Põudadega kohanemine Kreeka Atika piirkonna märgaladel

Atika piirkonda kutsutakse üles ühendama inimeste ülerahvastatusest, erinevast inimtegevusest ja sageli konkurentsivõimelisest maakasutusest tulenevad vajadused looduskeskkonna nõuetekohase ja säästva majandamise ja kaitse kaudu. Märgalad moodustavad looduskeskkonna olulise osa. Need on olulised ökosüsteemid erinevate liikide kaitseks. Lisaks pakuvad nad kultuurilisi ökosüsteemiteenuseid puhke-, arheoloogiliste ja kultuuriobjektide aladena. Samuti pakuvad nad reguleerivaid ökosüsteemiteenuseid (vähendades põudasid ja toimides puhvrina suurenevate üleujutuste vastu) ja ökosüsteemiteenuseid (säilitades vett ja tagades toiduvarud). Nii kaitsevad märgalad inimelusid ja nende majandustegevust (nt põllumajandus, turism, kalandus). Atika piirkonna territooriumil on endiselt üle 100 märgala, sealhulgas: ojad ja nende suudmealad, rannikusood ja laguunid, järved ja tehismärgalad. Nad moodustavad nüüd „suure bioloogilise mitmekesisusega saared“ üldiselt halvenenud keskkonnas ja pakuvad Atika piirkonna elanikele võimalust loodusega ühenduses püsida .

Eeldatakse, et kliimamuutused süvendavad inimtegevusest tulenevat olemasolevat mõju, avaldades nendele elupaikadele täiendavat survet. ELi Kagu-Euroopa riikidevahelise koostöö programmist kaasrahastatud projekt OrientGate (2012–2014) andis esmase ülevaate selle piirkonna haavatavusest põua suhtes. Projekti tulemuste kohaselt suureneb haavatavus põua suhtes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) A1B heitestsenaariumi kohaselt (keskmise/suure heite stsenaarium, hiljutisema RCP 6.0 stsenaariumi lähedane stsenaarium) 2100. aastaks. Sama stsenaariumi kohaselt prognoositi sügisel ka sademete hulga vähenemist kogu piirkonnas 2100. aastaks, samal ajal kui kevadel prognoositi mõningast suurenemist. Uuemad andmed näitavad, et globaalne soojenemine üle 1,5 °C kuni 2 °C suurendab survet Vahemere piirkonna veevarudele. Äärmuslikumate ja sagedasemate meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja põllumajanduslike põudade tõenäosus suureneb tõenäoliselt märkimisväärselt, kusjuures paljudes Vahemere piirkondades on põuad 5–10 korda sagedasemad (Vahemere piirkonna esimene hindamisaruanne, 2020). Eeldatakse, et see nähtus avaldab Atika märgaladele tõsist mõju, kuna enamik neist on vihmaga toidetud. Lisaks peaks halvenevate põuatingimuste ja inimtekkeliste sekkumiste koostoime tõttu enamik Atika märgalasid kannatama mõõduka kuni suure mõju all. Kliimamuutustega kohanemise piirkondlik kava (RePACC) sisaldab ajakohastatud haavatavuse hinnangut/riskianalüüsi mitmes sektoris, sealhulgas elurikkuse/metsaökosüsteemide ja veevarude/üleujutuste valdkonnas. Nad kohaldavad RCP4.5 ja RCP8.5 stsenaariume kahel tulevasel perioodil (2031–2050 ja 2081–2100), mis kinnitab vajadust võtta kiiresti meetmeid märgalade päästmiseks kliimamuutustest.

Samal ajal näitavad leiud, et Atika märgalade kaitsega tegelevate asutuste kohanemisvõime on keskmisel tasemel. Eelkõige ei ole piisavalt teadmisi märgalade ökosüsteemide ja nende teenuste kohta, puuduvad kogemused kliimaparameetrite kasutamisel ja tõlgendamisel, võrgustike loomise ning kogemuste ja heade tavade vahetamise tase on madal, pädevate asutuste tegevussuutlikkus on keskmisel tasemel ning kohanemismeetmete rakendamiseks on olemas rahalised vahendid. Samal ajal saab aga Atika piirkonna kodanikuühiskond üha paremini aru märgalade rollist elukvaliteedis.

