Valgala majandamise lähenemisviis äkktulvade riskile Glasgow’s

White Cart Water on aastakümnete jooksul põhjustanud Glasgowi lõunaosa elanikele ja ettevõtetele viletsust. Jõgi on kalduvus äkktulvadele. Juba 12 tundi vihma võib põhjustada veetaseme tõusu kuue meetri võrra, mis võib muuta jõe märjaks torrentiks, kuna see kogub hoogu allavoolu linna haavatavate äärelinnade suunas. Viimase 100 aasta jooksul on suhteliselt väikeste tormide tõttu toimunud üle 20 olulise üleujutuse. Üks meeldejäävamaid oli Hogmanay 1984. aastal, kui üleujutati 500 kodu ja tekitati miljoneid naelu kahju. Vaid 12 päeva hiljem põhjustasid üleujutused samas piirkonnas täiendavaid kannatusi. 1990. aastal rünnati piirkonna elanikke uuesti. 1994. aastal purustas jõgi taas oma kaldad erinevates kohtades ja 1999. aastal kannatasid perekonnad tuhandeid naelu kahju, kui vesi jõudis oma kodudesse vöökoha kõrgusele. Kokku hinnati, et 1710 eluhoonet ja 40 ettevõtet on üleujutusohus, kuigi selle piirkonna eluasemete üürimise tõttu on see rohkem kui 6700 kodu, kusjuures hinnangulised kahjukulud on 2008. aasta väärtuses suuremad kui 100 miljonit naelsterlingit, kui midagi ette ei võeta.

Valge ostukorvi vee koridoris olevad üleujutuskaitsed olid killustatud ja isoleeritud. Suuri investeeringuid oli vaja selleks, et kaitsta varasid mitte ainult praeguste üleujutusriskide eest, vaid ka ülemaailmsetest kliimamuutustest tingitud sagedasemate üleujutuste eest. Ühendkuningriigi kliimamuutuste programmi (UKCP09) prognooside, keskmise heite stsenaariumi ja Glasgow’ 2050. aasta ajavahemiku põhjal suureneb jõgede üleujutuste tõsidus (1:100-aastase sündmuse suurenemine 1:200-aastase sündmuseni) ja suureneb veekogude üleujutuste tõsidus (1:100-lt aastas 1:200-le aastas).

Korduvate üleujutuste oht tekitas suuri kindlustusraskusi ka majapidamistele, ettevõtetele ja kohalikule majandusele. aasta lõpus tühistas kindlustussektor oma garantii, et kõrge riskitasemega piirkondades on üleujutuskindlustus taskukohane. Tööstusharu kinnitas, et peab kaaluma kõrgemate kindlustusmaksete nõudmist või isegi üleujutuste vastu kindlustamisest keeldumist. See võib kaasa tuua kinnisvara väärtuse olulise vähenemise.

Üldsuse teadlikkus 1980. ja 1990. aastate üleujutustest koos kasvava teadlikkusega sellest, et meteoroloogid prognoosivad tulevikus kliimamuutuste tõttu intensiivsemaid vihmaperioode, muutis Glasgow linnavolikogu peamiseks prioriteediks lahenduse leidmise kavale.

Kava üldine mõju oli leevendada elamu- ja ärikinnisvara üleujutusi mitmes Glasgow’ linnalähipiirkonnas White Cart Water’i poolt ja kahes Glasgow’ linnalähipiirkonnas Auldhouse Burni (White Cart Water’i lisajõgi) poolt. Kava hõlmas ka Glasgowst ülesvoolu asuvate üleujutuste leevendamise alade ehitamist.

Kava eesmärk oli kaitsta 1 % (üks 100 aasta jooksul) üleujutuste eest, võttes arvesse kliimamuutuste prognoose 2050. aastaks, mis praeguse olukorra põhjal (2006. aasta andmed) võrdub 0,5 %ga (üks 200 aasta jooksul) üleujutustest; ning pakkuda üleujutuste probleemile jätkusuutlikku ja keskkonnasõbralikku lahendust.

Alates 1984. aastast on läbi viidud mitu uuringut, et määrata kindlaks sobiv üleujutuste ennetamise kava valge vankri vee ja selle lisajõe jaoks, et pakkuda kaitset kuni iga 200 aasta tagant toimuva sündmuse korral (mis vastab kaalutletud kliimamuutuste prognooside kohaselt kaitsele kuni iga 100 aasta tagant 2050. aastaks). 2002. aastal alustati kava väljatöötamist inseneride konsultatsioonide abil. Sellest tulenev White Cart Water üleujutuste ennetamise kava, mis on Šotimaa suurim üleujutuste eest kaitsmise kava, avaldati 2004. aasta novembris ja Šotimaa valitsus kiitis selle heaks 2006. aastal.

