Elupaikade taastamine ja integreeritud majandamine Ebro deltas, et parandada elurikkuse kaitset ja vastupanuvõimet kliimamuutustele

Ebro delta on rahvusvahelise tähtsusega märgalade süsteem, mida peetakse kliimamuutuste suhtes väga haavatavaks. Deltat mõjutab rannikuerosioon ja taandumine, mis on tingitud jõesetete pakkumise vähenemisest. Seda probleemi süvendab meretaseme tõus (praegu keskmiselt 2 mm aastas) ja maa vajumine. Kliimamuutuste ja meretaseme edasise tõusu tõttu võib 21.^sajandil umbes poolt deltast mõjutada erosioon ja taandumine. Eelkõige eeldatakse, et Ebro delta merevee tase tõuseb 2100. aastaks 0,53 m (vastavalt RCP 4,5 keskmisele) kuni 0,73 m (vastavalt RCP 8,5 keskmisele) (Genua-Olmedoet al.,. 2016). Meretaseme tõus ei põhjusta mitte ainult rannikualade vee alla vajumist, vaid tähendab ka meretormide mõju suurenemist. Delta on juba praegu äärmiselt haavatav äärmuslike meresündmuste suhtes. 2020. aastal ujutas Gloria torm, mille tormilainete kõrgus oli kuni 8 meetrit ja sademete hulk 200 liitrit ruutmeetri kohta, suure osa deltamaast, selle laguunidest ja riisipõldudest üle. Meri ulatus sisemaale 2-3 kilomeetrini ja soolase veega kaeti kokku 30 km2.

Alfacada ja Tancada rannikulaguunid asuvad Ebro delta looduspargis. Alfacada laguun on nüüd kaitseala. Viimastel aastatel oli see eravaldus, mida kasutati jahipidamiseks; see tõi kaasa eraldatuse merest ja jõest ning magevee sattumise naabruses asuvate riisipõldude niisutussüsteemi. Alfacada laguun on tundlik ka setete defitsiidi ja meretaseme tõusu mõjude suhtes, kuna jõesuudme lähedal asuv ala taandub kiiresti. Intensiivne kalakasvatus on kahjustanud Tancada laguuni sooldunud märgalasid. Palju tööd oli vaja teha selle nüüd kaitstud ala loodusliku seisundi taastamiseks, taastades selle ühenduvuse Alfacsi lahega, eemaldades muu hulgas tammid.

Aastatel 2009–2018 viidi Ebro deltas ellu kaks programmi LIFE projekti, et tegeleda märgalade seisundi halvenemisega inimtegevuse (nt põllumajandus ja vesiviljelus), meretaseme tõusu ja vajumise tõttu. Esimese projekti (DELTA-LAGOON)peamine eesmärk oli parandada Alfacada ja Tancada laguunide ökoloogilist seisundit elupaikade taastamise ja majandamise meetmete abil, nagu ökoloogilist ühenduvust häirivate taristute kõrvaldamine, uute laguunielupaikade loomine olemasolevatel riisipõldudel ning sooelupaikade taastamine mahajäetud vesiviljelusrajatistes. Projekti peamised erieesmärgid olid järgmised:

1. parandada Alfacada laguuni ökoloogilist ja hüdroloogilist ühendatust, rakendades taastamismeetmeid, mille eesmärk on vähendada ranniku suureneva erosiooni mõju ning parandada esmatähtsate elupaikade ja liikide seisundit;
2. laiendada Alfacada rannikulaguunide elupaiku, taastades osa algsetest laguunialadest, mis on muudetud riisipõldudeks;
3. parandada Sant Antoni vanade soolatiikide (Tancada laguuni piirkond) ökoloogilist seisundit ja hüdroloogilist ühendatust, taastades mahajäetud vesiviljelusrajatistest mõjutatud alad;
4. Töötada välja menetlused taastatud alade ökoloogiliste väärtuste jälgimiseks ja levitamiseks, et suurendada üldsuse teadlikkust ja teadmisi alade kasutajate ja haldajate seas ning ühiskonnas üldiselt.

Järjestikuse projekti EBRO-ADMICLIM eesmärk oli rakendada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete kombinatsiooni vee, setete ja elupaikade (riisipõllud ja märgalad) majandamise integreeritud lähenemisviisi kaudu. Selles keskenduti järgmistele mitmele eesmärgile:

• suurendada pinnase kõrgust jõesette kaudu deltasse jõudmisel setete transpordi ja veemajanduse abil;
• rannikuerosiooni vähendamine;
• suurendada süsiniku sidumist mullas;
• riisipõldude kasvuhoonegaaside heite vähendamine;
• vee kvaliteedi parandamine;
• Väärtuslike (looduslike) elupaikade säilitamine ja parandamine.

