Ranniku kaitse hallatud ümberkorraldamise abil, Titchwell Marsh

Inglismaa idarannik on linnustikurikas, kuid seda mõjutavad märkimisväärselt kliimast tingitud merevee taseme tõus, isostaatilised muutused ja rannikuerosioon. Vastavalt "Norfolk Coast AONB Climate Change Strategy" (Norfolki ranniku AONB kliimamuutuste strateegia) andmetele jätkub kohaliku merepinna tõus, kusjuures maksimaalsed hinnangud aastate 1980–1999 kohta varieeruvad 68 cm-st (UKCP09 stsenaarium) rohkem kui 80 cm-ni käesoleva sajandi lõpuks. See toob kaasa rannikualade kokkutõmbumise, kus loodetevööndi elupaigad ei saa meremüüride olemasolu ja suurenenud ohu tõttu rahvusvaheliselt olulistele rannikuäärsetele magevee elupaikadele maismaale rännata. Kaldaäärset majandamist käsitlev valitsuse poliitika kaldub eelistama majandamislahendusi, mis austavad looduslikke protsesse ja kohanevad rannikualade muutustega. Põhja-Norfolkis Titchwell Marshis asuv RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) reserv on selline juhtum, kus on otsene elupaikade kadumise oht.

Titchwell Marsh Coastal Change Projecti peamine eesmärk oli pakkuda määratud mageveeelupaikadele lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis üleujutuskaitset, minimeerides samal ajal mõju määratud elupaikadele väljaspool üleujutuskaitset. Projekti eesmärgid keskendusid järgmisele:

• kaitsta magevee-elupaiku rannikuerosiooni eest; ja
• Olulise riimsoo vältimatu kadumise leevendamine/kompenseerimine.

Projekti raames rakendati Titchwell Marshis kliimamuutustega seotud meretaseme tõusule ja suurenenud erosioonile reageerimiseks nn juhitud korrigeerimise kava. Projekt hõlmas olemasoleva läänemüüri tugevdamist ja uue müüri (Parnderi müüri) ehitamist. Nende kahe müüri eesmärk on kaitsta magevee elupaiku vähemalt järgmise 50 aasta jooksul. Lisaks tekitas projekt lõhe meremüüris, et ühendada riimsoo loodete sooldunud märgalaga idas. Rikkumine leiti, et siduda olemasolevate sooldunud ojadega. See võimaldab merel siseneda riimveelistesse soodesse, mis pöördusid tagasi loodete sooldunud soodesse: riimsoo on sageli üle ujutatud tõusu ja mõõnaga, mis võimaldab sellel areneda sooldunud märgalaks ja mudapaljandiks. Need elupaigad ei ole mitte ainult lindudele atraktiivsed, vaid toimivad ka omaette merekaitsena ja mängivad olulist rolli uue Parnderi müüri kaitsmisel.

Riimsoo toetas suurt hulka paljunemisavokaate, mis on Põhja-Norfolki ranniku erikaitseala eritunnus. Selleks et korvata avokaadode pesitsuselupaiga kadumist pärast majandatavat ümberorienteerumist, loodi Titchwelli mageveesoos täiendavad pesitsussaared (leevendamine) ning RSPB Frampton Marshi ja Freiston Shore’i looduskaitsealadel loodi uued avokatuuride pesitsuselupaigad (kompensatsioon). Projekt on hea näide leevendamise ja kompenseerimise kasutamisest Natura 2000 kontekstis.

2011. aasta lõpus lõpetati meremüüride ehitustööd (sh läänemüüri tugevdamine, uue Parnder Banki ehitamine ja riimsoo lõhkumine). Magevee elupaigad on nüüd kaitstud 5,8 m AOD (Above Ordnance Datum) merekaitsealadega, mille üleujutuskaitse standard on 1 30 aasta jooksul. See peaks olema piisav, et kaitsta ala järgmise 50 aasta jooksul, kuni Titchwellis on vähem erosiooniline rannikukeskkond. Titchwell Marshi rannik asub praegu setete triivi vahekorras, kus longshore triiv eemaldab sette lääne suunas ja kohalikud hoovused, mida juhib Scolt Headi barjääri rannasüsteem Titchwellist idas, eemaldavad sette ida suunas. Scolt Headi barjääri rannasüsteem on juba aastaid laienenud lääne suunas ja ennustatakse, et kui Scolt Head jätkab lääne laienemist, läbib erosioonipunkt Titchwelli.

