Ranniku märgalade taastamine

Rannikuäärsed märgalad (loodesood või sooldunud märgalad) on rannikualadel asuvad soolase ja riimveelised märgalad. Rannikuäärsed märgalad hõlmavad ka mereveealasid, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit (Ramsari konventsioon). Need hõlmavad madala vee ökosüsteeme, mis on alaliselt või perioodiliselt üleujutatud, ja loodete elupaiku. 

Rannikuäärsete märgalade taastamist peetakse üha enam kohanemismeetmeks. Märgalade taastamine tähendab varem olemas olnud või kahjustatud märgalade taastamist või varem muudetud märgalade taastamist. Mõnes kohas (vt näiteks Schedlti suudmeala juhtumiuuring) kasutatakse rannikuäärseid märgalasid tormivee absorbeerimiseks ja üleujutuste leevendamiseks. Rannikuäärsed märgalad pakuvad looduslikku kaitset rannikualade üleujutuste ja tormipuhangute eest. Nad hajutavad laineenergiat ja vähendavad erosiooni, aidates stabiliseerida kaldasetteid. Nende teine suur kasu on oluliste elupaikade säilitamine ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamine. 

Märgalade taastamise eesmärk on taastada märgalade looduslikud funktsioonid, mida on kahjustanud looduslikud protsessid ja inimtegevus ning mida ohustab ka meretaseme tõus. 

Rannikuäärsete märgalade taastamise viisid hõlmavad järgmist: 

• Geomorfoloogiliste struktuuride (soosood, mudalaigud) taastamine setete lisamise teel, et tõsta maad üle keskmise veetaseme ja võimaldada märgalade taimedel koloniseerida või vastanduda erosiooniprotsessidele, mis kahjustavad märgalasid. 
• Veeteede ümbersuunamine, setete süvendamine ja looduslike kanalite säilitamine, et vesi saaks voolata soodsal teel. 

• R varem kuivendatud rannikuäärsete märgalade utmine, et saada maad inimtegevuseks. See variant hõlmab ka „juhitud kohandamist“ ja „depolderiseerimist“: Nende meetmete eesmärk on viia tugevate üleujutuste kaitseliin tagasi uuele joonele, mis ulatub kaugemale sisemaale ja/või tõuseb maapinnale, et taastada loodetevööndi elupaigad vana ja uue kaitseala vahel. Märgala on puhvervöönd, kus tormitõusud vähenevad. Depolderiseerimine tähendab taastatud või kuivendatud maa (hollandi keeles „polder“) merre tagasi laskmist. Hallatud ümberkujundamine võib hõlmata rannikukaitse, näiteks tammide tahtlikku rikkumist või täielikku kõrvaldamist või kaitsealade ümberpaigutamist sisemaale. Näiteks Scheldti suudmealal (Belgia ja Madalmaad) asuvas Hedwige-Prosper polder projec t-s eemaldatakse välimised tammid, et muuta taastatud maa märgaladeks, samal ajal kui sisemaa tammid on tugevdatud. 
• väikesemahulised meetmed, mille eesmärk on vähendada inimtegevusest tulenevat survet märgaladele ning parandada elupaikade ja maastiku kvaliteeti. Need võivad hõlmata puude raiumist ning muutusi maakasutuses ja põllumajandustavades, mis parandavad elupaikade ja maastiku kvaliteeti. 

Pikaajalise edu saavutamiseks on oluline kaasata kohalikud kogukonnad, keskkonnarühmad, asutused, ettevõtjad ja huvitatud isikud kavandamisprotsessi ning projekti edusammude ja edu järelevalvesse ja aruandlusse. Sidusrühmade kaasamine võib aidata maakasutuskonflikte leevendada, kuna rannajoone ümberehitamine looduslikuks märgalaks võib kaasa tuua kinnistute kadumise, maakasutuse muutuse või takistada juurdepääsu rannikule. Rannikuäärsete märgalade taastamine võib olla osa Natura 2000 alade kaitsekorralduskavadest (mis on määratud spetsiaalselt selleks, et kaitsta elupaikade direktiivis ja linnudirektiivis loetletud liikide või elupaigatüüpide alarühma põhialasid).   Selleks et kvalifitseeruda Natura 2000 raamistiku alusel kaitsealaks, on planeerimisel vaja sidusrühmade osalemist. Majandatav ümberkorraldamine või puude raiumine või viljeluse kohandamine nõuab tõenäoliselt konsulteerimist elanike ja maaomanikega, kes elavad üleujutatavas piirkonnas või selle läheduses. Kui taastatud maa tagastatakse märgaladele majandamise ümberkorraldamise kaudu, mõjutab see ala elanikke ja majandustegevust ning võib põhjustada vastuseisu. F või näiteks projekt Hedwige-Prosper polder Belgia-Madalmaade piiril nägi põllumajandustootjate ja kohalike elanike proteste.  