Atika märgalade säilitamiseks koostati projekti OrientGate raames kohanemisstrateegia ja tegevuskava. Need poliitikadokumendid peaksid vähendama inimtekkeliste sekkumiste ja kliimamuutuste kombineeritud mõju märgaladele. Samuti peaksid need parandama eri sidusrühmade suutlikkust kliimamuutustega toime tulla.

Atikas on registreeritud üle 100 märgala, sealhulgas ojad ja suudmealad, rannikusood ja laguunid, järved ja tehismärgalad. Nende tähtsus seisneb nende ökoloogilistes ja kaitseväärtustes ning ökosüsteemi teenustes inimeste heaolu jaoks. Looduskeskkonna ja kodanike elukvaliteedi parandamise strateegilised prioriteedid on järgmised: säilitada ja/või taastada märgalasid, parandada nende ökoloogilist ühendatust nn rohelise vööndi kaudu ning toetada nende kasutamist vaba aja veetmiseks. Projekti OrientGate eesmärk oli koostada kliimamuutustega kohanemise strateegia ja tegevuskava, mis: i) hõlmavad Atika piirkonna märgalade keskkonnakvaliteedi seiret ja hindamist, ii) uurivad põua halvenemist tulevikus ja iii) jõustavad rea meetmeid, mis vähendavad märgalade piirkondlikku haavatavust kliimamuutuste suhtes.

Orientgate'i projekti raames koostatud kliimamuutustega kohanemise strateegia tugineb seitsmele teljele. Iga meetme jaoks on Atika märgalade tegevuskavas kehtestatud mitu eri prioriteetidega meedet. Nende meetmete keskne kontseptsioon on märgalade säilitamine ja taastamine kliimamuutuste mõjude eest. Heas seisundis märgalad võivad omakorda aidata kaitsta põua ja äärmuslike sündmuste eest, pakkudes kohanemiseks olulist ressurssi.

• AXIS I – teadmiste parandamine Atika märgalade ja kliimamuutuste mõju kohta: Meede Ι-1: teadmiste pidev rikastamine Atika märgalade kui suure bioloogilise mitmekesisusega saarte ning linna- ja linnavälise ruumi lahutamatute elementide (roheline ja sinine taristu) kohta; Meede Ι-2: Atika piirkonna territooriumi põua/veepuuduse ja üleujutuste kliimanäitajate hindamine ja korrapärane ajakohastamine koos kliimaprognoosi mudelitega ning bioloogilisele mitmekesisusele avalduva mõju uurimine; Meede I-3: Tagada juurdepääs andmetele ja teabele Atika märgalade ja kliimanäitajate kohta ning jälgida strateegia rakendamist.
• AXIS II – Atika märgalade ökosüsteemide ja nende teenuste kaitse ja taastamine ning kliimamuutustega kohanemine: Meede II-1: märgalade piiritlemine ja kaitsealade määramine; Meede II-2: Kaitsta, valvata, säilitada ja taastada; Meede II-3: Natura 2000 võrgustiku märgalade kaitse ja säästev majandamine.
• AXIS III – Veevarude säästev kasutamine: Meede II-1: Tööstussaaste vältimine ja vähendamine.
• AXIS IV – Maakasutuse eeskirjad: Meede ΙV-1: Edendada kompaktse ja mittesaastava linna kontseptsiooni.
• AXIS V – teave, teadlikkus ja ökoturism: Meede V-1: Tugevdada Atika märgalasid ja kliimamuutustega kohanemist käsitlevaid üldsuse teavitamise ja teadlikkuse suurendamise programme. Meede V-2: märgalade harimine ja kliimamuutustega kohanemine; Meede V-3: Rõhutage Atika märgalade rikkust, parandage puhke- ja ökoturismi võimalusi.
• AXIS VI – kohanemisvõime parandamine seoses märgalade kaitse ja majandamisega: Meede VI-1: Avaliku halduse ja kohalike omavalitsuste tugevdamine otsustusprotsessis ning märgalasid käsitlevate poliitikate, meetmete ja õigusaktide rakendamisel.
• AXIS VII – märgalade kaitse integreerimine ettevõtetesse: Meede VIΙ-1: Edendada innovatsiooni ja ettevõtlust märgalade kaitsel, julgustada ettevõtjaid võtma kasutusele tavasid ja tegevusi, mis aitavad kaasa märgalade kaitsele, ning vältida tavasid ja tegevusi, millel on märgaladele negatiivne mõju.