Kava põhineb valgala majandamise põhimõttel. Selles on ühendatud tipptasemel insenertehnilised lahendused ja looduslikud üleujutusriski maandamise tehnikad. Selle keskmes on üleujutusvee hoiustamise optimeerimine ülemises valgalas, mis võimaldab piirata linna üleujutuste eest kaitsvaid seinu vastuvõetava kõrguseni, aidates piirata mõju olemasolevatele looduslikele elupaikadele ning vältida tõkete loomist jõe ja kogukonna vahel. Alternatiivne lähenemisviis oleks "ainult müüride" lahendus, mille tulemuseks oleks olnud lubamatult kõrgete müüride ehitamine piki jõe linnakoridori.

Kava hõlmas linna ülesvoolu kolme üleujutuste ladustamisala ehitamist, et ajutiselt peatada suurem osa äärmuslike sademete tekitatud üleujutusveest ja kontrollida linna läbiva allavoolu voolava vee vabanemist vastuvõetava tasemeni. Kokku kaaluti kuni 16 meetri kõrguste tammidega hoidlate ehitamiseks 33 kohta; nende alade suurust, topograafiat, geotehnilist sobivust ja sellega seotud keskkonnamõju hinnati. Mitu vaadeldud ala jäeti oluliste keskkonna- ja geotehniliste probleemide tõttu kõrvale. Kolmel lõpuks ehitatud üleujutusalal on võimalik hoida tagasi üle 2,6 miljoni kuupmeetri üleujutusvett ja vähendada jõgede tippvoolu kuni 45 %.

Ladustamisalade edukal toimimisel oli kesksel kohal maailma suurimate hüdropiduri vooluregulaatorite paigaldamine iga ladustamisala kolme tammi. Hüdropidur on projekteeritud nii, et vesi voolaks sellest piiramatult läbi nii kaua kui võimalik. Kui ülesvoolu olev vesi jõuab üleujutuse korral etteantud kõrgusele, aktiveerib Hydro-Brake ja vabastab vett jõkke kontrollitud kiirusega. Säilituskohad on suurema osa aastast kuivad.

Tormi ajal vähendavad ajutised ladustamisalad märkimisväärselt voolu allavoolu. Sellest hoolimata kujutab see oluliselt vähenenud vooluhulk koos üleujutuste ladustamisaladest allavoolu asuva suure valgalaga endast endiselt ohtu ja võib põhjustada üleujutusi Glasgow’s. Sel põhjusel ehitati jõekoridori valitud osadesse läbi linna, mille kogupikkus oli 7,6 km, ka üleujutuskaitsed madalate müüride ja tammide kujul.

Need tööd pakkusid ka võimalusi keskkonna parandamiseks jõekoridoris ja ladustamiskohtade ümbruses. Hüdropidureid sisaldavad keskbetoonist truubid kapseeriti suurte muldtammidega, mis ehitati peamiselt ehitusplatsile võidetud materjalist, mis vähendas märkimisväärselt vajadust raskete veoautode järele, et vedada 180 000 kuupmeetrit materjali. Selle asemel, et jätta nende reservuaaride lekketeede betoonkonstruktsioonid avatuks, kuna neid tõenäoliselt ei kasutata, täideti need ohvrimaterjaliga (mullaga). Rohukate loodi selleks, et tagada tammide segunemine olemasoleva maastikuga. Neid lekkeid kasutataks ainult siis, kui toimub 1: 200-aastane üleujutus, mispuhul vabaneva vee jõud loputaks selle välja.

Tammid ja truubid on projekteeritud nii, et need ei takista kalade ja imetajate liikumist üles- ja allavoolu. Rullipõhjas on tahvlid ja rändrahnud, et tagada mitmekesine voolumuster ja säilitada minimaalne veesügavus kalade liikumiseks väikeste vooluhulkade korral. Lisaks puuduvad hüdraulilised tilgad, kusjuures truubi alus asetatakse samale kallakule kui algne jõesäng. Imetajate servad on olemas ka kogu truubi pikkuses ja pidev seire on näidanud, et saarmad kasutavad neid kõigis kolmes kohas. Lisaks nähti üleujutuste ladustamisalasid võimalusena suurendada elurikkust looduslike elupaikade loomise kaudu: metsamaa, kus on 6000 uut istutatud puud, võsa ja üle 90 000 ruutmeetri liigirikkaid märgrohumaid, madalaid kraape ja tiike. Samamoodi toimus linna olemasoleva pargi ümberehitamine, aedade kaunistamine ja jaotamine. Samuti loodi lindudele, nahkhiirtele ja saarmadele tehiselupaigad ning istutati 1000 puud. Arengud aitasid kaasa ka roheliste puhkealade paranemisele.

