2.6 Peamiste kohanemisprobleemide kindlakstegemine ja eesmärkide määratlemine

2.6 Peamiste kohanemisprobleemide kindlakstegemine ja eesmärkide määratlemine

Selle etapi eesmärk on töötada välja kliimamuutustega kohanemise kavandamise strateegiline suund, mis põhineb kliimaga seotud riskide ja haavatavuse hindamisel (vt etapp 2.4). Peamiste kohanemisprobleemide kindlakstegemine (nt millist sektorit või millist kliimamõju tuleks käsitleda esimesena) põhineb mõjude kohesuse ja tõsiduse analüüsil, samuti võimalustel võimendada olemasolevaid katastroofiohu vähendamise strateegiaid või praegust ressursside ja taristu haldamise korda ja kavasid. Võttes arvesse kliimamuutustega seotud riskide ja võimaluste laia ulatust, on soovitatav seada prioriteedid sidusrühmade täielikul kaasamisel (vt etapp 1.6).

Selle sammuga toetatakse linnapeade paktile alla kirjutanud linnu aruandlusplatvormi MyCovenant jaotiste „Pikaajaline visioon“ ja „Kohandamiseesmärgid“ väljatöötamisel (vt ka aruandevormiveebiväline tööversioon).

Peamiste kohanemisprobleemide tähtsuse järjekorda seadmiseks on mitmesuguseid meetodeid (vt suunised ja vahendid allpool). Üldiselt on peamised küsimused, mida tuleb arvesse võtta kliimamõjude käsitlemise prioriseerimisel, järgmised:

• juba ilmnenud mõjud (vt etapp 2.1),eelkõige need, mis prognooside kohaselt tulevikus süvenevad (vt etapp 2.2);
• mõju tõenäosus ja tõsidus lähi-, keskpikas ja pikas perspektiivis;
• kas risk kuulub omavalitsuse või kaasatud sidusrühmade pädevusse ja kas seda saaks seega käsitleda olemasolevate halduskokkulepete kaudu;
• tõsised riskid, mis võivad linna pöördumatult mõjutada (nt meretaseme tõus);
• Kohanemismeetmetega kooskõlas olevad olemasolevad mehhanismid (nt elamufondi renoveerimine, ruumiline planeerimine, ELi üleujutuste direktiivi kohaste uute õigusaktide rakendamine), mis võiksid pakkuda kasulikke lähtepunkte meetmete võtmiseks. Kliimamuutustega kohanemise integreerimine olemasolevatesse või kavandatavatesse algatustesse (vt etapp 5.3)võiks alata selle uurimisest, kuidas haavatavad sektorid (vt etapp 2.3)praegu kliima ja ilmastikuga seotud ohtudele reageerivad, ning aruteludest omavalitsuse eri osakondade ja peamiste sidusrühmadega (vt etapp 1.6). Asjakohased algatused, sektorid ja strateegiad hõlmavad järgmist:
  
  
  • Säästva arengu strateegiad
  • Veemajandus (nt veemajanduskavad)
  • Eluase (nt sotsiaaleluasemete programmide renoveerimine)
  • Planeerimine (nt ruumilise arengu kavad, linnade taaselustamise strateegiad)
  • Tervishoid (nt kuumalaine kavad, haiguspuhangutele reageerimise kavad)
  • Hädaabiteenused (nt üleujutustele reageerimise kavad)
  • Sotsiaalteenused (nt haavatavate rühmade kindlakstegemine)
  • Rohelise ruumi ja looduskaitse strateegiad
  • Transport (nt uued taristuprojektid)
  • Energia (nt investeeringud taastuvenergiasse või tarnevõrgud)
  • Kliimamuutuste leevendamise strateegiad (vt ka etapp 5.4)
  • Turism
  • Piirkondlikud majandusstrateegiad

Kui peamised kohanemisprobleemid on teada, saab linna jaoks kindlaks määrata konkreetsed ja realistlikud kohanemiseesmärgid. Need peaksid olema võimalikult mõõdetavad ja täpsed, muu hulgas seetõttu, et kohanemisstrateegia ja/või -kava rakendamise edasine järelevalve ja hindamine (vt 6. etapp) (vt 5. etapp)on otseselt seotud eesmärkidega.

Kohanemisega seotud riskide ja võimaluste analüüsimiseks on vaja kaasata sidusrühmad. Kuigi koosolekute ja seminaride korraldamine riskide arutamiseks ja prioriseerimiseks on eelarve- ja ajamahukas, võib kohanemisprioriteetide seadmine ühisel kokkuleppel tähendada, et kohanemisstrateegiat (vt 5. etapp)aktsepteeritakse paremini ja seega on sellel suuremad eduvõimalused.