Prantsusmaa transporditaristu projekteerimist, hooldust ja käitamist käsitlevate standardite kohandamine

Kliimamuutuste mõju transpordivõrkudele, olenemata transpordiliigist, võib järgmisel sajandil süveneda. Transpordivõrke tuleb kohandada nende tähtsuse tõttu ühiskonnale ja majandusele. Prantsusmaa riiklikus kliimamuutustega kohanemise kavas (2015) on esitatud hulk prognoose ja eeldatavate kliimamuutuste suundumusi; transpordisektori jaoks asjakohasemad küsimused on järgmised:

• Keskmine päevane temperatuur Prantsusmaa emamaal tõuseb heitestsenaariumi SRES B2 kohaselt 20.^sajandi lõpust 21.^sajandi lõpuni eeldatavasti 2–2,5 °C võrra. Stsenaariumi SRES A2 kohaselt tõuseb temperatuur ligikaudu 2,5–3,5 °C. Lisaks peaks päevade arv, mil temperatuur on alla nulli, vähenema ja päevane temperatuuri kõikumine peaks suurenema.
• Väga kõrgete temperatuuride ja põuaperioodide sagedus eeldatavasti suureneb. Need tingimused suurendavad ka tulekahjude ohtu.
• Heitestsenaariumide SRES B2 ja A2 prognoosid näitavad suundumust sademete vähenemisele kevadel ja suvel. See vähenemine, mis muutub märgatavaks alles sajandi lõpus stsenaariumi B2 puhul, toimub varem ja suurema amplituudiga stsenaariumi A2 puhul (umbes -10% 2050. aasta paiku ja -30% 2090. aasta suvehooajal). Sõltumata stsenaariumist on edela-Prantsusmaa piirkond, mida kõnealune vähenemine eeldatavasti kõige rohkem mõjutab. Sajandi jooksul väheneb lumesadu märkimisväärselt, alates 2030. aastast.
• Äärmuslike sademete esinemissagedus peaks vähenema, kuid intensiivsus suurenema.
• Jõgede vooluhulgad peaksid talvel suurenema, samas kui suvehooajal on vooluhulgad tõsisemad; need suundumused on tõenäoliselt valgalade lõikes erinevad. Aasta keskmine põhjaveetase kipub langema, kuigi hooajalised kõikumised on endiselt ebaselged.
• Tuulerežiimide muutused on väga ebakindlad, kuna mudelitega saadud tulemustes on palju erinevusi.
• Meretaseme prognoosid on ebakindlad, eriti kohalikul tasandil. Käesolevas läbivaatamisprotsessis lähtutakse hüpoteesist, et merevee tase tõuseb 2100. aastaks 1 m võrra.

Need kliimamuutused tekitavad transporditaristule spetsiifilisi probleeme, millega tegeletakse asjakohaste standardite ajakohastamise kaudu. Ajakohastamise protsess on siiski keeruline mitmel põhjusel:

• Raskused selle kindlakstegemisel, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada kliimaga seotud muutujaid, mida tavapäraselt kasutatakse transpordistandardites ja -suunistes.
• Suur vajadus teabevahetuse järele seoses vajadusega prognoosida kliimamuutuste mõju ja kohandada infrastruktuure pikaajaliste muutustega.
• suur hulk transpordistandardeid ja -suuniseid; nende läbivaatamisel on vaja seada kindel prioriteet ja anda selle kohta ühiseid suuniseid.
• Vajadus luua koostoime transpordistandardite ja -suuniste ning kliimaprognooside pideva korrapärase tehnilise ajakohastamisega.

Standardite süstemaatilise läbivaatamise peamised eesmärgid on järgmised:

• Kohandada transporditaristu tehnilisi nõudeid eeldatavate kliimamuutustega.
• Anda erapooletu ülevaade ja teha kindlaks läbivaatamise vajadused ja prioriteedid.
• Tegeleda terviklikult transporditaristu vastupanuvõimega, sealhulgas projekteerimise, hoolduse ja käitamisega.
• Ajakohastada transpordistandardites tavaliselt kasutatavaid kliimaparameetreid ja -näitajaid, et võtta arvesse võimalikke muutusi Prantsusmaa kliimas.

