Kliimakindlad standardid teede projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel

Maanteetransport on oluline majanduse ja ühiskonna jaoks kogu maailmas. 2017. aastal moodustas maanteetransport ELi 28 liikmesriigis 73,3 % maismaa-kaubaveo kogumahust ja 80,1 % reisijateveost. Selleks et tagada teedevõrgu katkematu kättesaadavus, tuleb võtta meetmeid, et suurendada maanteetransporditaristu vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele ja kliimamuutustele, mis peaksid paralleelselt ja koostoimes käsitlema muid maanteetranspordi ees seisvaid probleeme, nagu selle järkjärguline kasv ja transpordi CO2-mahukuse vähenemine kooskõlas CO2-neutraalse strateegiaga. 

Tõhus viis maanteetranspordi vastupidavuse suurendamiseks on ehitus- ja projekteerimisstandardite kindlaksmääramine, väljatöötamine või läbivaatamine ja seejärel rakendamine. Need tegevused tuleks kaasata standardiseeritud ja hästi kirjeldatud protsessi, mille eesmärk on suurendada teedevõrgu üldist vastupidavust. Maanteede infrastruktuuri kohanemisraamistikku on kirjeldatud ja katsetatud projekti ROADAPT (tänapäeva teed, kohandatud homseks) raames. Kohanemisraamistikku käsitletakse ka PIARCi aruandes (2015), milles määratletakse neli peamist etappi: 

1. Määrata kindlaks ulatus, muutujad, riskid ja andmed, keskendudes konkreetse territooriumi kliimamuutuste stsenaariumidele ning maanteevarade kliimamuutustele avatuse ja nende suhtes tundlikkuse analüüsile. 
2. Riskide hindamine ja prioriseerimine. See etapp hõlmab maanteetaristu kriitiliste elementide kindlakstegemiseks tehtud haavatavuse analüüsi. 
3. kohanemismeetmete ja -strateegiate väljatöötamine ja valimine. Selles etapis kirjeldatakse 1. ja 2. etapis kindlaks tehtud kohanemismeetmete kindlaksmääramist, valimist ja prioriseerimist. 
4. Tulemuste integreerimine otsustusprotsessidesse. Nimelt tuleks 1.–3. etapi tulemused tõhusalt lisada varahaldusettevõtetesse, investeerimiskavadesse, liikluskorraldusstrateegiatesse ning muudesse strateegilistesse dokumentidesse ja standarditesse. 

Maanteetranspordi varad, mille puhul on vaja kontrollitud standardeid, võib rühmitada järgmistesse kategooriatesse. 

Teekatted 

Kliimamuutustega seotud peamised ohud teepinnale on sõltuvalt kliimavööndist äärmuslik kuumus ja isoleeritus, paduvihmade suurem esinemine ja temperatuuri kõikumine külmumispunkti ümbruses. 

Väga kõrged temperatuurid väljenduvad suuremas asfaldi ruteerimise, bituminoossete pindade õhetuse ja verejooksu ja/või pragunemise ohus. Kui asfaldisegu temperatuur tõuseb, kaotab sideaine faas jäikuse ja staatilise või dünaamilise liikluskoormuse põhjustatud pöördumatud deformatsioonid kogunevad kiiremini. Võimalikud lahendused on järgmised: 

• Bituumenisegu konstruktsiooni kohandamine (tugevama pehmenemispunktiga sideainete kasutamine, sealhulgas bituumeni polümeeri modifitseerimine, tugevama agregaatskeemi valimine); 

• kõnnitee konstruktsiooni kohandamine (paindlikud, pooljäigad ja jäigad/komposiitkonstruktsioonid); 

• Betooni laialdasem kasutamine tänu selle suuremale temperatuurikindlusele ja muudele eelistele (pikem eluiga, suurema koormuse võimalus, väiksem hooldusvajadus), kuigi veidi suuremad ostukulud. 

• Betoonist kattesegu konstruktsiooni muutmine, et vähendada vajaliku vee hulka. 

• Suurendada teepinna peegeldust (albeedo), näiteks kasutades teepinnal eredaid ja värvilisi elemente või teepinna peegeldavaid katteid. 

• Jahutavad kõnniteed veega. 

