Transporditaristu projekteerimist, hooldust ja käitamist käsitlevate Prantsusmaa standardite kohandamine

Kliimamuutuste mõju transpordivõrkudele, olenemata transpordiliigist, võib eeloleval sajandil süveneda. Transpordivõrke tuleb kohandada vastavalt nende tähtsusele ühiskonna ja majanduse jaoks. Prantsusmaa riiklikus kliimamuutustega kohanemise kavas (2015) on esitatud mitmesugused prognoosid ja suundumused eeldatavate kliimamuutuste kohta; need, mis on transpordisektori jaoks asjakohasemad, hõlmavad järgmisi küsimusi:

• Emissioonistsenaariumi SRES B2 kohaselt tõuseb keskmine päevane temperatuur Prantsusmaa emamaal 20. ^sajandi lõpust kuni 21. ^sajandi lõpuni eeldatavasti 2–2,5 °C võrra. Stsenaariumi SRES A2 kohaselt on temperatuuri tõus ligikaudu 2,5–3,5 °C. Lisaks prognoositakse alla nulli jääva temperatuuriga päevade arvu vähenemist ja päevase temperatuuri kõikumise suurenemist.
• Eeldatakse, et väga kõrgete temperatuuride ja põuaga perioodide intensiivsus suureneb. Need tingimused suurendavad ka tulekahjude ohtu.
• Heitestsenaariumide SRES B2 ja A2 prognoosid näitavad suundumust sademete vähenemisele kevadel ja suvel. See vähenemine, mis muutub stsenaariumi B2 puhul märgatavaks alles sajandi lõpus, toimub varem ja on stsenaariumi A2 puhul suurema ulatusega (umbes –10 % 2050. aasta paiku ja –30 % 2090. aasta suvehooajal). Olenemata stsenaariumist on Edela-Prantsusmaa piirkond, mida kõnealune vähendamine eeldatavasti kõige rohkem mõjutab. Alates 2030. aastast väheneb sademete hulk sajandi jooksul märkimisväärselt.
• Äärmuslike sademete esinemissagedus peaks vähenema, kuid intensiivsus suurenema.
• Jõgede vooluhulk suureneb eeldatavasti talvel, samal ajal kui suvehooajal on vooluhulk palju väiksem; need suundumused varieeruvad tõenäoliselt sõltuvalt valgaladest. Aasta keskmine põhjavee tase kipub vähenema, kuigi hooajalised kõikumised on endiselt ebaselged.
• Tuulerežiimide muutused on väga ebakindlad, kuna mudelitega saadud tulemustes on palju erinevusi.
• Meretaseme prognoosid on ebakindlad, eriti kohalikul tasandil. Läbivaatamise käigus säilitatakse hüpotees, et merepinna tase tõuseb 2100. aastaks 1 m võrra.

Need kliimamuutused tekitavad transporditaristule konkreetseid probleeme, millega tegeletakse asjakohaste standardite ajakohastamise kaudu. Ajakohastamise protsess on siiski keeruline mitmel põhjusel:

• Raskused teha kindlaks, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada kliimaga seotud muutujaid, mida transpordistandardites ja -suunistes tavapäraselt kasutatakse.
• Suur vajadus teabevahetuse järele seoses vajadusega prognoosida kliimamuutuste mõju ja kohandada taristuid pikaajaliste muutustega.
• suur hulk transpordistandardeid ja -suuniseid; nende läbivaatamisel on vaja seada kindel prioriteet ja anda selleks ühised suunised.
• Vajadus luua koostoime transpordistandardite ja -suuniste ning kliimaprognooside pideva tehnilise ajakohastamisega.

Standardite süstemaatilise läbivaatamise peamised eesmärgid on järgmised:

• Kohandada transporditaristu tehnilisi nõudeid eeldatavate kliimamuutustega.
• Esitada erapooletu ülevaade ning määrata kindlaks läbivaatamisvajadused ja -prioriteedid.
• Tegeleda terviklikult transporditaristu vastupidavusega, sealhulgas projekteerimise, hoolduse ja käitamisega.
• Ajakohastada transpordistandardites tavaliselt kasutatavaid kliimaparameetreid ja -näitajaid, et võtta arvesse võimalikke muutusi Prantsusmaa kliimas.

