Kliimakindlad standardid teede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel

Maanteetransport on oluline kogu maailma majanduse ja ühiskonna jaoks. 2017. aastal moodustas maanteetransport EL 28s 73,3 % maismaakaubaveo ja 80,1 % reisijateveo kogumahust. Selleks et tagada teedevõrgu katkematu kättesaadavus, on vaja võtta meetmeid, et suurendada maanteetransporditaristu vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele ja kliimamuutustele, millega tuleks paralleelselt ja koostoimes tegeleda muude maanteetranspordi ees seisvate probleemidega, nagu selle järkjärguline kasv ja transpordi CO2-mahukuse vähenemine kooskõlas CO2-neutraalse strateegiaga. 

Tõhus viis maanteetranspordi vastupanuvõime suurendamiseks on ehitus- ja projekteerimisstandardite kindlaksmääramine, väljatöötamine või läbivaatamine ja hilisem rakendamine. Need tegevused tuleks lisada standardiseeritud ja hästi kirjeldatud protsessi, mille eesmärk on suurendada teedevõrgu üldist vastupidavust. Maanteetaristu kohanemisraamistikku on kirjeldatud ja katsetatud projekti ROADAPT (Roads for today, adapted for tomorrow) raames. Kohanemisraamistikku käsitletakse ka PIARCi 2015. aasta aruandes, milles määratletakse neli peamist etappi: 

1. Määratleda ulatus, muutujad, riskid ja andmed, keskendudes kliimamuutuste stsenaariumidele antud territooriumil ning maanteevarade kliimamuutustele avatuse ja tundlikkuse analüüsile. 
2. Riskide hindamine ja prioriseerimine. See etapp hõlmab haavatavuse analüüsi, mille eesmärk on teha kindlaks maanteetaristu kriitilised elemendid. 
3. Kohanemismeetmete ja -strateegiate väljatöötamine ja valimine. Selles etapis kirjeldatakse 1. ja 2. etapis kindlaks tehtud kohanemismeetmete kindlaksmääramist, valikut ja tähtsuse järjekorda seadmist. 
4. Tulemuste integreerimine otsustusprotsessidesse. Nimelt tuleks 1.–3. etapi tulemused tõhusalt integreerida varahaldusettevõtetesse, investeerimiskavadesse, liikluskorralduse strateegiatesse ning muudesse strateegilistesse dokumentidesse ja standarditesse. 

Läbivaadatud kontrollitud standardeid nõudvad maanteetranspordi varad võib rühmitada järgmistesse kategooriatesse. 

Teede katmine 

Kliimamuutustega seotud peamised ohud teekattele on sõltuvalt kliimavööndist äärmuslik kuumus ja eraldatus, sagedasemad tugevad vihmasajud ja temperatuurikõikumised külmumispunkti ümbruses. 

Väga kõrged temperatuurid väljenduvad asfaldi roostetamise, õhetuse ja bituumenpindade veritsemise ja/või pragunemise suurenenud riskis. Kuna asfaldisegu temperatuur tõuseb, kaotab sideaine faas jäikuse ja staatilise või dünaamilise liikluskoormuse põhjustatud pöördumatud deformatsioonid kogunevad kiiremini. Võimalikud lahendused on järgmised: 

• bituumensegu ehituse kohandamine (kasutades kõrgema pehmenemispunktiga sideaineid, sealhulgas bituumeni polümeeri modifitseerimist, tugevama täitematerjali skeleti valimist); 

• kõnnitee konstruktsiooni kohandamine (paindlikud, pooljäigad ja jäigad/komposiitkonstruktsioonid); 

• Betooni laialdasem kasutamine tänu selle suuremale temperatuurikindlusele ja muudele eelistele (pikem kasutusiga, suurema koormuse võimalus, väiksem hooldusvajadus), kuigi veidi suuremad ostukulud. 

• Betoonisegu disaini muutmine, et vähendada vajamineva vee kogust. 

• Suurendada teepinna peegeldusvõimet (albeedot), nt kasutades teepinnal eredaid värvilisi elemente või teepindade peegeldavaid katteid. 

• Jahutage kõnniteed veega. 