Transporditaristu projekteerimist, hooldust ja käitamist käsitlevad Prantsusmaa standardid vaatas läbi DGITMi loodud tehniline töörühm, kuhu kuulusid eri transporditaristute ja -süsteemide eksperdid: maanteed, sillad, pinnasetööd, köisteed, raudtee-, lennundus-, vee-, merendus- ja sadamasektor. Pärast peamiste kliimasuundumuste lühi- ja pikaajalist kokkuvõtmist analüüsis töörühm olemasolevaid Prantsusmaa standardeid, et teha kindlaks need, mis sisaldavad viiteid peamistele kliimaelementidele (nt temperatuur, üleujutus, vihm, tuul jne), mis võivad tulevikus muutuda. Andmebaasidel ja eksperdiarvamustel põhinev sõelumine keskendus peamiselt tehnilistele dokumentidele; arvesse on võetud ka mõningaid regulatiivseid ja normatiivseid dokumente. Valitud standardid liigitati seejärel kolme rühma vastavalt vajadusele need kliimamuutustega kohanemise seisukohast läbi vaadata:

• need, mida ei ole vaja läbi vaadata: tehnilised viitedokumendid ja vastavad standardid, mida kliimamuutused ei mõjuta;
• need, mis vajavad läbivaatamist: tehnilised viitedokumendid, mida kliimamuutused mõjutavad ja mis juba vajavad tehnilist läbivaatamist, ning
• need, kes vajavad täpsemat teavet asjaomaste klimaatiliste muutujate ja näitajate kohta, et teha kindlaks, kas need tuleb läbi vaadata ja kuidas.

Kolmanda standardite rühma puhul ei ole olemasolev teave piisav, et hinnata, kas neid on vaja kohandada tulevaste kliimamuutustega, ning tulevikus on vaja täiendavaid uuringuid. Mõned näited standardite kohta igas kategoorias on järgmised:

• Standardid, mida ei ole vaja läbi vaadata: liiklusmüra, maastikukujundus, kuivendusjuhised, soovitused veealade konstruktsioonide (piirseisundite) kohta.
• Läbivaatamist vajavad standardid: teekatte projekteerimine, veerajatistega (lumi, tuul jne) seotud üldiste meetmete hindamine.
• Standardid, mis vajavad kliimaparameetrite täiendavat selgitamist: uute teede projekteerimine ja ehitamine, linnateede hooldus, teekatete kuivendamine, teetammide juhendamine, pikkade keevitatud rööbaste paigaldamise põhimõtted.

Läbi vaadati sadu tehnilisi standardeid (ainult teede puhul üle 800). Neile, kes vajavad täpsemat arusaamist asjaomastest kliimaparameetritest (kategooria 3 eespool), on transpordieksperdid esitanud nõutavate täpsusnõuete loetelu. Need viitavad ajastusele (kui teatavad kliimamuutused tõenäoliselt toimuvad) ja mõjutatud piirkondadele või nende muutuste täpsele mõjule mõnele taristu projekteerimisel kasutatavale parameetrile (esinemissagedus, intensiivsus, teatavat taset ületavate päevade arv jne).

Kui kategooria 2 standardid on juba läbivaatamisel, siis kategooria 3 standardid saab läbi vaadata alles siis, kui kliima- ja meteoroloogiaeksperdid on esitanud vajalikud selgitused. Läbivaadatud standardid võetakse vastu üldise menetluse kohaselt, milles osalevad kõik asjaomased sidusrühmad, ning seejärel rakendatakse neid.

Transpordistandardi läbivaatamise viisid koostöös DGITMiga (infrastruktuuri, transpordi ja mere peadirektoraat) läbi Prantsusmaa valitsuse erinevad tehnilised teenistused: CEREMA (Centre d’Études et d’Expertise sur les Risques, l’Environnement, la Mobilité et l’Aménagement), CETU (Centre d’Études Techniques des Tunnels), STAC (Service Technique de l’Aviation Civile), STRMTG (Service Technique des Remontées Mécaniques et des Transports Guidés) ja erinevad ühistranspordi juhid: RFF ja SNCF (raudtee), VNF (siseveeteed) ning IFRECOR (Initiative Française pour les Récifs Coralliens). Eksperdid ja teadlased kaasatakse kliimaprognooside arvutamisse ja standardite kohandamisse. Töörühm osaleb praegu ka AFNORi koordineerimisrühmas „Kliimamuutused“.