2015. aasta septembrist kuni 2017. aasta aprillini tehti mõningaid edusamme tegevuskava (Atika märgalade tegevuskava meede I-I) rakendamisel projekti „Atika piirkonna märgalade taastamise alaste teadmiste ja teadlikkuse suurendamine“raames, mida rahastati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste programmist mere- ja siseveevarude integreeritud majandamiseks. Projektiga loodetakse suurendada teadmisi ja teadlikkust Atika märgaladest kui veega seotud ökosüsteemidest, mis seisavad silmitsi tõsiste keskkonnaprobleemide ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega.

Projekti peamised tulemused olid parem juurdepääs märgalade kaitsmiseks ja taastamiseks vajalikule keskkonnateabele ning suuremad teadmised ja teadlikkus märgalade väärtusest kliimamuutustega kohanemisel. Eelkõige koostati teaduslik dokumentatsioon 50 märgala kindlakstegemiseks ja piiritlemiseks koos bioloogilise mitmekesisuse, peamiste ohtude ja taastamisettepanekute analüüsiga.

Märgalasid käsitlevat teavet säilitati vabalt juurdepääsetavas veebiandmebaasis. Erinevate ruumiandmete kuvamiseks töötati välja veebipõhine GIS-platvorm, samas kui veebiatlas kuvab Atika märgalade pilte ja lugusid, kirjeldades nende keskkonnaväärtust ja kehtivaid kaitsemeetmeid.

Nelja veekogu kohta koostati vee kvaliteedi, märgalade kaitsestaatuse ja veemajandusvajaduste üksikasjalik hinnang: Vourkari (Megara omavalitsuse ranniku märgala) ja Koumoundourou järv (Aspropyrgose omavalitsuses) Atika lääneosas, Pikrodafni jõe suudmeala (Ateena lõunaosas) ja Schiniase rahvuspark (ELi Natura 2000 võrgustiku ranniku märgala) Atika idaosas.

Lisaks töötati programmi „Horisont 2020“ projekti SWOS raames välja teadusuuring (Hatziiordanou et al. 2019). See näitas märgalade potentsiaali toimida peamiste maastikuelementidena (st hüppelaudadena), mis võivad parandada Atika piirkonna Natura 2000 võrgustiku ühendatust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Teadusuuringute tulemused võiksid olla abiks säilitamise ja taastamise prioriseerimisel seoses ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika nõudlusega sidusa Natura 2000 võrgustiku järele ja netokao vältimisega.

Attica märgala tegevuskava meetme II-1 rakendamise raames kavandati Vourkari märgala 2017. aasta märtsis presidendi dekreediga „piirkondlikuks pargiks“. Lisaks viidi lõpule 15 märgala piiride ametlik piiritlemine ja lisati see riiklikesse õigusaktidesse (2018. aasta augusti seadus nr 4559), hõlmates kokku rohkem kui 460 hektarit. Seadusega keelatakse kõik ehitusload ja igasugune tegevus, mis halvendab märgalade ökoloogilist seisundit, sealhulgas vee äravool. See toetab märgalade kaitset kliimamuutuste ja inimtegevuse koosmõju eest.

Lisaks korraldati keskkonnateadlikkuse suurendamise algatusi ja koolitusi, et luua koostööruum, kus eri sidusrühmad aitavad kaasa märgalade paremale majandamisele tulevikku vaatavas perspektiivis, kus domineerivad kliimamuutused (vt osa sidusrühmade kaasamise kohta).

Projekti „OrientGate“ algusest peale on Atika piirkond kaasanud mitmesuguseid sidusrühmi ja rakendanud mitmeid meetmeid, et suurendada teadlikkust märgalade väärtusest ka kliimamuutuste kontekstis meedia, õpikodade, koolitusseminaride ja teabekoosolekute kaudu. Seega järgiti märgaladega kohanemise strateegias ja kavas ulatuslikku osalusprotsessi. Atika piirkondlik omavalitsus juhtis kogu protsessi ja koostas tegevuskava, et edendada kava meetmete rakendamist, samal ajal kui Kreeka biotoopide märgalade keskus pakkus teaduslikku tuge. Koostöö laienes kesk-, piirkondlikele ja kohalikele teenistustele ja asutustele, teadusagentuuridele, keskkonnaorganisatsioonidele ja kodanikele. Kuigi nad osalesid kohanemisprotsessis vähesel määral, pakkusid nad oma teadmisi, kogemusi ja tavasid.