Intensiivsete sademete sageduse suurenemise peamised mõjud hõlmavad asfaldi veekahjustusi, madalamate kattekihtide väiksemat kandevõimet ning kasutaja ohutuse ja mugavuse vähenemist (vähem hõõrdumist, vähem mugavust). Võimalikud kohanemisreaktsioonid, mis sarnanevad temperatuuri kõikumise ja külmumis-/sulatamistsüklite suurema sagedusega toimetulekuga, on järgmised: 

• Läbilaskva/reservuaari katte kasutamine. Vesi ladustatakse kõnnitee struktuuris ja imbub pinnasesse või juhitakse äravoolusüsteemi kaudu. 

• Kasutatakse poorseid pealmisi kihte, mis võivad hõlbustada vee äravoolu tee külgedele ja vältida vesiliu teket. 

• Betoonpindadele soovitatakse suuremat tsemendisisaldust ja väiksemat veetsemendi suhet. 

• Mikromehaanilisel ja/või kattekihi tasandil kasutamiseks sobivate hüdrofoobsete pinnakatete väljatöötamine. 

Teede äravoolusüsteemid 

Äravoolusüsteemi võimsust tuleks kohandada äärmuslike sademete suurema intensiivsuse ja sagedusega ning täiendada veesäilitusrajatistega (nt tammid, veehoidlad) ja struktuursete kaitsemeetmetega (kraavid, tammid). Truupide konstruktsiooni tuleks kohandada nii, et see hõlmaks lühikese aja jooksul suuremaid veekoguseid. Äravoolusüsteemi võimsuse kavandamisel tuleks kasutada intensiivsuse, kestuse ja sageduse kõveraid (IDFi kõverad), võttes arvesse kliimamuutuste mõju ja ajakohastades neid IDFi kõveraid tulevastes kliimastsenaariumides prognoositud sademete omadustega. 

Sillad ja muu sarnane infrastruktuur 

Peamised kliimamuutustega seotud probleemid, mis on seotud olemasolevate sildade projekteerimise, ehitamise ja haldamisega, on suuremad üleujutused, suurem jõgede äravool, erosioon ja nõlvade ebastabiilsus ning temperatuuri kõikumine. Praegu kasutatavad sillakonstruktsioonide standardid on nende mõjude suhtes väga vastupidavad; siiski on käimas uute kliimakindlate standardite uurimine. 

Taimestik teede ääres 

Teeäärsed taimed aitavad kaasa keskkonnakaitsele, eelkõige vähendades müra ja saastet, ning neil võib olla ka kohanemisfunktsioon, näiteks kaitsta teed otsese päikesevalguse eest. Teisest küljest võib taimkatte ebaõige kasutamine teedel olla liiklushäirete riskitegur äärmuslike ilmastikunähtuste korral ja mõjutada ka liiklusohutust. Soovitused kliimamuutustele vastupanuvõimeliste teede ehitamiseks hõlmavad seega küpsete puude asendamist hekkidega (kasutades elastseid puittaimi, mis sobivad konkreetsele kliimavööndile ja on sellega paremini kohanenud) ning taimestiku istutamist teest piisavale kaugusele. 

Kliimamuutused mõjutavad ka teehooldust, mida tuleb seetõttu kliimamuutustele vastupanuvõimelise maanteetaristuga tegelemisel arvesse võtta. Tähelepanu pööratakse kõikidele hooldusteenustele, nagu drenaažisüsteemide puhastamine ja hooldus, tormikahjustuste eemaldamine, teede puhastamine, harjade pügamine ning lume ja jää eemaldamine. Kohanemismeetmete tõhusust ja hoolduse kavandamist saab sobivalt täiendada liikluse telemaatikaelementidega, eelkõige veebikaamerate, ilmajaamade, sõidutakistuse andurite ja täiustatud telemaatikasüsteemidega, mis suudavad reguleerida liiklusvoogu ja vältida liiklusummikuid. 

Maanteetranspordi kohandamine on osa lahendustest, millega tagatakse tarneahelate järjepidevus äri- ja tööstussektoris. Eespool nimetatud kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad transpordiga seotud tarneahela järjepidevust. Tarneahela häired võivad lõpuks suurendada kulusid, mis võivad mõjutada ostjat, tarnijat või kogu tarneahelat.  Transpordi vastupanuvõime tagamine kliimakindlate teede kaudu on oluline ka selleks, et tagada turismist sõltuvate sihtkohtade ühendatus, mis aitab kaasa selle sektori majandusarengule. 

Üleujutuste ja meretaseme tõusuga seotud mõju kohta maanteetranspordile vt ka kohanemisvõimalust „Ujuvad või kõrgendatud teed“.