Glasgow linnavolikogu tunnistas, kui oluline on kaasata peamised sidusrühmad kava edendamisse. Kava väljatöötamiseks loodi juhtrühm ja töörühmad, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel ülemises valgalas ja keskkonnaasutustel anda kavasse oma panus alates varastest etappidest kuni selle lõpliku vormini. See osutus oluliseks teguriks, mis tagas planeerimis- ja keskkonnapiirangute kindlakstegemise varases etapis. Samuti tagati sellega, et projektis võeti arvesse keskkonna-, arengu- ja vaba aja veetmise võimalusi ning kliimamuutuste leevendamist.

Kava insenertehniliste projektide väljatöötamist täiendati keskkonnatöörühma loomisega, kuhu kuulusid sidusrühmad Šoti keskkonnakaitseametist, Šoti looduspärandist, Šoti veekogudest, kohalikest õngitsemis-/kalandusrühmadest ja kuninglikust linnukaitseseltsist ning kolme asjaomase kohaliku omavalitsuse (Glasgow linnavolikogu, East Renfrewshire’i linnavolikogu ja South Lanarkshire’i linnavolikogu) keskkonnaspetsialistid. Varajase hoiatamise töörühma töö aitas minimeerida kava keskkonnamõju ja võimaluse korral parandada looduskeskkonda, aidates seega välja töötada jätkusuutlikku üleujutuste ennetamise kava.

Konsulteerimine oli kava väljatöötamise ja kolme viimase üleujutuste ladustamisala valimise põhiaspekt. Üks-ühele arutelude ja ulatusliku avaliku näituse kaudu koguti mõjutatud osapoolte vaateid ja arvamusi ning võimaluse korral lisati need disainilahendusse. Üldsust hoiti projekti arengust ja edenemisest täielikult kursis, jagades korrapäraselt uudiskirju ja luues selleks spetsiaalse veebisaidi. Hoolimata projekti mahust ja ulatusest esitati vaid piiratud vastuväiteid, mis kõik lahendati hiljem arutelu käigus, ilma et oleks vaja korraldada avalikku kohalikku uurimist.

Üksikasjalik sidusrühmade kaasamise protsess kestis veidi üle kahe aasta enne kava esitamist ja jätkus vähemal määral ajal, mil Šotimaa ministrid kava kaalusid, mis oli veel 18 kuud.

Projekti alguses määrati täiskohaga kontaktametnik, et juhtida sidusrühmade kaasamist, ning ta jätkas osalemist kuni ehitustööde lõpuleviimiseni; seetõttu esitasid sidusrühmad väga vähe vastuväiteid.

Ümbritsevate kohalike omavalitsuste ja projektimeeskonna koostöö oli otsustava tähtsusega, et tagada projekti sujuv kulgemine läbi seadusjärgsete heakskiitmismenetluste.

Paljude maa-aluste teenuste olemasolu, olemasolevate hoonete lähedus, invasiivsed liigid (sealhulgas Jaapani sõlmvetikad ja hiid-karuvetikad) ja piiratud juurdepääs tegid linnade üleujutuskaitse projekteerimise ja sellele järgneva ehitamise märkimisväärseks väljakutseks. Vastuvõetud ehitusvormis võeti arvesse neid ja muid piiranguid ning püüti leida kõige sobivam lahendus. Paljudes piirkondades oli ainus juurdepääs üleujutuskaitse ehitamiseks jõest. Seal, kus see oli vajalik, ehitati jõe sisse ajutisi kaljuteid ja tööplatvorme.

Ehitustööd teostati aastatel 2008–2011 kahe eraldi lepinguga, mille kogumaksumus oli 53 miljonit naelsterlingit (63 miljonit eurot). Cathcarti valge vankri vee üleujutuskaitset toetas Šotimaa valitsuse 80-protsendiline 40 miljoni naelsterlingi suurune toetus. Šotimaa valitsusel oli olemas kava, mille kohaselt nad rahastasid 80 % kapitali üleujutusriski maandamisega seotud töödest.

