Valgala majandamise lähenemisviis äkktulva ohule Glasgow’s

Valge ostukorvi vesi on paljude aastakümnete jooksul põhjustanud Glasgowi lõunaosas elavatele elanikele ja ettevõtetele viletsust. Jõgi on kalduvus äkktulvale. Vaid kaksteist tundi vihma võib põhjustada veetaseme tõusu kuue meetri võrra, mis võib muuta jõe möllavaks torrentiks, kuna see kogub hoogu allavoolu linna haavatavate äärelinnade suunas. Viimase 100 aasta jooksul on toimunud rohkem kui 20 märkimisväärset üleujutust, mille on põhjustanud suhteliselt väikesed tormid. Üks meeldejäävamaid oli Hogmanay 1984. aastal, kui üleujutati 500 kodu ja tekitati miljoneid naelu kahjustusi. Vaid 12 päeva hiljem põhjustasid üleujutused samas piirkonnas täiendavaid kannatusi. 1990. aastal tabati piirkonna elanikke uuesti. 1994. aastal purustas jõgi oma kaldad erinevates kohtades uuesti ja 1999. aastal kannatasid perekonnad tuhandeid naelu kahju, kui vesi jõudis oma kodus talje kõrguseni. Kokku hinnati, et 1710 elamut ja 40 ettevõtet on üleujutuste ohus, kuigi selle piirkonna elamute üürimise tõttu võrdub see rohkem kui 6700 koduga, kusjuures hinnangulised kahjukulud on 2008. aasta väärtustes üle 100 miljoni naela, kui midagi ei tehta.

Olemasolevad üleujutuste kaitserajatised White Carti veekoridoris olid killustatud ja isoleeritud. Suuri investeeringuid oli vaja selleks, et kaitsta kinnisvara mitte ainult praeguste üleujutusriskide, vaid ka sagedasemate üleujutuste eest, mida on oodata ülemaailmse kliimamuutuse tagajärjel. Ühendkuningriigi kliimamuutuste programmi (UKCP09) prognooside, keskmise heite stsenaariumi ja Glasgow’ 2050. aasta ajakava kohaselt suureneb jõgede üleujutuste raskusaste (1:100-aastase sündmuse suurenemine 1:200-aastase sündmuseni) ja pajude üleujutuste raskusaste (1:100-lt aastas 1:200-le aastas).

Korduvate üleujutuste oht tekitas suuri kindlustusraskusi ka majapidamistele, ettevõtetele ja kohalikule majandusele. 2002. aasta lõpus võttis kindlustussektor tagasi oma tagatise taskukohase üleujutuskindlustuse kohta kõrge riskiga piirkondades. Tööstusharu kinnitas, et peab kaaluma suuremate kindlustusmaksete võtmist või isegi üleujutuste vastu kindlustamisest keeldumist. See võib kaasa tuua kinnisvara väärtuse olulise vähenemise.

Üldsuse teadlikkus 1980. ja 1990. aastate üleujutustest koos kasvava teadlikkusega sellest, et meteoroloogid prognoosivad tulevikus kliimamuutuste tõttu intensiivsemaid sademete perioode, muutis lahenduse leidmise Glasgow linnavolikogu peamiseks prioriteediks.

Kava üldine mõju oli leevendada elamu- ja ärikinnisvara üleujutusi mitmes Glasgowi eeslinna piirkonnas White Cart Wateri ja kahes Glasgowi eeslinna piirkonnas Auldhouse Burni (Valge Cart Wateri lisajõgi) poolt. Kava hõlmas ka Glasgow’st ülesvoolu üleujutuste leevendamise alade ehitamist.

Kava eesmärk oli vältida 1 % (üks 100 aasta kohta) üleujutust, võttes arvesse kliimamuutuste prognoose 2050. aastaks, mis võrdub praeguse olukorra põhjal 0,5 % (üks 200 aasta kohta) üleujutusega (2006. aasta andmed); ning pakkuda jätkusuutlikku ja keskkonnasõbralikku lahendust üleujutuste probleemile.

Alates 1984. aastast on läbi viidud mitu uuringut, et määrata kindlaks sobiv üleujutuste ennetamise kava valge käru vee ja selle lisajõe jaoks, et pakkuda kaitset kuni üks kord 200 aasta jooksul (vastab kaitsele kuni üks kord 100 aasta jooksul 2050. aastaks, vastavalt kliimamuutuste prognoosidele). 2002. aastal algas skeemi väljatöötamine inseneride konsultatsioonide abil. Tulemuseks olev Šotimaa suurim üleujutuste ennetamise kava White Cart Water Flood Prevention avaldati 2004. aasta novembris ja Šotimaa valitsus kiitis selle heaks 2006. aastal.

