Rannikuäärsete märgalade taastamine ja majandamine

Pikaajalise edu saavutamisekson oluline kaasata kohalikud kogukonnad, keskkonnarühmad, asutused,ettevõtjadja huvitatud isikud kavandamisprotsessiningprojekti edusammudeja edu järelevalvesse ja aruandlusse. Sidusrühmade kaasamine võib aidata maakasutuskonflikteleevendada,kunarannajoone ümberehitaminelooduslikuks märgalaks võib kaasa tuua kinnistute kadumise, maakasutuse muutuse või takistada juurdepääsu rannikule. Rannikuäärsete märgalade taastamine võib olla osa Natura 2000 alade kaitsekorralduskavadest (mis on määratud spetsiaalselt selleks, et kaitstaelupaikade direktiivis ja linnudirektiivisloetletud liikide või elupaigatüüpide alarühma põhialasid).  Selleks et kvalifitseeruda Natura 2000 raamistiku alusel kaitsealaks, onplaneerimisel vaja sidusrühmade osalemist. Majandatav ümberkorraldamine või puude raiumine või viljeluse kohandamine nõuab tõenäoliselt konsulteerimist elanike ja maaomanikega, kes elavadüleujutatavas piirkonnas või selle läheduses. Kui taastatud maa tagastatakse märgaladele majandamise ümberkorraldamise kaudu, mõjutab see ala elanikke ja majandustegevust ning võib põhjustada vastuseisu. Fvõi näiteks projekt Hedwige-Prosper polder Belgia-Madalmaadepiiril nägi põllumajandustootjate jakohalike elanikeproteste.  

Sekkumised, mis hõlmavad rannikuäärsete märgalade taastamist ja majandatavat vastavusse viimist, võivad üldiselt aidata saavutada mitut eesmärki, soodustades selliste algatuste edukust. Nad taastavad olulisi loodete elupaiku. Nende hulka võivad kuuluda need, kellel on kaubanduslikku huvi pakkuvate liikide jaoks väärtuslik roll (toitumis-, kudemis- või söötmisala). Lisaks bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele võib taastatud märgalasid või uusi märgalasid kasutada vaba aja veetmiseks ja ökoturismiks. Need ökosüsteemid toimivad toitainete ja saasteainete lõksudena, vähendades eutrofeerumist ja rannikuvete reostust. Süsinikku siduvate elupaikadena toimivad ka loodete- ja veealune taimestik (mererohi), millel on oluline mõju leevendamisele. 

Peamine probleem hallatava kohandamise rakendamisel on maakasutuse muutmine ja see nõuab kõrgetasemelist koordineerimist eri valitsemistasanditel. Selle tulemuseks võib olla hoonete ja tegevuste ümberpaigutamine, mis võib kaasa tuua suuri kulusid (sealhulgas sundvõõrandamine).  See võib tähendada ka vaba aja veetmiseks ja põllumajanduseks kasutatava maa kadumist. Võimalik on luua pehmeid mudataolisi muldasid, mis võivad muutuda uppumisohuks, kui liiga lähedal asuvad inimkülastatud alad. Need projektid nõuavad reaalajas seiret, et juhtida vee ümberjaotamise, setete ja ökosüsteemi dünaamika kriitilisi etappe. Nõuetekohase järelevalve ja ebapiisava sekkumiskava puudumine koos nende ökosüsteemide pidevalt muutuva olemusega raskendab prognoositavate pikaajaliste tulemuste saavutamist. Kulud võivad olla ka piirav tegur, sest suuremad projektid võivad nõuda märkimisväärseid investeeringuid. 

Üleujutatava maa ostmine on majandatava korrigeerimise korral tavaliselt peamine kulu. Vajalikuksvõib osutuda ka infrastruktuuri või tegevuse ümberpaigutamine,mis võib sõltuvalt kohalikust olukorrast olla väga kulukas. Integreeritud projekti kogukuludvõivad hõlmata logistikat,vee ümbersuunamise kavandamist ja teostamist, rannikupõhja tõstmist või langetamist, uue substraadi ladestamist ning uute elupaikade istutamist ja loomist. Olemasoleva märgala taastamiseks on kaudsed kulud üldiselt väiksemad, kuna maa ostmine ei ole vajalik. Kuid kulud võivad suureneda, kui vajalikud setted ei ole kergesti kättesaadavad.  Need ökosüsteemid muutuvad pidevalt ja neid tuleb hallata, etvältida erosiooni ja säilitada taastatud alad. Seetõttu on nende projektide jälgimiseks ja märgalade funktsionaalsuse säilitamiseks vaja märkimisväärseid ja pikaajalisi eelarvekavasid. Vastupidiselt võivad ebaõiged hooldusmeetodid põhjustada rohkem kahju kui kasu. Uued väliuuringud peaksid andma uut teavet märgalade eri hooldustoimingute tõhususe kohta. 