Sekkumised, mis hõlmavad rannikuäärsete märgalade taastamist ja majandatavat vastavusse viimist, võivad üldiselt aidata saavutada mitut eesmärki, soodustades selliste algatuste edukust. Nad taastavad olulisi loodete elupaiku. Nende hulka võivad kuuluda need, kellel on kaubanduslikku huvi pakkuvate liikide jaoks väärtuslik roll (toitumis-, kudemis- või söötmisala). Lisaks bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele võib taastatud märgalasid või uusi märgalasid kasutada vaba aja veetmiseks ja ökoturismiks. Need ökosüsteemid toimivad toitainete ja saasteainete lõksudena, vähendades eutrofeerumist ja rannikuvete reostust. Süsinikku siduvate elupaikadena toimivad ka loodete- ja veealune taimestik (mererohi), millel on oluline mõju leevendamisele. 

Peamine probleem hallatava kohandamise rakendamisel on maakasutuse muutmine ja see nõuab kõrgetasemelist koordineerimist eri valitsemistasanditel. Selle tulemuseks võib olla hoonete ja tegevuste ümberpaigutamine, mis võib kaasa tuua suuri kulusid (sealhulgas sundvõõrandamine).  See võib tähendada ka vaba aja veetmiseks ja põllumajanduseks kasutatava maa kadumist. Võimalik on luua pehmeid mudataolisi muldasid, mis võivad muutuda uppumisohuks, kui liiga lähedal asuvad inimkülastatud alad. Need projektid nõuavad reaalajas seiret, et juhtida vee ümberjaotamise, setete ja ökosüsteemi dünaamika kriitilisi etappe. Nõuetekohase järelevalve ja ebapiisava sekkumiskava puudumine koos nende ökosüsteemide pidevalt muutuva olemusega raskendab prognoositavate pikaajaliste tulemuste saavutamist. Kulud võivad olla ka piirav tegur, sest suuremad projektid võivad nõuda märkimisväärseid investeeringuid. 

Üleujutatava maa ostmine on majandatava korrigeerimise korral tavaliselt peamine kulu. Vajalikuks võib osutuda ka infrastruktuuri või tegevuse ümberpaigutamine, mis võib sõltuvalt kohalikust olukorrast olla väga kulukas. Integreeritud projekti kogukulud võivad hõlmata logistikat, vee ümbersuunamise kavandamist ja teostamist, rannikupõhja tõstmist või langetamist, uue substraadi ladestamist ning uute elupaikade istutamist ja loomist. Olemasoleva märgala taastamiseks on kaudsed kulud üldiselt väiksemad, kuna maa ostmine ei ole vajalik. Kuid kulud võivad suureneda, kui vajalikud setted ei ole kergesti kättesaadavad.  Need ökosüsteemid muutuvad pidevalt ja neid tuleb hallata, et vältida erosiooni ja säilitada taastatud alad. Seetõttu on nende projektide jälgimiseks ja märgalade funktsionaalsuse säilitamiseks vaja märkimisväärseid ja pikaajalisi eelarvekavasid. Vastupidiselt võivad ebaõiged hooldusmeetodid põhjustada rohkem kahju kui kasu. Uued väliuuringud peaksid andma uut teavet märgalade eri hooldustoimingute tõhususe kohta. 