Prantsusmaa transporditaristu projekteerimise, hooldamise ja käitamise standardid vaatas läbi DGITMi loodud tehniline töörühm, kuhu kuulusid erinevate transporditaristute ja -süsteemide eksperdid: teed, sillad, pinnasetööd, köistee-, raudtee-, lennundus-, veetee-, mere- ja sadamasektor. Pärast peamiste kliimasuundumuste lühi- ja pikaajalist kokkuvõtmist vaatas töörühm läbi olemasolevad Prantsusmaa standardid, et teha kindlaks need, mis sisaldavad viiteid peamistele kliimaelementidele (nagu „temperatuur“, „üleujutus“, „vihm“, „tuul“ jne), mis võivad tulevikus muutuda. andmebaasidel ja eksperdiarvamustel põhinev sõelumine keskendus peamiselt tehnilistele dokumentidele; arvesse on võetud ka mõningaid regulatiivseid ja normatiivseid dokumente. Seejärel liigitati valitud standardid kolme rühma vastavalt vajadusele need kliimamuutustega kohanemise seisukohast läbi vaadata:

• need, mis ei vaja läbivaatamist: tehnilised viitedokumendid ja vastavad standardid, mida kliimamuutused ei mõjuta;
• need, mis vajavad läbivaatamist: tehnilised viitedokumendid, mida kliimamuutused mõjutavad ja mis tuleb juba tehniliselt läbi vaadata, ning
• need, kes vajavad täpsemat teavet asjaomaste klimaatiliste muutujate ja näitajate kohta, et teha kindlaks, kas ja kuidas neid on vaja läbi vaadata.

Kolmanda standardite rühma puhul ei ole olemasolev teave piisav, et hinnata, kas neid on vaja kohandada tulevaste kliimamuutustega, ning tulevikus on vaja täiendavaid uuringuid. Mõned näited standarditest igas kategoorias on järgmised:

• Standardid, mida ei ole vaja läbi vaadata: liiklusmüra, teede maastikukujundus, teede kuivendamise suunised, soovitused veealade konstruktsioonide (piirtasemete) kohta.
• Läbivaatamist vajavad standardid: teekatte projekteerimine, veerajatistele (lumi, tuul jne) avalduva üldise mõju hindamine.
• Standardid, mis vajavad kliimaparameetrite täiendavat selgitamist: uute teede projekteerimine ja ehitamine, linnateede hooldus, teekatete kuivendamine, teetammide juhendamine, pikkade keevisrööbaste paigaldamise põhimõtted.

Läbi vaadati sadu tehnilisi standardeid (ainult teede puhul üle 800). Neile, kes vajavad täpsemat arusaamist asjaomastest kliimaparameetritest (eespool esitatud 3. kategooria), on transpordieksperdid esitanud nõutavate täpsuste loetelu. Need viitavad ajastusele (mil teatavad kliimamuutused tõenäoliselt toimuvad) ja mõjutatud aladele või nende muutuste täpsele mõjule mõnele taristu projekteerimisel kasutatavale parameetrile (esinemissagedus, intensiivsus, teatavat taset ületavate päevade arv jne).

Kui kategooria 2 standardeid juba vaadatakse läbi, siis kategooria 3 standardeid saab läbi vaadata alles siis, kui kliima- ja meteoroloogiaeksperdid on esitanud vajalikud selgitused. Läbivaadatud standardid võetakse vastu üldise menetluse kohaselt, milles osalevad kõik asjaomased sidusrühmad, ning seejärel rakendatakse neid.

Transpordistandardi vaatasid koostöös DGITMiga (infrastruktuuri, transpordi ja mere peadirektoraat) läbi Prantsusmaa valitsuse erinevad tehnilised teenistused: CEREMA (Centre d’Études et d’Expertise sur les Risques, l’Environnement, la Mobilité et l’Aménagement), CETU (Centre d’Études Techniques des Tunnels), STAC (Service Technique de l’Aviation Civile), STRMTG (Service Technique des Remontées Mécaniques et des Transports Guidés) ja erinevad ühistranspordiettevõtjad: RFF ja SNCF (raudtee), VNF (siseveeteed) ja IFRECOR (Initiative Française pour les Récifs Coralliens). Kliimaprognooside arvutamiseks ja standardite kohandamiseks kaasatakse eksperte ja teadlasi. Töörühm on praegu kaasatud ka AFNORi kliimamuutuste koordineerimisrühma.

