Kalanduse ja vesiviljeluse mitmekesistamine

Kalanduse ja vesiviljeluse mitmekesistamine tähendab olulist muutust tootmistegevuses, reageerides muutustele kalavarude kättesaadavuses (kalanduse jaoks) ja/või muutustele meresüsteemi keskkonnaseisundis, mis on tingitud klimaatilistest ja muudest probleemidest. Mitmekesistamise strateegiad hõlmavad üleminekut alternatiivsetele liikidele või vesiviljeluse puhul uutele geneetilistele tüvedele, samuti muutunud tingimustele sobivamatele majandamistavadele. Kohanemisprotsess võib hõlmata ka (ajutisi või alalisi) algatusi äritegevuse mitmekesistamiseks väljaspool sektorit. See hõlmab uute kalapüügiga seotud tegevuste arendamist (nt ökoturism koos kalalaevadega), mis pakuvad ettevõtjatele täiendavaid sissetulekuallikaid, ning keskkonnakaitset toetavaid algatusi (nt merekaitsealade ühine majandamine). Muud võimalused hõlmavad üleminekut kalanduselt vesiviljelusele või merevesiviljeluselt sisevete vesiviljelusele. Mitmekesistamine on protsess, mida viivad läbi üksikud kohalikud tootjad või paremad tootjate võrgustikud ja ühendused, kellel on suurem ettevõtlussuutlikkus ning kes saavad kasu sektoriülesest koostööst teiste seotud ettevõtetega (nt turg, turism) ja avaliku sektori asutuste toetusest.

Kalanduse puhul hõlmavad meetmed püügivahendite kohandamist (uued säästvad püügivahendid või paindlikud püügivahendid, millega on võimalik püüda eri liike ja mis on paremini kohandatud muutunud tingimustega eri keskkondades) ning selliste laevade kohandamist, mis saavad püüda kalavarusid eri kohtades, suurendades kalurite liikuvust, kuna kalavarude jaotumine muutub koos muutuvate ookeanitingimustega.

Vesiviljeluse puhul võivad kultuurliikide ja/või erinevate geneetiliste tüvede muutused aidata vähendada sektori haavatavust kliimamuutuste suhtes, minnes üle kliimamuutustele vastupanuvõimelisematele organismidele, mis kasvavad muutunud tingimustes paremini. Näiteks soolase vee sissetung ja tormilainetus soodustavad riimvee ja eurühaliiniliste liikide kasvatamist, samal ajal kui kõrge veetemperatuur ja hägusus võivad soodustada liike, mis taluvad madalat lahustunud hapniku taset. Vesiviljelustavade muid muudatusi on üha enam edendatud, et parandada vesiviljelustootmise keskkonnatoimet, tootlikkust ja kasumlikkust, mille tulemuseks on positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, isegi kui kliimamuutusi ei ole sõnaselgelt peamiste tegurite hulka arvatud. Näiteks võib tuua vesiviljeluse taasringlussüsteemid, integreeritud multitroofse vesiviljeluse ja avamere vesiviljeluse, mis pakuvad täiendavaid võimalusi uute liikide või tüvede kasutamiseks vesiviljeluses. Vesiviljeluse riskipõhine tsoneerimine ja asukoha kindlaksmääramine, sealhulgas kliima muutlikkusest ja muutustest tulenevad riskid, võivad toetada mitmekesistamist, kui uuritakse uusi tootmispiirkondi, vältides majanduslikku kahju, mis tuleneb valikutest, milles ei võeta nõuetekohaselt arvesse kõiki probleeme ja riske. 2016. aasta juunis Roomas toimunud FAO tehnilise seminari raames rõhutati vesiviljeluse mitmekesistamise rolli vastupanuvõime tagamisel muutuva kliima ja muude väliste tegurite suhtes, lisades vesiviljelussüsteemidele majandusliku, sotsiaalse ja ökoloogilise kindlustuse.

On väga oluline, et mitmekesistamismeetmed ei suurendaks püügikoormust ja oleksid kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega, püüdes saavutada säästvat kalapüüki ning kalavarude ja mereressursside kaitset. Igal juhul tuleks püütavate või kasvatatavate liikide mitmekesistamisel järgida ökosüsteemi tervise, bioohutuse ja bioturvalisuse teaduspõhiseid hindamisi ning põhjalikke majandus- ja sotsiaaluuringuid. Lisaks ei tohi toodete ja süsteemide mitmekesistamine suurendada sektori haavatavust keskpikas ja pikas perspektiivis, et saavutada kasu lühikeses perspektiivis. Mittesäästvad tavad, nagu kalapüük üle jätkusuutlikkuse piiride või uues asukohas ilma jätkusuutlikkuse tagatisteta või ilma kestlike püügivahenditeta, on näited halvasti kohanenud reageerimisest kliimamuutustest ja muudest muutustest tulenevatele probleemidele, millel on pikaajalised kahjulikud tagajärjed kalavarudele ja mereökosüsteemidele.

Vesiviljelus- ja kalandustoodete mitmekesistamine tähendab ka turgude mitmekesistamist, mida tuleks kohandada vastavalt kliimamuutustest tulenevatele probleemidele ja võimalustele. Sellega seoses hõlmavad meetmed meetmeid, mille eesmärk on suurendada tarbijate suhtumist kestlikkuse kaubamärgiga kalandustoodetesse ja muuta tarbijate käitumist. Soodustada tuleks tarbijate nõudlust alternatiivsete liikide järele ning edendada tuleks uute liikide püügi müüki, nagu selgus ka programmi „Horisont 2020“ raames rahastatud ClimeFishi juhtumiuuringutest (nt Aadria mere kalandus, Šotimaa lääneranniku kalandus).

