1.3 Kohanemisprotsesside loomine kohalikus omavalitsuses ja väljaspool seda

1.3 Kohanemisprotsesside loomine kohalikus omavalitsuses ja väljaspool seda

Kliimamuutustega kohanemine on keeruline, valdkonnaülene, mitut küsimust hõlmav ja mitmetasandiline otsustusvaldkond, mis nõuab edu, järjepidevuse ja järjepidevuse tagamiseks teatavat ülesehitust. Ülesehitus peaks olema kohandatud omavalitsuse suurusele ja suutlikkusele (nt mõned linnad võivad luua spetsiaalseid kohanemisüksusi, samas kui teised integreerivad kohanemise olemasolevate osakondade töösse). Mõlemal juhul saavutatakse parimad tulemused, luues tuumikrühma, kellel on selged volitused protsessi juhtimiseks ja suhtlemiseks kõigi asjaomaste haldusasutustega, ning määrates kindlaks kohanemisprotsessis osalevad sidusrühmad, sealhulgas linna ümbritsevatest piirkondadest pärit sidusrühmad (vt etapp 2.5).

Luua põhimeeskond

Kohanemisprotsessi pikaajaliseks säilitamiseks tuleks organisatsioonile, osakonnale või väiksemale töötajate rühmale anda selged volitused kohanemisprotsessi juhtimiseks. Põhirühma täpsed kohustused võivad olla kontekstipõhised, kuid need võivad ulatuda protsessi juhtimisest avaliku sektori asutuses kuni poliitika kavandite sõnastamiseni, toimides kohanemise kontaktpunktina, kuni kohanemisest teavitamiseni nii asutusesiseselt kui ka -väliselt. Põhirühma liikmetel peaksid ideaaljuhul olema pikaajalised kogemused ilmastiku/kliimaga seotud küsimustes ning nad peaksid olema kvalifitseeritud käsitlema mitmesuguseid teemasid, mis võivad olla kohanemisprotsessi jaoks olulised.

Suunised kohanemise tuumikrühma moodustamiseks:

• määrata kindlaks liikmed ja saada nende nõusolek;
• määrata kindlaks rühma ülesanded esimesel koosolekul;
• leppima kokku koostöö struktuuris (nt koosolekute sagedus, teabevahetuse liik tuumikrühmas, koostööeeskirjad);
• koostada ajakava ja seada vahe-eesmärgid;
• teha kindlaks koostöövajadused teiste haldusasutuste ja sidusrühmadega;
• suhtlemine nii asutusesiseselt (juhtimine) kui ka -väliselt (avalikkus jne) ja otsustajatega;
• korraldada protsessi kõigi etappide läbipaistev dokumenteerimine;
• Suhtlemine teiste asjaomaste haldusasutustega.

Kõiki asjaomaseid osakondi või asutusi (nt tervishoiu, kodanikukaitse, transpordi, energeetika, majanduse, rahanduse, hariduse, kommunaalteenuste, sotsiaalteenuste jne eest vastutavad osakonnad või asutused – vt etapp 1.6)tuleb teavitada ja kaasata kohanemisprotsessi, saades selged volitused otsuste tegemiseks oma vastutusalas. See kehtib ka eespool käsitletud põhimeeskonna kohta. Nende osalemise määr võib varieeruda teabe esitamisest ja vahetamisest kuni kohanemisvõime suurendamiseni või kohanemisotsuste tegemiseni nende pädevuse piires.

Samuti on kasulik kasutada olemasolevaid platvorme ja institutsioonilisi struktuure ning koordineerida nendega tegevust. Eelkõige katastroofiohu vähendamise riiklikud platvormid, mille on loonud paljud Euroopa riigid, pakuvad mitut valdkonda hõlmavat platvormi, mis võiks hõlbustada katastroofiohu vähendamise ja kohanemise sidusrühmade vahelist suhtlust.

Teha kindlaks mõjutatud sidusrühmad ja kaasata nad kohanemisprotsessi

Koostööd asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas huvirühmade, valitsusväliste organisatsioonide või erasektori organisatsioonidega, saab sisse seada erineval määral. Kohanemisprotsessi käigus võib muutuda ka kaasatuse tase. Protsessi algatamisel peavad protsessi eesmärgid ja sidusrühmade roll olema selged ja neist tuleb teada anda, et ootustega toime tulla. Lisateave sidusrühmade kindlakstegemise ja kaasamise kohta on esitatud etapis 1.6.

Hõlmab ja kaasab ümbritsevaid alasid

etapp 2.5.