Selle meetmega nähakse ette uuenduslik lähenemisviis transporditaristu kohandamisele, kuna sellega püütakse kasutada ühtset metoodikat, et vaadata läbi standardid, mida kohaldatakse (kliimamuutustega kohanemise seisukohast) eri transpordiliikide ja eri etappide (projekteerimine, hooldus ja käitamine) suhtes. Muud edutegurid on:

• Koostöö kliimaekspertide ja meteoroloogiateenistustega. Kliima- ja meteoroloogiaalased eksperditeadmised on väga olulised, et määrata kindlaks tulevased kliimatingimused ja mõista nende tagajärgi transporditaristu eri elementidele. Tõhus partnerlus põhineb viljakal dialoogil, kus kliimaeksperdid mõistavad transporditaristu projekteerijate ja haldajate ning transpordispetsialistide teabevajadusi, kohandades oma tavasid tegelikult kättesaadava kliimateabe ja sellega seotud ebakindlusega.
• Sisemiste tehniliste teadmiste mobiliseerimine riiklikes haldusasutustes, ületades tehnilised valdkonnad.
• Pragmaatiline lähenemisviis, mille eesmärk on kehtestada läbivaatamisprotsessis selged prioriteedid ja saavutada valitud prioriteetide osas kiireid tulemusi.
• Läbipaistvus, mis võimaldab kõigil huvitatud isikutel pääseda juurde töörühma koostatud teabele ja esitatud soovitustele.

Piiravad tegurid on järgmised:

• Eri transpordiliikide olemasolevate standardite sisu ja lähenemisviiside heterogeensus.
• Mõned standardite andmebaasid. Raskused kõigi kliimaga seotud muutujatega seotud standardite kindlakstegemisel: absoluutselt vajalik on konsulteerida suure hulga transpordiekspertidega, et koostada nimekiri standarditest ja need läbi vaadata.
• Kõrge spetsialiseerumine tehnilistele teadmistele, mistõttu on keeruline rakendada ühiseid lähenemisviise, mis ületavad traditsioonilisi piire "teadmuskogukondade" vahel.
• Projekteerimis-, hooldus- ja käitamisstandardid põhinevad kliimaga seotud muutujate konkreetsetel väärtustel, samas kui kliimaprojektsioonid esitatakse sageli väärtuste vahemikena.
• Pikaajaliste kliimamuutustega kohanemist peetakse sageli mitteprioriteetseks küsimuseks.

üksikasjalik teave kulude kohta ei ole kättesaadav; kuna aga läbivaatamise viisid läbi Prantsusmaa valitsuse tehnilised teenistused, ei vajanud see protsess märkimisväärseid lisaressursse.

Eeldatakse, et peamine kasu on seotud transporditaristu tegevus- ja hoolduskulude pikaajalise kokkuhoiuga. Uute standarditega asendatakse olemasolevad transporditaristu projekteerimise, hooldamise ja käitamise standardid. Protsessi lõppeesmärk on tagada, et pika kasutusajaga (mõnikord 100 aastat või rohkem) transporditaristu suudaks rahuldavalt toime tulla tulevastest kliima- ja äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud tingimustega.

Käesoleva läbivaatamise peamine õigusraamistik on Prantsusmaa riiklik kliimamuutustega kohanemise kava, mis sisaldab volitust ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile (Direction Générale des Infrastructures de Transports et de la Mer) luua selle meetmega tegelev töörühm.

Töörühm peaks jätkama tööd kuni 2016. aastani, algatades mõne standardi koostamise ja otsustades ekspertide selgituste põhjal, kas kategooria 3 standardid on vaja läbi vaadata.

Läbivaadatud standardeid kohaldatakse uue taristu ehitamise ning olemasoleva taristu ajakohastamise ja hooldamise suhtes, mille kavandatud kasutusiga on 25–100 aastat.

Marie Colin
CEREMA
110 rue de Paris - BP 214 - 77487 Provins Cedex
Tel.: +33 (0)1 60523261
E-mail: marie.colin@cerema.fr

Fabien Palhol
CEREMA
110 rue de Paris - BP 214 - 77487 Provins Cedex
Tel.: +33 (0)1 60523121
E-mail: fabien.palhol@cerema.fr 

Keskus d’Études et d’Expertise sur les Risques, l’Environnement, la Mobilité et l’Aménagement (CEREMA)