Kava põhineb valgala majandamise põhimõttel. See ühendab tipptasemel insenerlahendusi ja looduslikke üleujutusriski maandamise tehnikaid. Kesksel kohal on üleujutusveehoidlate optimeerimine ülemises valgalas, mis võimaldab piirata üleujutuste eest kaitsvaid linnamüüre vastuvõetava kõrgusega, aitab piirata mõju olemasolevatele looduslikele elupaikadele ning vältida jõe ja kogukonna vaheliste tõkete loomist. Alternatiivne lähenemisviis oleks "ainult seinad" lahendus, mille tulemuseks oleks lubamatult kõrgete müüride ehitamine piki jõe linnakoridori.

Kava hõlmas kolme üleujutuste ladustamisala ehitamist linna ülesvoolu, et ajutiselt hoida ära suur osa äärmuslike vihmasadude tekitatud üleujutusveest ja kontrollida allavoolu läbi linna voolava vee vabanemist vastuvõetaval tasemel. Kokku kaaluti kuni 16 meetri kõrguste tammidega hoidlate ehitamiseks 33 kohta; nende alade suurust, topograafiat, geotehnilist sobivust ja nendega seotud keskkonnamõju hinnati. Mitu vaatlusalust prügilat jäeti kõrvale oluliste keskkonna- ja geotehniliste probleemide tõttu. Kokku suudavad kolm lõpuks rajatud üleujutuste ladustamisala hoida tagasi üle 2,6 miljoni kuupmeetri üleujutusvett ja vähendada jõgede tippvoolu kuni 45 %.

Ladustamisalade edukal toimimisel oli kesksel kohal maailma suurimate Hydro-Brake voolu juhtseadmete paigaldamine iga ladustamisala kolme tammi. Hydro-Brake on konstrueeritud nii, et vesi saaks sellest piiramatult läbi voolata nii kaua kui võimalik. Kui vesi jõuab üleujutuse korral eelnevalt kindlaksmääratud kõrgusele, aktiveerib Hydro-Brake vee ja laseb selle kontrollitud kiirusega jõkke. Säilituskohad on suurema osa aastast kuivad.

Tormi ajal vähendavad ajutised ladustamisalad märkimisväärselt voolu allavoolu. Sellest hoolimata kujutab see oluliselt vähenenud vool koos üleujutuste ladustamisaladest allavoolu asuva suure valgalaga endast endiselt ohtu ja võib põhjustada Glasgow’s üleujutusi. Sel põhjusel ehitati linna läbiva jõekoridori valitud osadesse ka üleujutuste vastased kaitserajatised madalate müüride ja tammide kujul kogupikkusega 7,6 km.

Need tööd andsid ka võimalusi keskkonna parandamiseks jõekoridoris ja säilitamiskohtade ümbruses. Kesksed betoonist truubid, mis sisaldasid Hydro-Brakes'i, olid kapseldatud suurte maa-tammidega, mis ehitati peamiselt kohapeal võidetud materjalist, mis vähendas oluliselt vajadust raskete veoautode järele, et transportida 180 000 kuupmeetrit materjali. Selle asemel, et jätta nende reservuaaride lekketeede betoonkonstruktsioonid avatuks, kuna neid tõenäoliselt ei kasutata, täideti need ohvrimaterjaliga (pinnasega). Rohukate loodi selleks, et tagada tammide segunemine olemasoleva maastikuga. Neid leketeid kasutataks ainult siis, kui toimuks 1: 200-aastane üleujutus, millisel juhul vabaneva vee jõud loputaks selle välja.

Tammid ja truubid on kavandatud nii, et need ei takistaks kalade ja imetajate liikumist üles- ja allavoolu. Truupide põhjas on deflektorid ja rändrahnud, et tagada mitmekesine voolumuster ja säilitada minimaalne veesügavus kalade läbipääsuks väikeste vooluhulkade korral. Lisaks puuduvad hüdraulilised tilgad, kusjuures truupi alus asetseb algse jõesängiga samal kaldel. Kogu truupi pikkuses on esitatud ka imetajate servad ja pidev seire on näidanud, et saarmad kasutavad neid kõigis kolmes kohas. Lisaks peeti üleujutuste ladustamisalasid võimaluseks suurendada elurikkust eluslooduse tehiselupaikade loomise kaudu: metsamaa, kus on 6000 uut istutatud puud, võsa ja üle 90 000 ruutmeetri liigirikkaid niiskeid rohumaid, madalaid kraape ja tiike. Samamoodi toimus linna olemasoleva pargi ümberkujundamine, aedade ja eraldiste kaunistamine. Samuti loodi lindudele, nahkhiirtele ja saarmadele kunstlikud elupaigad ning istutati 1000 puud. Samuti aitasid arengud kaasa roheliste puhkealade parandamisele.