Ala, kust uue Parnderi meremüüri materjalid kaevati, kujundati maa-alaks; paigaldati veekontrollirajatised, et luua veel 2,4 ha roostiku elupaika. Uue roostiku loomine selles piirkonnas oli projekti oluline kõrvalkasu. Projekti lõpuks oli roog hakanud piirkonda looduslikult koloniseerima. Äärmiselt edukas oli ka roo leotamine, kasutades eelnevalt katsetamata tehnikat. Varem roostikuga kaetud ala on koloniseeritud kähara dokiga, mis on andnud veelinnude talvitumiseks täiendavaid seemnetoiduallikaid. Korduv ravi on vajalik iga viie kuni kümne aasta järel, sõltuvalt pilliroo taaskasvu kiirusest.

Uue, vanast kaks korda suurema võimsusega märgala lüüsi paigaldamine on võimaldanud veetaset varasemast dünaamilisemalt juhtida. Üleminek tilgalaualt kallutatavale ülevoolupaisu lüüsile võimaldab ka veetaset täpsemalt reguleerida, et saavutada läbisõidul olevate kahlajate jaoks ideaalne veetase.

Tööde täiendavaks kõrvalhüveks oli võimalus laiendada külastusradasid ümber uue roostikuala.

Projekti peamised sidusrühmad olid Natural England (Ühendkuningriigi valitsuse looduskaitsenõunik), Keskkonnaamet (avalik-õiguslik asutus, mis vastutab rannikualade üleujutuste eest), Eastern Sea Fisheries (nüüd Eastern Inshore Fisheries and Conservation Agency, rannalähedase kalapüügi haldamise eest vastutav asutus), kaitsealale kõige lähemal asuvates külades elav kohalik kogukond ja Titchwell Marshi külastajad. Nende sidusrühmade toetus oli projekti jaoks vajalike nõusolekute saamisel otsustava tähtsusega.

Individuaalsed kohtumised toimusid Natural Englandi, Keskkonnaameti ja Ida-mere kalandusametiga, kes vastasid analüüsiaruandele. Telefonivestlusi peeti kahe olulise kohaliku kaluriga ning kohalikule kogukonnale korraldati kolm konsultatsioonipäeva, kus osales üle 150 inimese. Reservi külastajatele pakuti täiendavat suulist tõlget. Projekti ajaks koostati iga-aastane uudiskiri, et hoida kohalikke elanikke kursis projekti edenemisega.

Projekti eduka tulemuse seisukohast on otsustava tähtsusega järgmised tegurid:

• Titchwell Marshi mõjutavate rannikuprotsesside selge mõistmine oli probleemile kõige sobivama lahenduse leidmisel kriitiline.
• Koostöö rannikuprotsessidega, mitte nende vastu, oli oluline Natural Englandi ja Keskkonnaagentuuri toetuse saamiseks.
• Investeeringud kohalikesse konsultatsioonidesse ja teabevahetusse olid planeerimisloa saamiseks hädavajalikud. Kohalikult kogukonnalt vastuväiteid ei saadud.
• Kogenud töövõtjate nimetamine, kes mõistavad keskkonnatundlikus kohas töötamise probleeme.

Tulenevalt lindude pesitsemise ja talvitumise huvist Titchwellis said ehitustööd toimuda vaid kolme kuu jooksul (august, september & oktoober), kus häireid oli võimalik minimeerida. See tähendas, et projekti elluviimiseks kulus kolm aastat ja tööaken langes kokku külastajate jaoks kõige aktiivsema perioodiga, mõjutades seega külastajate arvu ja äritulemusi.

Pool projekti maksumusest kattis Euroopa Komisjon oma LIFE+ rahastamisvahendi kaudu. Täiendavaid rahalisi vahendeid andsid Waste Recycling Environmental Ltd (WREN), SITA Trust ja Crown Estate. Projekti kogueelarve oli 2 009 60.00 eurot, millest ELi panus oli 1 004 830,00 eurot.