Kuludest hoolimata on märgalade taastamisel ja majandataval kohandamisel võrreldes muude meetoditega palju eeliseid kliimamuutustega kohanemisel ja rannikuökosüsteemide säilitamisel. Üldiselt võivad rannikuäärsed märgalad suurendada energia hajumist loodetevööndis, vähendades sissetuleva laine ja loodete energiat. See toetab kaitset tormide ja erosiooni eest. Terved märgalad võivad aidata toime tulla ka teatud meretaseme tõusuga. Protsess, mida nimetatakse akretsiooniks, kus taimed püüavad setteid, suurendab märgala pinnast. Märgalad vähendavad vajadust tugeva rannikukaitse järele. Isegi kombineeritult võivad need lähenemisviisid vähendada tammide suurendamise ja laiendamise vajadust, avaldades positiivset mõju maastiku esteetilisele väärtusele. 

Märgalade setted säilitavad või aeglustavad vee äravoolu ja filtreerivad saasteaineid samamoodi nagu kaldaäärsed puhvrid. Nad kaitsevad ja loovad olulisi elupaiku, varjavad ja kaitsevad elurikkust. Kalapopulatsioonid saavad kasu märgaladest, mis pakuvad kudemis- või toitumispaiku, samas kui märgala substraadis olevad mikrotoitained ja mikrofauna on lindude jaoks ideaalsed toitumisalad. See pakub ka esteetilist ja kultuurilist väärtust. 

Lisaks aitavad märgalad kaasa kliimamuutuste leevendamisele CO2 sidumise ja säilitamise kaudu märgalade setetes ja taimestikus. Nii aitavad märgalade taastamise jõupingutused vähendada inimtegevusest tingitud CO2 jalajälge. 

Kuigi märgalade taastamise kulud võivad olla väga suured, oleksid kliimamuutustest tingitud tõsistest veesündmustest tulenevad veekahjustused oluliselt suuremad. Taastamise väärtus võib säästa palju raha seoses veevarustuse, õhukvaliteedi, kliima ja veevoolu reguleerimise, erosiooni ennetamise, toitainete ringluse, vee puhastamise, äärmuslike sündmuste, nagu üleujutused või tormid, elupaikade ja kultuuriteenuste mõõdukamaks muutmisega.  

Rannikuäärsete märgalade elupaiku, näiteks eri liiki sooldunud märgalasid, peetakse ELi elupaikade direktiivi 1. lisa kohaselt ELi tähtsusega elupaikadeks ja mõned neist on esmatähtsad elupaigad. ELi linnudirektiivis tunnistatakse vajadust kaitsta märgalasid kui veelindude eluliselt tähtsat elupaika. Rannikuäärsete märgalade taastamise projektide elluviimisel tuleks järgida mõlema direktiivi eesmärke ja nõudeid. Rannikuäärsete märgalade taastamine võib olla ka osa ELi Natura 2000 võrgustikuga kaitstud alade kaitsekorralduskavast või luua uue Natura 2000 ala.  Kui projekt avaldab Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale olulist mõju, tuleks selle mõju alale asjakohaselt hinnata, et teha kindlaks, kas see avaldab ala terviklikkusele negatiivset mõju. Taastamismeetmeid võib nõuda ka Natura 2000 raames hüvitisena muude sekkumiste eest. Rannikuäärsete märgalade taastamist võib toetada elupaikade direktiivi kohaste elupaikade kompenseerimise nõuetega. F või näiteks Scheldti suudmealal (Belgia) kompenseeriti sadama laiendamisega hävitatud elupaigad märgalade taastamisega, mis kaitsevad tormilainetuse eest.

Rakendamise aeg varieerub suuresti sõltuvalt ala ulatusest ning konkreetsetest tingimustest ja taastamise ulatusest. Rakendamisaeg võib hõlmata nii töid kui ka nendega seotud suhtlust ja õiguslikke meetmeid, näiteks maa sundvõõrandamist. See võib sageli kesta vähemalt viis aastat või kauem. Hooldus- ja järelevalvemeetmed peaksid jätkuma pikas perspektiivis. 

Rannikuäärsete märgalade taastamismeetmete kestus sõltub kohalikest tingimustest, eelkõige erosiooni- ja settimisprotsessidest ning rakendatud strateegiast. Märgalade tingimuste säilitamiseks võib olla vaja korrapärast hooldust, arvestades, et need võivad olla looduslikult ebastabiilsed ja pidevalt muutuvad ökosüsteemid.