Kõik selle variandiga hõlmatud mitmekesistamisega seotud tegevused peaksid aitama leevendada survet ülepüütud kalavarudele ja toetama üleminekut uutele ärivõimalustele, mis põhinevad vähem haavatavatel ressurssidel. Sellega seoses näitavad programmist „Horisont 2020“ rahastatud projekti Muses tulemused, mille eesmärk oli uurida mitmeotstarbelise kasutamise võimalusi Euroopa meredel, mitmeid näiteid kalanduse mitmekesistamisest ökoturismiga seotud tegevuste suunas, aidates vähendada püügisurvet, edendades säästvaid püügitavasid ja pakkudes kaluritele täiendavaid sissetulekuallikaid.

Kalurid ja vesiviljelusettevõtjad, eelkõige ühistutesse koondunud ettevõtjad, on peamised mitmekesistamises osalejad, kes saavad vastastikku kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks kasu ka muudest äriettevõtetest (töötlev tööstus, turustusorganisatsioonid) ja tarbijaühendustest. Avaliku sektori asutustel, nagu otsustajad ja reguleerivad asutused, kes rakendavad kohalikul tasandil Euroopa ja riiklikku poliitikat ning väljastavad litsentse uutele tegevustele, võib olla oluline roll, muutes mitmekesistamisprotsessi võimalikuks ja paindlikumaks.

Eri liikide ja/või eri elupaikade püügiks kohandatud püügivahendite ja laevade kasutuselevõtt võib nõuda suuremaid laevu pikemateks püügireisideks ja märkimisväärseid investeeringuid püügivahendite arendamisse. Pikemad reisid ja pikem merel veedetud aeg tähendavad ka suuremaid kütuse- ja meeskonnapalkade kulusid ning suuremat riskidele avatust. Sellega seoses tuleks välja töötada kõik uued tavad, võttes arvesse ühises kalanduspoliitikas sätestatud jätkusuutlikkuse põhimõtteid, ning need ei tohiks põhjustada kalavarude ülepüüki.

Uute laevade juurdepääs kapitalile ja maksumus on kriitilise tähtsusega küsimus, eriti väiksemate ettevõtete jaoks, samas kui väga spetsialiseeritud laevade, näiteks traalerite puhul ei ole püügivahendite vahetamine isegi võimalik. Lisaks võib püügipiirkondade muutmine viia laevu teiste riikide vetesse, mistõttu on kvootide eraldamiseks vaja püügilepinguid ja piiriülest majandamist.

Vesiviljeluse puhul on uute liikide kasvatamiseks vajalike meetodite väljatöötamise kulud ja nende liikide turuletoomiseks vajalik aeg märkimisväärsed piirangud, samuti õiguslikud ja majandamispiirangud, mis takistavad muutusi ja paindlikkust.

Üldiselt võivad teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogilised uuendused, mida soodustavad ka avaliku sektori investeeringud, aidata leida alternatiivseid liike, kliimaga kohandatud tüvesid ning uusi põllumajandus- või saagikoristussüsteeme, mis vähendavad vastuvõtlikkust kliimamuutustele. Vesiviljeluse mitmekesistamiseks, eelkõige uute tootmistehnoloogiate ja uute geograafiliste piirkondade osas, on peamised edutegurid sobivad õigusnormid ja võimalikud stiimulid, mis soodustavad tehnoloogilist arengut ja äritegevuse muutusi.

Teabekampaaniad ja haridustegevus võivad aidata muuta tarbijate käitumist, avades turge uutele liikidele. Ka kalurite ja vesiviljelusettevõtjate koolitusalgatused võivad soodustada mitmekesistamisprotsessi, soodustades uusi ärivõimalusi, sealhulgas turismiga seotud võimalusi.

Olemasolevates kohanemist käsitlevates näidetes puudub üldiselt teave kulude kohta, võttes arvesse ka seda, et kliimamuutustele reageerimiseks praegu kasutatavate mitmekesistamisalgatuste kohta on vähe tõendeid. Eeldatakse, et kulud on väga erinevad, võttes arvesse selle kohandamisvariandiga kaasnevaid erinevaid mitmekesistamisvõimalusi. Teatatakse, et toodete ja süsteemide muutmisega seotud investeerimiskulud takistavad oluliselt kohanemist, eriti väikeettevõtjate puhul.

ELi ühise kalanduspoliitika raames toetab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) Euroopa kalandus- ja vesiviljelussektoreid säästvamate kalapüügitavade suunas ning rannikukogukondi nende majanduse mitmekesistamisel. Kuigi see ei ole konkreetselt seotud kliimamuutustega, toetatakse EMKVFist (vastavalt EMKVFi määruse 3. prioriteedile) kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid, mis on suunatud kohalike kogukondade mitmekesistamisele (artikkel 30). Vastavalt komisjoni talituste töödokumendile, mis käsitleb põhimõtteid ja soovitusi kliimamuutustega kohanemise kaalutluste integreerimiseks EMKFi rakenduskavadesse (SWD(2013) 299 final), võib see vähendada survet kalavarudele ja luua ettevõtteid, mis on vastupidavad praegustele ja prognoositavatele kliimatingimuste muutustele.

Sageli puudub teave kohanemisstrateegiatega seotud ajakavade ning kalandus- ja vesiviljelussektori edu hindamise kohta. Kohanemisaja hindamiseks on vaja rohkem uuringuid. Aeg sõltub ka eri liiki meetmetest ning erineb kavandatud kohanemismeetmetest (mis hõlmavad juhtimist, seadusandlikke ja poliitilisi muudatusi) ja reageerivast kohanemisest, sealhulgas kalapüügi- ja vesiviljelussüsteemide autonoomsest ajakohastamisest vastavalt kliimaerinevustele.