Tegevuskava tegeliku rakendamise puhul on asjaomasteks ametiasutusteks õigusaktidega seotud küsimuste puhul keskvalitsus ning sekkumiste rakendamisel kohalikud omavalitsused (Attica piirkond ja selle omavalitsused). Mõne Atika märgala puhul, mis on määratletud Natura 2000 aladena, on Schinias Marathoni rahvuspargi, Hymettuse ja Kagu-Atika haldusorgan samuti asjakohane asutus tegevuskava rakendamiseks.

2014. aasta lõpus toimus koolitusseminar „Atika märgalade kohanemisstrateegia: märgalade haavatavuse indeksi hindamine“ ja korraldati avalik levitamisüritus. Seminari käigus said ligikaudu 30 osalejat Atika piirkonna avalikest teenistustest, valitsusvälistest organisatsioonidest, uurimisinstituutidest ja teistest riikidest (Serbia ja Rumeenia) praktilist koolitust märgalade haavatavuse näitajate hindamise metoodika kohta. Levitamisüritusel sai ligikaudu 80 osalejat teavet Attica märgalade haavatavuse eeldatava suurenemise kohta põua suhtes ja kohanemismeetmete kava kohta. Osalejad olid kohalikud ja riiklikud ametiasutused, valitsusvälised organisatsioonid, teadusasutused ja muude sektorite sidusrühmad, näiteks arheoloogid.

2015. aastal korraldas Atika piirkond 2015. aasta rohelise nädala raames satelliitürituse „Toetuse suurendamine Kreekas Atika piirkonnas asuva Brexiza märgala taastamiseks“. Selle sündmuse ajal koges peaaegu 90 külastajat Brexiza märgala bioloogilist mitmekesisust ja Egiptuse jumalate Rooma suure templi olulist arheoloogilist paika. Selle üritusega avati dialoog Brexiza märgalade taastamise ja elurikkuse kaitse ning Atika piirkonna kohanemiskava rakendamise teemal.

Kõik need üritused korraldas Atika piirkond ja neid toetas teaduslikult Kreeka Biotope märgalade keskus. Osalejad olid väga motiveeritud ja näitasid üles suurt huvi suurendada oma teadmisi ja suutlikkust, et suuta võtta meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ja märgalade kaitsmiseks.

Atika piirkond oli ka üks peamisi EMP ja Norra toetustest rahastatud projekti edendajaid (Atika piirkonna märgalade taastamise alaste teadmiste parandamine ja teadlikkuse suurendamine). Piirkondlik valitsus tegi koostööd teiste partneritega, nagu Goulandrise loodusloomuuseum – Kreeka biotoopide/märgalade keskus, Schiniase maratoni rahvuspargi juhtorgan ja doonorpartner (Norra biomajanduse uuringute instituut (NIBIO)). Projekti tulemuste tutvustamiseks korraldati mitmeid avalikke üritusi.

Sidusrühmade osalemine toimus ka Atika kliimamuutustega kohanemise piirkondliku kava (RePACC) ettevalmistamiseks, milles hinnatakse haavatavust ja analüüsitakse kliimamuutusi mitmes sektoris (põllumajandus, kalandus, metsandus, veevarud jne). 2020. aasta juulis toimunud videokonverentsil keskenduti konkreetselt elurikkuse sektorile, sealhulgas Atika märgaladele, kaasates peamised avaliku halduse sidusrühmad ja selles valdkonnas töötanud teadlased. Atika RePACC ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine toimusid avalikud konsultatsioonid ja ametiasutused kiitsid need heaks.  RePACC sai Atika piirkonna volikogult lõpliku heakskiidu 2022. aasta detsembris.

Kohanemisstrateegia ja -kava edukaks kavandamiseks otsustava tähtsusega tegurid tuginesid peamiselt piirkondliku juhtimise osaliste suurele pühendumusele. Strateegia ja kava koordinaator oli Atika piirkonna keskkonnadirektoraat. Sellel piirkondlikul asutusel on otsene vastutus keskkonnapoliitika suuniste ettevalmistamisel piirkondlikul tasandil, keskendudes märgalade ökosüsteemide säilitamisele ja kaitsele, pidades silmas ka kliimamuutusi.

