2.2 Kliimaprognooside ja tulevaste mõjude mõistmine

Kliimamuutustega kohanemine peab põhinema muutuvate kliimatingimustega seotud tulevaste mõjude hindamisel. Paljud tulevased kliimamõjud on tõenäoliselt tingitud praegu esinevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedasematest ja äärmuslikumatest versioonidest (vt etapp 2.1). Siiski võivad ilmneda ka uued ohud ja mõjud, näiteks meretaseme tõusuga seotud üleujutused või sademete hulga muutumisest tingitud veepuudus. Pikaajalise kohanemisstrateegia väljatöötamiseks on väga oluline saada teavet prognoositava kliimamõju kohta ja seda õigesti tõlgendada.

Tulevased kliima- ja mõjuprognoosid

Euroopa tasandil koostab EEA arvukalt näitajaid täheldatud ja prognoositud kliimamuutuste ning nende mõju kohta, näiteks temperatuur, sademed, põuad, metsa- ja maastikupõlengud või meretaseme tõus. Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Climate change, impacts and vulnerability in Europe 2016 – an indicator-based assessment“ (Kliimamuutused, mõju ja haavatavus Euroopas 2016. aastal – näitajatel põhinev hinnang) annab kasuliku ülevaate kliimamuutustest ja nende mõjust Euroopas. Lisaks pakub Copernicuse kliimamuutuste teenus poliitikakujundajatele kliimaandmeid, et toetada kliimamuutustega seotud kavandamist ja otsuste tegemist Euroopas riiklikul, piirkondlikul ja linna tasandil.

Climate-ADAPTi riikide lehekülgedel on lingid riikide riski- ja haavatavuse hinnangutele, mis kipuvad sisaldama kliimamuutuste prognoose. Paljud ELi rahastatud teadus- ja teadmusprojektid on olnud seotud vähendatud kliimaprognooside esitamisega konkreetse asukoha kohta (vt ELi rahastatud projektid allpool).

Spetsiaalselt Euroopa linnade jaoks välja töötatud Urban Adaptation Map Viewer annab ülevaate praegustest ja tulevastest kliimaohtudest, linnade haavatavusest nende ohtude suhtes ja nende kohanemisvõimest. Kaardivaatur koondab eri allikatest pärit teabe kõrgete temperatuuride, üleujutuste, veepuuduse, metsatulekahjude ja vektoritega levivate haiguste täheldatud ja prognoositud ruumilise jaotuse ja intensiivsuse kohta. Samuti annab see teavet linnade haavatavuse ja nende ohtudega kokkupuutumise põhjuste kohta, mis on seotud linnade ja nende elanike omadustega.

Rohkem teavet prognoositavate ülemaailmsete kliimamuutuste ja nende mõju kohta linnadele võib leida valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) aruannetest, näiteks 8. peatükist: Linnapiirkonnad IPCC viiendas hindamisaruandes või IPCC aruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra.

Ettevaadete tõlgendamine

Kliimaprognooside olulised elemendid, mida tuleb arvesse võtta, on järgmised:

• prognooside ruumiline ulatus, kuna eri kliimamudelites kasutatakse erinevaid ruumilisi resolutsioone;
• võrdlusperiood, millest muutust modelleeritakse (nt võrreldes aastatega 1986–2005);
• prognoosi ajakava, mida tavaliselt väljendatakse ajavahemikuna (nt 2081–2100 või 2020–2052);
• Aluseks olevad kasvuhoonegaaside heitkogused või muud stsenaariumid. Näiteks IPCC viiendas hindamisaruandes tähistab RCP tüüpilist kontsentratsiooniteed ja kajastab kasvuhoonegaaside kogust atmosfääris vastavalt neljale erinevale stsenaariumile (millest RCP 2.6 tähistab madalaimat ja RCP 8.5 suurimat kontsentratsiooni);
• Kuidas prognoositud muutust kajastatakse? Kliimamuutuste prognoosides kiputakse märkima, kui tõenäoline on, et tulevikus midagi juhtub, või kirjeldama mitmesuguseid võimalikke tulemusi seoses tulevaste temperatuuride, sademete või meretaseme tõusuga. Seda seetõttu, et tulevast kliimat mõjutavad kasvuhoonegaaside heite tase ja muud sotsiaal-majanduslikud arengud. Samuti on kliimaprojektsioonid tuletatud erinevatest mudelitest (kliima matemaatilised esitused, mis on välja töötatud ülemaailmsel või piirkondlikul tasandil), mida pidevalt täiustatakse, kuid mida ei saa siiski absoluutse kindlusega tulevikku ennustada.

Tuleviku kliima ebakindlust võib olla raske mõista, planeerida või teistele edastada. Climate-ADAPT annab suuniseid määramatuse kohta, hõlmates järgmisi teemasid:

1. Mida tähendab ebakindlus?
2. Kuidas ebakindlusest teavitatakse?
3. Kuidas võtta arvesse ebakindlust?

Kohanemiskavade ebakindluse probleemi saab lahendada, investeerides paindlikesse ja kahetsusväärsetesse kohanemismeetmetesse (vt etapp 4.3),mis annavad ka lisakasu, nagu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine (vt etapp 5.4),ning on seega põhjendatud, hoolimata tulevaste kliimastsenaariumidega seotud ebakindlusest. RESIN-projekt  pakub ka suuniseid ebakindluse ja keerukusega tegelemiseks.