Glasgow linnavolikogu tunnistas, kui oluline on kaasata peamised sidusrühmad kava arendamisse. Kava väljatöötamisele kaasaaitamiseks loodi juhtrühm ja töörühmad, mis võimaldavad ülemise valgala kohalikel omavalitsustel ja keskkonnaasutustel anda kavasse oma panus alates varajastest etappidest kuni selle lõpliku vormini. See osutus oluliseks teguriks, mis tagas planeerimise ja keskkonnaalaste piirangute kindlakstegemise varases etapis. Samuti tagati sellega, et projektis võeti arvesse keskkonna-, arengu- ja vaba aja veetmise võimalusi ning kliimamuutuste leevendamist.

Kava insener-tehniliste projektide väljatöötamist täiendati keskkonna töörühma loomisega, kuhu kuulusid sidusrühmad Šoti keskkonnakaitseametist, Šoti looduspärandist, Šoti veest, kohalikest õngitsemis-/kalandusrühmadest ja Kuninglikust Linnukaitse Ühingust ning keskkonnaspetsialistid kolmest asjaomasest kohalikust omavalitsusest (Glasgowi linnavolikogu, East Renfrewshire’i volikogu ja Lõuna-Lanarkshire’i volikogu). Töörühma töö aitas minimeerida kava keskkonnamõju ja võimaluse korral parandada looduskeskkonda, aidates seega kaasa jätkusuutliku üleujutuste ennetamise kava väljatöötamisele.

Kava väljatöötamise ja kolme viimase üleujutuste ladustusala valimise põhiaspekt oli konsulteerimine. Üks-ühele arutelude ja ulatusliku avaliku näituse kaudu koguti mõjutatud osapoolte seisukohti ja arvamusi ning võimaluse korral lisati need disainilahendusse. Üldsust teavitati täielikult projekti arengust ja edusammudest korrapäraste uudiskirjade levitamise ja spetsiaalse veebisaidi loomise kaudu. Hoolimata projekti mahust ja ulatusest esitati vaid piiratud vastuväiteid, mis kõik lahendati seejärel arutelu teel, ilma et oleks vaja korraldada avalikku kohalikku uurimist.

Üksikasjalik sidusrühmade kaasamise protsess kestis veidi üle kahe aasta enne kava esitamist ja seda jätkati vähemal määral ajal, mil Šotimaa ministrid kava kaalusid, mis oli veel 18 kuud.

Projekti varases etapis nimetati ametisse täiskohaga kontaktametnik, et juhtida sidusrühmade kaasamist, ning ta jäi projektiga seotuks kuni ehitustööde lõpuleviimiseni; seetõttu esitasid sidusrühmad väga vähe vastuväiteid.

Ümbritsevate kohalike omavalitsuste ja projektimeeskonna koostöö oli otsustava tähtsusega, et tagada projekti sujuv kulgemine seadusjärgsete heakskiitmismenetluste kaudu.

Paljude maa-aluste teenuste olemasolu, olemasolevate hoonete lähedus, invasiivsed võõrliigid (sealhulgas jaapani karuputk ja hiid-karuputk) ja piiratud juurdepääs muutsid linnade üleujutuste vastaste kaitserajatiste projekteerimise ja hilisema ehitamise oluliseks väljakutseks. Vastuvõetud ehitusviisis võeti arvesse neid ja muid piiranguid ning püüti leida kõige sobivam lahendus. Paljudes piirkondades oli ainus juurdepääs üleujutuste kaitserajatiste ehitamiseks jõe ojast. Kui see oli vajalik, ehitati jõe sisse ajutised kaljuteed ja tööplatvormid.

Ehitustööd teostati aastatel 2008–2011 kahe eraldi lepingu alusel, mille kogumaksumus oli 53 miljonit naelsterlingit (63 miljonit eurot). Cathcarti valgekärbse vee üleujutuskaitset toetas Šoti valitsus 40 miljoni naelsterlingi suuruse 80-protsendise toetusega. Šotimaa valitsus oli kehtestanud kava, mille kohaselt nad rahastavad 80 % üleujutusriski maandamiseks tehtavatest kapitaliinvesteeringutest.