Projekti oluline lisakasu oli uue roostikuelupaiga loomine, mis pakkus lisaelupaiku sellistele liikidele nagu veelinnud ning pikendas külastusradade marsruuti. Lisaks võimaldab uus magevee lüüsisüsteem veetaset dünaamilisemalt reguleerida.

Kuna kavandatud tööd tehti Washi ja Põhja-Norfolki ranniku erikaitsealal ja erikaitsealal ning neil on tõenäoliselt oluline mõju (eelkõige Põhja-Norfolki ranniku erikaitseala teatavatele määratud tunnustele), oli vaja seda ettepanekut asjakohaselt hinnata. Planeerimistaotlusele lisatud keskkonnaaruandes esitati asjakohase hindamise jaoks vajalik teave, sealhulgas üksikasjad leevendus- ja asendusmeetmete kohta, mida peeti vajalikuks seoses ala asjaomaste mõjutatud määratud objektidega. Lisati teave, et tõendada elupaikade määruse muude asjakohaste nõuete täitmist, sealhulgas vähem kahjustavate alternatiivsete lahenduste kaalumist ja alade määramisega seotud üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste kaalumist.

Kavandatud kava peamine mõju erikaitsealade huvidele oli riimsoo muutmine loodetevööndi alaks, mida iseloomustavad mudased laugmadalikud ja sooldunud laugmadalikud. See oleks positiivne mõju, mis tooks kaasa loodetevööndi elupaikade pindala suurenemise (11,09 ha) määratud aladel.

Kavandatud kaval oleks olnud ajutine negatiivne mõju põõsastikule Suaeda vera, mis on erikaitseala huvipakkuv tunnusjoon. Titchwelli kaitseala meremüüride äärest leiti põõsast merekarpi, mida oleksid mõjutanud müüride tugevdamise ja tõstmise tööd. Koostati põõsastiku istutuskava, mis tooks kaasa liigi üldise leviku netokasvu Titchwellis.

Peamised otsesed kahjulikud mõjud erikaitsealaks / Ramsari alaks määratud alale oleksid olnud talvituvatel kõrgekasvulistel kurvitsalistel ja paljunevatel avokaadopopulatsioonidel. Mõlemad erikaitsealana kvalifitseeruvad alad asusid riimsoos asuvatel saartel, mis kaotati pärast ümberkorraldamist. RSPB kohustus tagama, et vajalikud leevendus- ja hüvitusmeetmed oleksid kehtestatud ja täielikult toimivad enne, kui Titchwellis Põhja-Norfolki ranniku erikaitseala kahjustati. Eeldatavat kahjulikku mõju tõusuvee kurvitsalistele saab täielikult leevendada uute saarte loomisega Titchwelli mageveesoos. See oleks kasulik ka avokatuuri populatsioonile, kuigi rakendati ettevaatusprintsiipi ja loodi asenduselupaik avokatuuri kasvatamiseks meie Frampton Marshi ja Freiston Shore'i looduskaitsealadel The Washi Lincolnshire'i poolel.

Titchwellis suurendati saarte pindala magevee soos 5 450 ruutmeetrilt 10 175 ruutmeetrile. Uued saared pakkusid sobivat elupaika tõusuvee kurvitsalistele ja pesitsevatele elupaikadele vähemalt 18 paarile pesitsusadvokaatidele. Kuna Põhja-Norfolki ranniku erikaitsealal ei olnud kergesti kättesaadavaid sobivaid alasid, et luua asenduselupaik, mis leevendaks ülejäänud 34 avokatuuripaarile avalduvat mõju, leiti, et elupaikade loomine The Washis (lähim võimalik asukoht) on paremuselt järgmine ala, et kompenseerida allesjäänud kahjulikku mõju avokatuurile.

Projekti planeerimisluba saadi 2009. aasta juulis ja 2011. aasta septembris tehti idaseinas sissemurdmine, mis võimaldas mereveel voolata riimsoosse.

Kavandatud ümberkorraldamine oli hinnangute kohaselt jätkusuutlik järgmise 50 aasta jooksul, pärast mida võivad looduslikud rannikumuutused põhjustada Titchwell Marsh RSPB reservi esirinnas vähem eroseerivat keskkonda ja tagada pikaajalise jätkusuutlikkuse.

RSPB Titchwell Marsh
E-mail: titchwell@rspb.org.uk 

Elu programm ja RSPB