Selle meetmega nähakse ette uuenduslik lähenemisviis transporditaristu kohandamisele, kuna sellega püütakse võtta kasutusele ühtne metoodika, et vaadata läbi standardid, mida kohaldatakse (kliimamuutustega kohanemise seisukohast) eri transpordiliikide ja eri etappide suhtes, nagu projekteerimine, hooldus ja käitamine. Muud edutegurid on:

• Koostöö kliimaekspertide ja meteoroloogiateenistustega. Kliima- ja meteoroloogiaalased teadmised on väga olulised, et määrata kindlaks tulevased kliimatingimused ja mõista nende tagajärgi transporditaristu eri elementidele. Tõhus partnerlus põhineb viljakal dialoogil, kus kliimaeksperdid mõistavad transporditaristu projekteerijate ja haldajate teabevajadusi ning transpordispetsialistid kohandavad oma tavasid vastavalt tegelikult kättesaadavale kliimateabele ja sellega seotud ebakindlusele.
• Sisemiste tehniliste teadmiste mobiliseerimine riiklikes haldusasutustes, ületades tehnilisi valdkondi.
• Pragmaatiline lähenemisviis, mille eesmärk on kehtestada läbivaatamisprotsessis selged prioriteedid ja saavutada valitud prioriteetide puhul kiired tulemused.
• Läbipaistvus, mis võimaldab kõigil huvitatud isikutel saada juurdepääsu töörühma koostatud teabele ja tehtud soovitustele.

Piiravad tegurid on muu hulgas järgmised:

• Olemasolevate standardite sisu ja lähenemisviisi heterogeensus eri transpordiliikide puhul.
• Mõned standardite andmebaasid. Raskused kõigi kliimaga seotud muutujatega standardite kindlakstegemisel: standardite loetlemiseks ja läbivaatamiseks on hädavajalik konsulteerida suure hulga transpordiekspertidega.
• Kõrge spetsialiseerumine tehnilistele teadmistele, mis raskendab ühiste lähenemisviiside rakendamist, mis ületavad traditsioonilisi piire "teadmiskogukondade" seas.
• Projekteerimise, hoolduse ja käitamise standardid põhinevad kliimaga seotud muutujate konkreetsetel väärtustel, samas kui kliimaprognoosid esitatakse sageli väärtuste vahemikena.
• Pikaajaliste kliimamuutustega kohanemist peetakse sageli mitteprioriteetseks küsimuseks.

üksikasjalik teave kulude kohta ei ole kättesaadav; kuna läbivaatamistoiminguid teostasid Prantsusmaa valitsuse tehnilised teenistused, ei nõudnud see protsess märkimisväärseid lisaressursse.

Peamine kasu on eeldatavasti seotud transporditaristu käitamis- ja hoolduskulude pikaajalise kokkuhoiuga. Uued standardid asendavad olemasolevad transporditaristu projekteerimist, hooldust ja käitamist käsitlevad standardid. Protsessi lõppeesmärk on tagada, et pika kasutusajaga (mõnikord 100 aastat või rohkem) transporditaristu suudab tulevastest kliima- ja äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenevate tingimustega rahuldavalt toime tulla.

Läbivaatamise peamine õigusraamistik on Prantsusmaa riiklik kliimamuutustega kohanemise kava, mis sisaldab volitust ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministeeriumile (Direction Générale des Infrastructures de Transports et de la Mer) luua selle meetme töörühm.

Töörühm peaks jätkama tööd kuni 2016. aastani, alustades mõne standardi koostamist ja otsustades ekspertide selgituste põhjal, kas 3. kategooria standardid on vaja läbi vaadata.

Läbivaadatud standardeid kohaldatakse uue taristu ehitamise ning olemasoleva taristu ajakohastamise ja hooldamise suhtes, mille kavandatud kasutusiga on 25–100 aastat.

Marie Colin
CEREMA
110 rue de Paris - BP 214 - 77487 Provins Cedex
Tel.: +33 (0)1 60523261
E-mail: marie.colin@cerema.fr

Fabien Palhol
CEREMA
110 rue de Paris - BP 214 - 77487 Provins Cedex
Tel.: +33 (0)1 60523121
E-mail: fabien.palhol@cerema.fr 

Centre d’Études et d’Expertise sur les Risques, l’Environnement, la Mobilité et l’Aménagement (CEREMA)