Intensiivsete sademete sageduse suurenemise peamised mõjud on asfaldi veekahjustused, madalamate kattekihtide kandevõime vähenemine ning kasutaja ohutuse ja mugavuse vähenemine (vähem hõõrdumist, vähem mugavust). Võimalikud kohanemisreaktsioonid, mis sarnanevad temperatuurikõikumiste ja külmumis-/sulatamistsüklite suurema sagedusega toimetulemisega, on järgmised: 

• Läbilaskvate/reservuaarikatete kasutamine. Vett hoitakse kõnnitee struktuuris ja see imbub pinnasesse või juhitakse äravoolusüsteemi. 

• Poorsete pealmiste kihtide kasutamine, mis võivad hõlbustada vee äravoolu tee külgedele ja vältida vesiliu tekkimist. 

• Betoonpindade puhul on soovitatav kõrgem tsemendisisaldus ja madalam vee tsemendi suhe. 

• Mikromehaanilisel ja/või kattekihi tasandil kasutamiseks sobivate hüdrofoobsete pinnakatete väljatöötamine. 

Teede äravoolusüsteemid 

Kuivendussüsteemi võimsust tuleks kohandada äärmuslike sademete suurema intensiivsuse ja sagedusega ning täiendada veehoidlatega (nt tammid, veehoidlad) ja struktuursete kaitsemeetmetega (tammid, muldkehad). Rullide konstruktsiooni tuleks kohandada nii, et see sobiks lühikese aja jooksul suurema veemahuga. Äravoolusüsteemi võimsuse kavandamisel tuleks kasutada intensiivsuse, kestuse ja sageduse kõveraid (IDF-kõverad), võttes arvesse kliimamuutuste mõju, ning ajakohastada neid IDF-kõveraid tulevastes kliimastsenaariumides prognoositud sademete omadustega. 

Sillad ja muu sarnane infrastruktuur 

Peamised kliimamuutustega seotud probleemid, mis on seotud olemasolevate sillakonstruktsioonide projekteerimise, ehitamise ja haldamisega, on üleujutuste suurem esinemine, jõgede suurem heide, erosioon ja nõlvade ebastabiilsus ning temperatuuri kõikumine. Praegu kasutatavad sillakonstruktsioonide standardid on nende mõjude suhtes väga vastupidavad; siiski on käimas uute kliimakindlate standardite uurimine. 

Taimestik teede ääres 

Teeäärsed taimestikud aitavad kaasa keskkonnakaitsele, eelkõige müra ja saaste vähendamisele, ning neil võib olla ka kohanemisfunktsioon, näiteks tee kaitsmine otsese päikesevalguse eest. Teisest küljest võib taimkatte ebaõige kasutamine maanteel olla liiklushäirete riskitegur äärmuslike ilmastikunähtuste korral ja võib mõjutada ka liiklusohutust. Seepärast hõlmavad soovitused kliimamuutustele vastupanuvõimeliste teede ehitamiseks küpsete puude asendamist hekkidega (kasutades elastseid puittaimi, mis sobivad konkreetsele kliimavööndile ja on sellega paremini kohandatud) ning taimestiku istutamist teest piisavale kaugusele. 

Kliimamuutused mõjutavad ka teehooldust, mida tuleb seetõttu kliimamuutustele vastupanuvõimelise maanteetaristuga tegelemisel arvesse võtta. Tähelepanu tuleb pöörata kõikidele hooldusteenustele, nagu äravoolusüsteemide puhastamine ja hooldamine, tormikahjustuste kõrvaldamine, teede puhastamine, harjade pügamine ning lume ja jää eemaldamine. Kohanemismeetmete ja hoolduse kavandamise tõhusust saab sobivalt täiendada liiklustelemaatika elementidega, eelkõige veebikaamerate, ilmajaamade, sõidutakistusandurite ja täiustatud telemaatikasüsteemidega, mis suudavad reguleerida liiklusvoogu ja vältida liiklusummikuid. 

Maanteetranspordi kohandamine on osa lahendustest, millega tagatakse äri- ja tööstussektori tarneahelate järjepidevus. Eespool nimetatud kliimamuutustega seotud riskid mõjutavad transpordiga seotud tarneahela järjepidevust. Tarneahela häired võivad lõpuks põhjustada suuremaid kulusid, mis võivad mõjutada ostjat, tarnijat või kogu tarneahelat.  Transpordi vastupanuvõime tagamine kliimakindlate teede kaudu on väga oluline ka selleks, et tagada turismist sõltuvate sihtkohtade ühendatus, mis aitab kaasa selle sektori majandusarengule. 

Üleujutuste ja merepinna tõusuga seotud mõju kohta maanteetranspordile vt ka kohanemisvõimalus Ujuvad või kõrgendatud teed.