Prognoositud üleujutusriski vähendati hinnanguliselt vähem kui 1 %-ni (k.a kliimamuutuste tulevane mõju 2050. aastatel), mis tähendab praeguse olukorra põhjal vähem kui 0,5 % suurust riski. Paigaldatud üleujutuste vastased kaitsemeetmed osutusid tõhusaks miljonite üleujutuskahjude ärahoidmisel juba varakult – isegi enne ja vahetult pärast tööde lõpetamist. 4. veebruaril 2011 vähenes oluliselt iga kümne aasta tagant aset leidva üleujutuse (aastas 10 % ületamise tõenäosus) mõju, peamiselt seetõttu, et üleujutuste ladustusalad olid hüdrauliliselt valmis, ning hinnanguliselt hoiti ära 1–3 miljoni naelsterlingi suurune kahju. 29. novembril 2011 toimus veelgi suurem üleujutus. See sündmus toimus varsti pärast kava lõpuleviimist ja üleujutusi vältisid umbes 231 kinnistut, mis tähendab 12 miljoni naelsterlingi suurust kokkuhoidu. Sündmusejärgne analüüs on näidanud, et skeem toimib ootuspäraselt ning mudeli ennustused langevad suures osas kokku vaadeldud andmetega.

Peamine õigusakt on kava ise, mida edendati 1961. aasta üleujutuste ennetamise (Šotimaa) seadusega. See andis nõukogule õiguse pääseda ligi omandile, et teha skeemis määratletud töid teatavates kindlaksmääratud mõõtmetes. Kuigi kavaga nähti ette õigusraamistik, tuli tööde tegemiseks täita kõik muud planeerimis- ja keskkonnaalaste õigusaktidega seotud nõuded ning hankida kõik tööde tegemiseks vajalikud eriload, litsentsid ja/või load. Kuna vooluveekogud on piiriks erinevate kohalike omavalitsuste vahel, tuli esitada kokku 14 eraldi planeerimistaotlust. Kaks tammi olid eraldatud kohalike omavalitsuste vahelise piiriga ja nõudsid, et üks osa tammist oleks kaetud ühes kohalikus omavalitsuses esitatud planeerimistaotlusega ja teine osa teises kohalikus omavalitsuses esitatud planeerimistaotlusega. Neid tuli hoolikalt hallata ja kooskõlastada. Lisaks nõuti tammide haldamist käsitlevates õigusaktides, et õiguslik vastutus piiriga eraldatud tammi eest kuuluks ühele kohalikule omavalitsusele. Koostöö asjaomaste kohalike omavalitsuste vahel tegi selle võimalikuks.

Protsessi koostöö laad kõigi kaasatud kohalike omavalitsuste ja muude sidusrühmade vahel võimaldas käsitleda küsimusi enne, kui neist said võimalikud õiguslikud takistused, mis oleksid võinud protsessi peatada või mille tulemuseks oleks olnud avalik kohalik uurimine või mida Šotimaa valitsuse ministrid oleksid pidanud kontrollima. See oli projekti eduka elluviimise võti.

Glasgow linnavolikogu edendas üleujutuste ennetamise kava 2004. aastal ja Šotimaa valitsus kiitis selle heaks 2006. aastal. Ülemiste valgalade üleujutuste ladustusalade ja linnakaitserajatiste ehitamine toimus kahe eraldi lepingu alusel, mis kehtisid samaaegselt aastatel 2008–2011. Tööd lõpetati 2011. aastal.

2019. aasta suveks ehitatakse Clyde'i ja Loch Lomondi kohaliku üleujutusriski maandamise kava alusel veel 3 km linna kaitsemüüri. See parandab veelgi üleujutuskaitset, kaitstes linnapiirkonna teisi piirkondi.

Füüsiliste tööde disaini eluiga on 120 aastat.

Bill Douglas
Glasgow City Council
Flood Risk Management
Project Management and Design
Development and Regeneration Services (DRS)
231 George Street
Glasgow G1 1RX, United Kingdom
Tel.: +44 0141 287 8669
E-mail: bill.douglas@drs.glasgow.gov.uk

Generic e-mail: floodriskmanagement@drs.glasgow.gov.uk

Linnapeade kliima- ja energiapakt: Kestlikud, kliimamuutustele vastupanuvõimelised ja elujõulised linnad Linnapeade paktile allakirjutanute head tavad.