Kalandus- ja vesiviljelustoodete ning -süsteemide mitmekesistamine

Kalanduse ja vesiviljeluse mitmekesistamine tähendab olulist muutust tootmistegevuses, reageerides muutustele kalavarude kättesaadavuses (kalanduses) ja/või muutustele meresüsteemi keskkonnaseisundis, mis on tingitud kliima- ja muudest probleemidest. Mitmekesistamisstrateegiad hõlmavad üleminekut alternatiivsetele liikidele või vesiviljeluse puhul uutele geneetilistele tüvedele ning muutunud tingimustele sobivamatele majandamistavadele. Kohanemisprotsess võib hõlmata ka algatusi ettevõtluse mitmekesistamiseks (ajutine või alaline) väljaspool sektorit, uute kalapüügiga seotud tegevuste arendamist (nt ökoturism kalalaevadega), mis võivad pakkuda ettevõtjatele täiendavaid sissetulekuallikaid. Mitmekesistamine on protsess, mida viivad ellu üksikud kohalikud tootjad või mida viivad paremini ellu suurema ettevõtlussuutlikkusega tootjate võrgustikud ja ühendused, kes saavad kasu sektoriülesest koostööst teiste seotud ettevõtjatega (nt turg, turism) ja avaliku sektori asutuste toetusest.

Kalanduse puhul hõlmavad meetmed püügivahendite kohandamist (uued säästvad püügivahendid või paindlikud püügivahendid, millega on võimalik püüda eri liike, mis on paremini kohandatud muutunud tingimustega eri keskkondades) ja selliste laevade kohandamist, mis suudavad püüda kalavarusid eri kohtades, suurendades kalurite liikuvust, kuna kalavarude jaotus muutub koos muutuvate ookeanitingimustega.

Vesiviljeluse puhul võivad kultuurliikide ja/või erinevate geneetiliste tüvede muutused aidata vähendada sektori haavatavust kliimamuutuste suhtes, liikudes kliimamuutustele vastupanuvõimelisemate organismide suunas, mis kasvavad muutunud tingimustes paremini. Näiteks soolase vee sissetungid ja tormilainetused soodustavad riimvee ja eurühaliini kasvatamist, samas kui kõrge veetemperatuur ja hägusus võivad soodustada liike, mis taluvad madalat lahustunud hapniku taset. Akvakultuuritootmise keskkonnatoime, tootlikkuse ja kasumlikkuse parandamiseks edendatakse üha enam muid muudatusi vesiviljelustavades, millel on positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, isegi kui kliimamuutusi ei ole sõnaselgelt peamiste tegurite hulka arvatud. Näideteks on ringlevad vesiviljelussüsteemid, integreeritud multitroofne vesiviljelus ja avamere vesiviljelus, mis pakuvad lisavõimalusi uute liikide või tüvede kasutamiseks vesiviljeluses. Vesiviljeluse riskipõhine tsoneerimine ja paiknemine, sealhulgas kliima muutlikkusest ja muutustest tulenevad riskid, võivad toetada mitmekesistamist, kui uuritakse uusi tootmispiirkondi, vältides majanduslikku kahju, mis tuleneb valikutest, milles ei võeta nõuetekohaselt arvesse kõiki muresid ja riske. 2016. aasta juunis Roomas toimunud FAO tehnilisel seminaril käsitleti vesiviljeluse mitmekesistamist, rõhutades selle rolli vastupanuvõime tagamisel muutuva kliima ja muude välistegurite tingimustes, lisades vesiviljelussüsteemidele majandusliku, sotsiaalse ja ökoloogilise kindlustuse.

On väga oluline, et mitmekesistamismeetmed ei suurendaks püügikoormust ja oleksid kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, püüdes saavutada säästvat kalapüüki ning kalavarude ja mereressursside kaitset. Igal juhul tuleks püütavate või kasvatatavate liikide mitmekesistamisel järgida ökosüsteemi tervise, bioohutuse ja bioturvalisuse teaduspõhiseid hindamisi ning põhjalikke majandus- ja sotsiaaluuringuid. Lisaks ei tohi toodete ja süsteemide mitmekesistamine suurendada sektori haavatavust keskpikas ja pikas perspektiivis, et saavutada kasu lühikeses perspektiivis. Jätkusuutmatud tavad, nagu kalapüük väljaspool jätkusuutlikkuse piire või uues kohas ilma jätkusuutlikkuse tagamiseta või ilma säästvate püügivahenditeta, on näited kliimamuutustest ja muudest muutustest tulenevatele probleemidele halvasti reageerimisest, millel on pikaajalised kahjulikud tagajärjed kalavarudele ja mereökosüsteemidele.

Vesiviljelus- ja kalandustoodete mitmekesistamine tähendab ka selliste turgude mitmekesistamist, mis peaksid kohanema kliimamuutustest tulenevate probleemide ja võimalustega. Sellega seoses hõlmavad meetmed meetmeid, mille eesmärk on suurendada tarbijate suhtumist kestlikkuse kaubamärgiga kalandustoodetesse ja muuta tarbijate käitumist. Tuleks ergutada tarbijate nõudlust alternatiivsete liikide järele ja edendada uute liikide saagi müüki, nagu on selgunud ka programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud juhtumiuuringutest ClimeFish (nt Aadria mere kalandus, Šotimaa lääneranniku kalandus).

Kalanduselt säästvale vesiviljelusele üleminek, meretootmiselt sisemaisele tootmisele üleminek ning kalandusele ja vesiviljelusele täiendava majandustegevuse arendamine (nt turismiga seotud algatused, milles kasutatakse kalalaevu) on samuti näited mitmekesistamisest väljaspool sektorit, leevendades survet kalavarudele ja luues ülemineku uutele ärivõimalustele, mis tuginevad vähem haavatavatele ressurssidele. Sellega seoses on programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud projekti Muses tulemused, mille eesmärk oli uurida mitmeotstarbelise kasutamise võimalusi Euroopa meredes, toonud mitmeid näiteid kalanduse mitmekesistamiseks ökoturismiga seotud tegevuste suunas, aidates vähendada püügisurvet, edendades säästvaid püügitavasid ja pakkudes kaluritele täiendavaid sissetulekuallikaid.