Märgaladega kohanemise strateegia ja tegevuskava koostamisel järgiti osalusprotsessi. Toimus varajane kaasamine ja tihe koostöö eri sidusrühmadega: kesk-, piirkondlikud ja kohalikud teenistused, muud asutused, teadusasutused, keskkonnaorganisatsioonid ja huvitatud kodanikud. Neid julgustati tegutsema intervjuude, teabekohtumiste, õpikodade ja koolitusseminaride kaudu. vahetati kogemusi; märgalade bioloogilise mitmekesisuse haldamisel ja kaitsmisel täheldati puudusi ja häid/halbasid tavasid; ning edendati märgalade säilitamise väärtust ja vajadust kohaneda kliimamuutustega.

ELi rahalised vahendid (mis saadi Kagu-Euroopa riikidevahelisest koostööprogrammist (2007–2013) projektile Orientgate ning EMP ja Norra toetustest) olid otsustava tähtsusega Atika piirkonna kohanemisstrateegia ja tegevuskava ettevalmistamisel ning selle järkjärgulisel rakendamisel järgnevatel aastatel.

Atika märgalade tegevuskava edu tõestas asjaolu, et seda on kasutatud lähtedokumendina Atika piirkonna uuel programmitöö perioodil. Selle tulemusena on erimeetmed integreeritud Atika piirkondlikusse tegevuskavasse ja Atika piirkonna 2021.–2027. aasta piirkondlikku rakenduskavasse.

Kõiki Kreeka piirkondi on kutsutud üles ette valmistama oma kaitse- ja kliimaalast tegevusprogrammi (REPACC), millest mõned hõlmavad meetmeid märgalade kaitseks. Seetõttu on Atika kogemustel suur potentsiaal kordamiseks.

Teine edutegur on seotud riiklike õigusaktide arenguga, sest seadus nr 4559 (august 2018) hõlmab kogupindalaga üle 460 ha. Selle seadusega keelatakse kõik ehitusload, kuivendamine või muud tegevused, mis võivad halvendada märgalade ökoloogilist seisundit.

Kohanemisstrateegia ja -kava väljatöötamisel ei olnud olulisi takistavaid tegureid. Siiski eeldatakse, et märgaladega kohanemise tegevuskava rakendamisel esineb mitmeid takistusi. Need on seotud rahaliste vahendite kättesaadavusega, asjaomaste talituste ja organite tegevussuutlikkusega kavandatud kohanemismeetmete võtmiseks, maakasutuse reguleerimisega märgalade kaitse ja taastamise eesmärgil. Meetmeid, mis nõuavad institutsioonilisi muudatusi või regulatiivseid õigusakte, võidakse rakendada edasiste viivitustega.

Kliimamuutustega kohanemise tegevuskava rakendamine peaks leevendama inimtekkeliste sekkumiste ja kliimamuutuste kombineeritud mõju Atika märgaladele. Märgalade parem kaitse peaks parandama ka nende ökosüsteemi funktsioone, näiteks: i) rannikute kaitsmine lainete ja hoovuste mõju vähendamise teel; ii) vee kvaliteedi parandamine setete, toitainete ja mürgiste ainete püüdmise teel; iii) märgalade ressurssidest sõltuva majandustegevuse toetamine. Muud tegevuskava rakendamisest tulenevad positiivsed tulemused on järgmised: teadmiste parandamine kliimamuutuste ja nende mõju kohta märgalade liikidele, elupaikadele ja ökosüsteemi funktsioonidele; keskkonnateadlikkuse suurendamine ja teabekeskuste arendamine.

Atika piirkonna kohanemisstrateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine aitab kaasa ka asutustevahelisele ja piirkondlikule koordineerimisele, sektoritevahelisele koostööle ja institutsioonilisele suutlikkusele kliimamuutustega tegelemisel.

Atika märgalade kohanemisstrateegia ja tegevuskava väljatöötamist kaasrahastati projektist OrientGate ja riiklikest vahenditest kokku 150 000 euroga. See summa hõlmas reisi- ja levitamiskulusid.

Alljärgnevat projekti „Atika piirkonna märgalade taastamise alaste teadmiste ja teadlikkuse suurendamine“ kaasrahastati 85 % ulatuses EMP ja Norra toetustest ning 15 % ulatuses riiklikest vahenditest (Kreeka avaliku sektori investeeringute programm) kogueelarvega ligikaudu 398 887 eurot.

