemisvõimaluste valimisel võivad otsustajad siiski eelistada neid, mis vähendavad nende siirdamiskulusid. Need võivad hõlmata järgmist:

• Kergelt kahetsev („piiratud“ või „ei kahetse“)
  • Valikud, mis toovad kasu isegi ilma kliimamuutusteta ja mille puhul kohanemise kulud on võrreldes tegutsemisest saadava kasuga suhteliselt väikesed.
• Võidavad kõik (-win)
  • Valikud, mille soovitud tulemus on kliimariskide minimeerimine või võimalike võimaluste ärakasutamine, kuid millel on ka muu sotsiaalne, keskkonnaalane ja/või majanduslik kasu.
• Pöörduvus, paindlikkus ja ohutusvarud
  • Tagasipööratavate ja paindlike võimaluste eelistamine võimaldab teha muudatusi hiljem; Nõuetekohaste „turvamarginaalide“ lisamine uutele investeeringutele tagab, et reageerimine on vastupidav mitmesugustele tulevastele kliimamõjudele.
• Pehmed strateegiad
  • Nn pehmete kohanemisstrateegiate (st taristuga mitteseotud võimaluste) edendamine hõlmab kohanemisvõime suurendamist, mis tagab, et organisatsioon suudab paremini toime tulla mitmesuguste kliimamõjudega (nt tõhusama eelplaneerimise, luureandmete kogumise ja levitamise ning soodsa institutsioonilise raamistiku loomise kaudu).
• Viivitusmeede või -otsus
  • Meetmete või otsuste edasilükkamine (mida ei tohi segi ajada tuleviku mittetundmisega) võib olla asjakohane osa aktiivsest pikaajalisest kohanemisstrateegiast, kui on kindlaks tehtud, et konkreetse meetme viivitamatust võtmisest ei ole märkimisväärset kasu või otsuse tegemiseks on vaja rohkem teavet.

Kasulik ressurss:

Kohanemisvõimalused

Muud peamised teemad:

1. Mida tähendab ebakindlus?

2. Kuidas ebakindlusest teavitatakse?