1.1 Poliitilise toetuse saamine kohanemiseks

Kõrgetasemeline poliitiline toetus kohanemisele linnas on kohanemismeetmete eduka rakendamise eeltingimus. Kliimamuutustega kohanemine ei pruugi olla poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal, kuna muid survetegureid peetakse pakilisemaks, kohanemisalase teadlikkuse puudumine, terminitega „kliimamuutus“ või „riskid“ seotud negatiivsed tähendusvarjundid või lühiajaliste eelarvetsüklite ja seadusandlike perioodide mittevastavus ning kliimamuutuste mõju ja riskide pikaajaline ja tulevane olemus. Seega on kohanemisele suurema tähelepanu pööramiseks oluline tagada poliitiline toetus.

 Kohaliku omavalitsuse poolt kokku lepitud ja linnapea allkirjastatud poliitiline kohustus kliimamuutustega kohanemiseks, näiteks linnapeade pakti allkirjastamine, võib olla oluline esimene samm poliitilise toetuse suunas.

Kõrgetasemelist poliitilist toetust on võimalik saavutada mitme käivitava teguri kaudu.

2021. aasta veebruaris võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Kliimamuutustesuhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“. Strateegias esitatakse ELi pikaajaline visioon saada 2050. aastaks kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohandatud kliimamuutuste vältimatu mõjuga. Strateegia eesmärk on tugevdada ELi ja maailma kohanemisvõimet ning minimeerida haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga. Strateegia eesmärk on luua kliimamuutustele vastupanuvõimeline ühiskond, parandades teadmisi kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise lahenduste kohta; tõhustades kliimamuutustega kohanemise kavandamist ja kliimariskide hindamist; kiirendades kohanemismeetmeid; ning aidates tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele kogu maailmas. Sellel on kolm eesmärki: saavutada arukam, süstemaatilisem ja kiirem kohanemine.

Sellised riigiülese ja riikliku tasandi ülalt alla suunatud soovitused ja õiguslikud nõuded on kliimamuutustega kohanemise meetmete sagedased käivitajad. Riiklikes kohanemisstrateegiates võidakse nõuda, et omavalitsused töötaksid välja oma kohaliku tasandi strateegiad ja toetaksid neid selle ülesande täitmisel, sealhulgas rahastamismehhanismide kaudu. Uue kohanemisstrateegia vastuvõtmine loob kohanemiseks väga soodsa poliitilise olukorra, kuna see tagab kõrgetasemelise poliitilise toetuse ja tunnustuse kohanemismeetmetele kõigil valitsemistasanditel. Vt 4. peatükk: Linnade kohanemise mitmetasandiline juhtimine Euroopas ja linnade kohanemine Euroopas: kuidas linnad reageerivad kliimamuutustele.

Uues kohanemisstrateegias esitatakse suhteliselt uus aspekt – vastupanuvõime saavutamine õiglasel ja ausal viisil, nii et kliimamuutustega kohanemisest saadav kasu jaguneks laialdaselt ja õiglaselt. Selles tunnistatakse, et kliimamuutused mõjutavad otseselt Euroopa piirkondi ja kodanikke, näiteks töökohtade kadumise tõttu kliimast mõjutatud sektorites, nagu põllumajandus, kalandus ja turism, ning et eri piirkondade ja sotsiaal-majanduslike rühmade ebavõrdne kokkupuude kliimamõjudega ja haavatavus nende suhtes süvendab olemasolevat ebavõrdsust ja haavatavust.

Õiguslikud kohustused võivad tuleneda ka valdkondlikust poliitikast. ELi linnade tegevuskava raames korraldati poliitikutele rida kohanemisalaseid koolitusi. Nende eesmärk on anda poliitikutele teavet, et nad saaksid teemaga tutvuda ja aidata neil teha otsuseid kohanemisega seotud küsimustes.

Olukordades, kus poliitilistel otsustajatel või kõrgemal avaliku sektori juhtkonnal ei ole ülalt-alla mandaati (mis ületab parlamendi ametiaja), on tõenäoliselt vaja muid käivitavaid tegureid, nagu alt-üles surve teadlikelt ja algatuseks valmis olevatelt valijatelt, kliimaga seotud loodusõnnetuste kogemus või kliimamuutustega seotud riske ja nendega kohanemist käsitlevate arutelude suur populaarsus ja sagedus eri tasandite avalikes ja poliitilistes ringkondades. Vt Euroopa Keskkonnaameti aruande „Linnade kohanemine Euroopas: kuidas linnad reageerivad kliimamuutustele, milles antakse ülevaade kohanemiskavadest ja -meetmetest Euroopa kohalikul tasandil.

Selleks et suurendada kohanemisvajadust ülalt-alla nõuete puudumisel, võivad administraatorid, kes soovivad algatada kohanemismeetmeid ja saada kõrgetasemelist poliitilist toetust, kaaluda järgmisi meetmeid:

• koguda tõendeid ja teadmisi kliimamuutustega seotud riskide ja kohanemise kasulikkuse kohta, et koostada veenev kohanemisjuhtum (vt nt RESIN-projekti suunised kohanemise ärimudeli väljatöötamise kohta);
• suhtlemine sidusrühmadega, kellel on huvisid kliimatundlikes sektorites, sealhulgas nende esialgne teadlikkuse suurendamine (vt etapp 1.6);
• töötada välja konkreetsed ideed selle kohta, kuidas kohanemismeetmeid saaks ellu viia (vt ka etapp 3.1);
• kasutada ära äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise ja muude kliimamuutustega seotud riskidega kokkupuutumise tempot (vt etapp 2.1);
• kaaluma alternatiivseid poliitikasuundi, mida saab ühendada kohanemisega, nagu säästev areng, ruumiline planeerimine, katastroofiohu juhtimine jne, ning positiivset koostoimet ja ülekanduvat mõju (vt etapp 2.6);
• töötada välja ja kasutada teabevahetussõnumeid, mis vastavad praegustele poliitilistele prioriteetidele või eesmärkidele (vt etapp 1.7);
• kasutada teiste linnade ja sarnaste piirkondade kogemusi näidetena kohanemisest saadavast kasust;
• Koguda teavet olemasoleva kohanemisrahastuse kohta, vähendades seega otsustajate takistusi kohanemismeetmetele lisarahastuse leidmisel (vt etapp 1.5).

Poliitiline toetus võib jätkuda pikaajaliste poliitikadokumentide või piirkondlikes, riiklikes või rahvusvahelistes kohanemisalgatustes osalemise kaudu.