Peamine kohanemismeede, mille abil suurendada vastupanuvõimet meretaseme tõusule Ebro deltas, on laguunide ja mere vahelise hüdroloogilise ühendatuse taastamine, nii et laguunidesse sisenevad setted meretormide ajal suureneksid. Lisaks on katsetatud uuenduslikke lähenemisviise eri päritolu setete taaskasutamiseks ja nende sisestamiseks Ebro deltasse. Selles üldises ulatuses on kahe projekti raames rakendatud mitmeid konkreetseid meetmeid, et tegeleda elupaikade halvenemise ja meretaseme tõusu tagajärgedega. DELTA-LAGOON projekti peamised meetmed on järgmised:

• Alfacada laguuni hüdroloogilise võrgustiku parandamine, puhastades laguunist mööduvaid kanaleid ja ehitades uue kanali, mis ühendab otse laguuni ja jõge, toetades seega jõesetteid deltas.
• Tammidega eraldatud ja üksteisest eraldatud sooldunud märgalade hüdroloogilise ühenduse parandamine.
• Riisipõldude naturaliseerimine tagasi rannikulaguuni ja vana vesiviljelusrajatise tagasi soolasoode elupaikadesse.
• Väikesaarte loomine merelindude pesitsusaladena.
• Mõnele alale juurdepääsu piiramine, et leevendada kiskjate ja inimeste sageduse mõju.
• Euroopa tiigikilpkonna taasasustamine.

Projekti EBRO-ADMICLIM raames rakendati järgmisi põhimeetmeid:

• Tarragona veepuhastusjaama setete Ebro delta niisutusvõrku juhtimise katsetamine, et hinnata nende setete taaskasutamist ranniku vastupanuvõimet suurendava ressursina.
• Ebro jõe ääres asuvatest paisutatud reservuaaridest võetud setete taaskasutamise katsetamine. Need setted sisestati Ebro jõe viimasesse lõiku. Katsetega hinnati setete transportimise potentsiaali jõe praegustes hüdroloogilistes tingimustes, et teha kindlaks setete reservuaaridest deltasse ülekandmise teostatavus.
• Kahe olemasoleva ehitatud märgala optimeerimine, avades niisutuskanalid ja asendades seisva vee uue veega. Need sekkumised võimaldasid maksimeerida mulla kõrgust ja süsiniku sidumist ning parandada toitainete ja saasteainete omastamist, millel on positiivne mõju vee kvaliteedile.
• Kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja süsiniku sidumise parandamine Ebro delta riisipõldudel uudsete agronoomiliste tavade abil, nagu riisikasvatuse alternatiivne niisutamis- ja kuivatamisvee haldamise meetod.
• Vajumise ja meretaseme tõusu suhtes haavatavamate piirkondade ajakohastatud hindamine.

Projekti EBRO-ADCLIM raames töötati Ebro delta jaoks välja kliimaalane tegevuskava, mis hõlmab muid konkreetseid ja tõhusaid meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks ning millega kehtestatakse direktiivid ja meetmed, mis tuleb ellu viia pärast projekti lõpuleviimist. Seda toetas osalusprotsess kohalike sidusrühmadega, sealhulgas riisisektori, niisutuskogukondade ja looduskaitsega tegelevate valitsusväliste organisatsioonidega. Ebro delta kliimaalane tegevuskava kiideti heaks ja see on osa Kataloonia kliimamuutuste ameti praegusest kavast. Paljud kava meetmete rakendamiseks vajalikud pädevused ei kuulu siiski Kataloonia valitsuse pädevusse; need on sisuliselt Hispaania valitsuse küsimus. Hispaania valitsus avaldab praegu Ebro delta ranniku uue taastamiskava, et reageerida ka 2020. aasta laastava tormi „Gloria“ tekitatud kahjudele. Kataloonia valitsus edendab muid meetmeid delta vastupanuvõime suurendamiseks, näiteks katselist katsetamist setete ümbersuunamiseks Riba-roja veehoidlas.