Kuludest hoolimata on märgalade taastamisel ja majandataval kohandamisel võrreldes muude meetoditega palju eeliseid kliimamuutustega kohanemisel ja rannikuökosüsteemide säilitamisel. Üldiselt võivad rannikuäärsed märgalad suurendada energia hajumist loodetevööndis, vähendades sissetuleva laine ja loodete energiat. See toetab kaitset tormide ja erosiooni eest. Terved märgalad võivad aidata toime tulla ka teatud meretaseme tõusuga. Protsess, mida nimetatakse akretsiooniks, kus taimed püüavad setteid, suurendab märgala pinnast. Märgalad vähendavad vajadust tugeva rannikukaitse järele. Isegi kombineeritult võivad need lähenemisviisid vähendada tammide suurendamise ja laiendamise vajadust, avaldades positiivset mõju maastiku esteetilisele väärtusele. 

Märgalade setted säilitavad või aeglustavad vee äravoolu ja filtreerivad saasteaineid samamoodi nagu kaldaäärsed puhvrid. Nad kaitsevad ja loovad olulisi elupaiku, varjavad ja kaitsevad elurikkust. Kalapopulatsioonid saavad kasu märgaladest, mis pakuvad kudemis- või toitumispaiku, samas kui märgala substraadis olevad mikrotoitained ja mikrofauna on lindude jaoks ideaalsed toitumisalad. See pakub ka esteetilist ja kultuurilist väärtust. 

Lisaks aitavad märgalad kaasa kliimamuutuste leevendamisele CO2 sidumise ja säilitamise kaudumärgalade setetesja taimestikus. Nii aitavad märgaladetaastamise jõupingutused vähendada inimtegevusest tingitud CO2 jalajälge. 

Kuigi märgalade taastamise kulud võivad olla väga suured, oleksid kliimamuutustest tingitud tõsistest veesündmustest tulenevad veekahjustused oluliselt suuremad. Taastamise väärtus võib säästa palju raha seoses veevarustuse,õhukvaliteedi,kliima ja veevoolu reguleerimise, erosiooni ennetamise, toitainete ringluse, vee puhastamise, äärmuslike sündmuste, nagu üleujutused või tormid, elupaikade ja kultuuriteenuste mõõdukamaks muutmisega.  

Rannikuäärsete märgalade elupaiku, näiteks eri liiki sooldunud märgalasid, peetakse ELielupaikade direktiivi1. lisa kohaselt ELi tähtsusega elupaikadeks ja mõned neist on esmatähtsad elupaigad. ELi linnudirektiivis tunnistatakse vajadust kaitsta märgalasid kui veelindude eluliselt tähtsat elupaika. Rannikuäärsete märgalade taastamise projektide elluviimisel tuleks järgida mõlema direktiivi eesmärke ja nõudeid. Rannikuäärsete märgalade taastaminevõib ollaka osaELi Natura 2000 võrgustikugakaitstud alade kaitsekorralduskavast või luua uue Natura 2000 ala.  Kui projekt avaldab Natura 2000 võrgustikkukuuluvale alaleolulistmõju, tuleks selle mõju alale asjakohaselt hinnata, et tehakindlaks, kas see avaldab ala terviklikkusele negatiivset mõju. Taastamismeetmeid võib nõuda ka Natura 2000 raames hüvitisena muude sekkumiste eest. Rannikuäärsete märgalade taastamist võib toetada elupaikade direktiivi kohaste elupaikade kompenseerimise nõuetega. Fvõi näiteks Scheldti suudmealal (Belgia) kompenseeriti sadama laiendamisega hävitatud elupaigad märgalade taastamisega, miskaitsevadtormilainetuse eest.

Rakendamise aeg varieerub suuresti sõltuvalt ala ulatusest ning konkreetsetest tingimustest ja taastamiseulatusest. Rakendamisaeg võib hõlmata nii töid kui ka nendega seotud suhtlust ja õiguslikke meetmeid, näiteks maa sundvõõrandamist. See võib sageli kesta vähemalt viis aastat või kauem. Hooldus- ja järelevalvemeetmed peaksidjätkuma pikas perspektiivis. 

Rannikuäärsetemärgalade taastamismeetmete kestussõltub kohalikest tingimustest, eelkõige erosiooni- ja settimisprotsessidest ning rakendatud strateegiast. Märgalade tingimuste säilitamiseks võib olla vajakorrapärast hooldust,arvestades, et need võivad olla looduslikult ebastabiilsedja pidevalt muutuvad ökosüsteemid.