Prognoositud üleujutusriski vähendati hinnanguliselt vähem kui 1 %-ni (sealhulgas kliimamuutuste tulevane mõju 2050. aastatel), mis vastab praeguse olukorra põhjal vähem kui 0,5 %-le riskist. Paigaldatud üleujutuste eest kaitsmise meetmed osutusid tõhusaks miljonite üleujutuskahjude ärahoidmisel juba varakult – isegi enne ja kohe pärast tööde lõpetamist. 4. veebruaril 2011 vähendati oluliselt iga kümne aasta tagant aset leidva üleujutuse (aastas 10 % ületamise tõenäosus) mõju, peamiselt tänu sellele, et üleujutuste ladustamisalad olid hüdrauliliselt valmis, ning hinnanguliselt hoiti ära 1–3 miljoni naelsterlingi suurune kahju. 29. novembril 2011 toimus veelgi suurem üleujutus. See sündmus toimus varsti pärast kava lõpuleviimist ja umbes 231 kinnistut hoidsid ära üleujutused, mis vastab 12 miljoni naelsterlingi suurusele säästetud kulule. Sündmusejärgne analüüs on näidanud, et skeem toimib ootuspäraselt, kusjuures mudeliprognoosid vastavad täpselt vaadeldud andmetele.

Peamine õigusakt on kava ise, mida edendati 1961. aasta üleujutuste ennetamise (Šotimaa) seadusega. See andis nõukogule õiguse kasutada vara skeemis määratletud tööde tegemiseks teatavates kindlaksmääratud mõõtmetes. Kuigi kavaga nähti ette õigusraamistik, tuli tööde teostamiseks täita kõik muud planeerimis- ja keskkonnaalaste õigusaktidega seotud nõuded ning hankida kõik tööde tegemiseks vajalikud eriload, litsentsid ja/või load. Kuna vooluveekogud on piiriks erinevate kohalike omavalitsuste vahel, tuli esitada kokku 14 eraldi planeeringutaotlust. Kaks tammiehitist olid eraldatud omavalitsusüksuste vahelisest piirist ja nõudsid, et üks osa tammist oleks hõlmatud ühes omavalitsusüksuses esitatud planeeringutaotlusega ja teine osa teises omavalitsusüksuses esitatud planeeringutaotlusega. Neid tuleb hoolikalt juhtida ja kooskõlastada. Lisaks nõuti tammide haldamist käsitlevates õigusaktides, et õiguslik vastutus piiriga eraldatud tammi eest peab kuuluma ühele kohalikule omavalitsusele. Koostöö kaasatud kohalike omavalitsuste vahel tegi selle võimalikuks.

Protsessi koostöövalmidus kõigi kaasatud kohalike omavalitsuste ja muude sidusrühmade vahel võimaldas käsitleda küsimusi enne, kui neist said võimalikud õiguslikud takistused, mis oleksid võinud protsessi peatada või viia avaliku kohaliku uurimiseni või nõuda Šoti valitsuse ministritelt kontrolli. See oli projekti eduka elluviimise võti.

Glasgow linnavolikogu edendas üleujutuste ennetamise kava 2004. aastal ja Šotimaa valitsus kiitis selle heaks 2006. aastal. Ülemiste valglate üleujutuste ladustamisalade ja linnakaitsealade ehitamine toimus kahe eraldi lepingu alusel, mis kehtisid samaaegselt aastatel 2008–2011. Tööd lõpetati 2011. aastal.

2019. aasta suveks ehitatakse Clyde'i ja Loch Lomondi üleujutusriski maandamise kohaliku kava alusel veel 3 km linnakaitsemüüri. See parandab veelgi üleujutuste vastast kaitset, kaitstes teisi linnapiirkonna piirkondi.

Füüsiliste tööde disaini eluiga on 120 aastat.

Bill Douglas
Glasgow City Council
Flood Risk Management
Project Management and Design
Development and Regeneration Services (DRS)
231 George Street
Glasgow G1 1RX, United Kingdom
Tel.: +44 0141 287 8669
E-mail: bill.douglas@drs.glasgow.gov.uk

Generic e-mail: floodriskmanagement@drs.glasgow.gov.uk

Linnapeade kliima- ja energiapakt: Kestlikud, kliimamuutustele vastupanuvõimelised ja elujõulised linnad Linnapeade paktile allakirjutanute head tavad.