Peamised institutsioonilised sidusrühmad (Hispaania valitsus ja Kataloonia valitsus) olid partnerid projektis DELTA-LAGOON, mida ametlikult toetasid kahe laguunide asukohalinna (Amposta ja Sant Jaume d’Enveja) linnavolikogud. Teisi sidusrühmi teavitati ja nendega konsulteeriti mitmel koosolekul.

Sidusrühmade osalemine oli järgmise projekti EBRO-ADMICLIM põhikomponent. See hõlmas erinevaid sidusrühmi, sealhulgas riisisektori esindajaid, niisutuskogukondi (need kogukonnad kuuluvad delta peamiste sidusrühmade hulka ja olid kaasatud projektipartneritena) ja valitsusväliseid organisatsioone. Seega oli Ebro delta kliimaalase tegevuskava väljatöötamine osalusprotsess, mis toetas suuniste koostamist ja meetmete kindlaksmääramist suure konsensusega.

DELTA-LAGOONi projekt saavutas kõik kavandatud eesmärgid, kuigi mõned meetmed viibisid Hispaania valitsuse ja Kataloonia valitsuse vaheliste haldusprobleemide tõttu. Peamine viivitus mõjutas riisipõldude taastamist Alfacada rannikulaguuni.

Projekti EBRO-ADMICLIM raames on usaldusväärse teadusliku paradigma raames edukalt rakendatud tutvustamis- ja innovatsioonieesmärke. Välja on töötatud asjakohased innovatsioonialased tulemused ja sidusrühmade osalemine on olnud edukas. Peamine piirang oli veemajandusameti toetuse puudumine setete taaskasutamisele.

Projekti DELTA-LAGOON rakendamise kogumaksumus oli 3 054 703 eurot (ELi programmi LIFE rahastus 1 490 084 eurot). Projekti sekkumisest saadav peamine kasu on looduslike elupaikade taastamine (62 ha uusi elupaiku), mõne kaitsealuse liigi taastumine ning laguunide ja soode suurem vastupanuvõime meretaseme tõusule. Majanduslik kasu hõlmas töökohtade loomist projekti elluviimiseks ja Tancada laguuni ehitatud uue külastuskeskuse jaoks. Hüvitiste rahalist hindamist ei tehtud.

Projekti EBRO-ADMICLIM rakendamise kogumaksumus oli 2 260 960,00 eurot (ELi programmi LIFE rahastus oli 1 124 341,00 eurot). Projekti peamised eelised on järgmised: eri päritolu setete korduskasutamise katsetamine, riisisektoris kasvuhoonegaaside heidet vähendavate põllumajandustavade rakendamine, setete transpordi suuniste väljatöötamine ja setete transpordimudeli väljatöötamine (mille töötas välja Universidad de Córdoba). Sette juhtimine Ebro jõkke ja delta kanalitesse oli eeskujuks järelmeetmetele, mille eesmärk oli parandada setete sisestamist: praegu on Riba-roja veehoidlasse kavandatud sette ümbersõit.

Ebro delta ökosüsteemid pakuvad elupaika paljudele liikidele. See on Euroopa tasandil väga oluline, sest see on oluline peatuspaik lindude rändeteedel ja seal elab märkimisväärne arv linnudirektiivi I lisas loetletud linde. Deltas pesitseb üle 180 000 veelindude talve ja umbes 40 000 paari. Ala on määratud Hispaania looduspargiks ning kaitstud Euroopa linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi, Ramsari konventsiooni ja UNESCO alusel. Kõik jõesüsteemi taastamist ja selle ühist huvi pakkuvate elupaikade kaitset toetavad meetmed aitavad saavutada ELi veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ), üleujutuste direktiivi (2007/60/EÜ) ning linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi (2009/147/EÜ ning 92/43/EMÜ) eesmärke.

Projekt DELTA-LAGOON kestis aastatel 2011–2014 ning sellele järgnes 2014. ja 2018. aastal projekt EBRO-ADMICLIM. Programmi LIFE raames rahastatud teise projekti raames töötati välja kliimameetmete tegevuskava. See kava kiideti heaks ja on nüüd osa Kataloonia kliimamuutuste ameti planeerimistavast.

Väljatöötatud sekkumiste eluiga ei ole eelnevalt kindlaks määratud. Neid saab säilitada pikka aega, kui neid õigesti hallata ja hooldada.

Carles Ibáñez
Eurecat Centre Tecnològic de Catalunya
Head of Climate Change Department
E-mail: carles.Ibanez@eurecat.org 

Programmist LIFE rahastatud projektid DELTA-LAGOON ja EBRO-ADCLIM