Muu hulgas töötati eespool nimetatud projekti raames välja tegevuskava (2017) Atika märgaladega seotud horisontaalsete meetmete ja nelja veekoguga seotud meetmete rakendamiseks. Need veekogud on Vourkari märgala (seda on alates 2017. aastast iseloomustatud kui regionaalparki), Koumoundourou järv, Pikrodafni oja suudmeala ja Sciniase rahvuspark. Selle tegevuskava eelhinnangute kohaselt oli nende tegevuste/meetmete rakendamise maksumus peaaegu 10 miljonit eurot.

Atika märgalade tegevuskava integreeritud meetmed ja prioriteetsed tegevused, mis olid ette nähtud kehtivate õigusaktidega ja kuuluvad olemasolevate riiklike strateegiliste, poliitika- ja programmitöö raamistike alla, sealhulgas:

• Riiklik keskkonnaalane tegevuskava (2014–2020), mis hõlmab eesmärke ja prioriteetseid meetmeid järgmistes valdkondades: veemajandussektor ja veemajanduskavade rakendamine; looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ELi Natura 2000 võrgustiku alade parema haldamise kaudu; ökosüsteemi teenuste ja roheliste infrastruktuuride edendamine kliimamuutustega kohanemiseks, tuginedes looduslikele lahendustele, ja üleujutusriski maandamiseks.
• Bioloogilist mitmekesisust käsitlev riiklik strateegia ja tegevusprogramm, milles rõhutatakse vajadust märgalade säilitamise ja kliimamuutustega kohanemise järele ning mis sisaldab selliseid prioriteete nagu piiritlemine, taastamine, teadusuuringud kliimamuutuste mõju kohta bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele ning suure bioloogilise mitmekesisusega saarte kui roheliste taristute edendamine linnakeskkonnas.
• Bioloogilist mitmekesisust käsitlevad siseriiklikud õigusaktid ja eelkõige artiklid, mis käsitlevad märgalade määratlemist kaitsealadena.
• Ateena/Attica 2021. aasta üldkava, milles on loetletud Atika märgalad (sealhulgas järved, jõed, ojad ja nende suudmealad, allikad, laguunid ja rannikusood) ning mis hõlmab meetmeid nende õiguskaitseks ja nende edendamiseks rohelise taristuna.
• Attica veemajanduskava (veepoliitika raamdirektiivi rakendamise kontekstis), mis sisaldab erimeedet Atika märgalade taastamiseks ja edendamiseks.

Hiljuti on Atika märgalade tegevuskava kaks konkreetset meedet integreeritud Atika kliimamuutustega kohanemise piirkondlikku kavasse (RePACC, heaks kiidetud 14. detsembril 2022) ja Atika piirkonna rakenduskavasse 2021–2027 (poliitikaeesmärk nr 2 „Keskkonnahoidlikum üleminek vähese CO2-heitega majandusele CO2-neutraalse majanduse suunas“). RePACC vaadatakse läbi iga viie aasta järel.

Atika piirkonna omavalitsusi kutsutakse üles võtma kohanemismeetmeid oma kohalike tegevuskavade raames.

Strateegia ja tegevuskava sõnastati projekti OrientGate käigus: 2012-2014. Atika märgalade tegevuskava rakendamise esimene etapp kestis viis aastat (2015–2020). Kava käimasolev rakendusetapp toimub Atika piirkonna uue poliitikaraamistiku, piirkondliku koostöö- ja partnerlusprogrammi (REPACC) ja Atika piirkonna 2021.–2027. aasta rakenduskava raames. Uut RePACCi peetakse tegevuskava järgmiseks etapiks. See hõlmas kolme otseselt Atika märgaladega seotud meedet, mille rakendamisperiood kestab 2018. aastani.

Orientgate’i projekti raames sõnastatud esialgne strateegia ja tegevuskava kehtisid ligikaudu kuus aastat (2014–2020). RePACCi eluiga on viis aastat (2022–2027), pärast mida see eeldatavasti läbi vaadatakse. Märgalade kaitseks rakendatud meetmete eluiga on määramata.

Eleni Fitoka
Greek Biotope Wetland Centre (EKBY)
14th kilometre Thessaloniki
Mihaniona, 57001 Thermi, Thessaloniki, Greece
Tel.: (30-231) 0473432
Email: helenf@ekby.gr

Antigoni Gkoufa
Attica Region
Polytechneiou 4, Athens, 104 33, Greece
Tel.: (30-231) 2101-133,-136
Email: antigoni.gkoufa@patt.gov.gr 

Atika märgalade tegevuskava

Hatziiordanou L, Fitoka E, Hadjicharalampous E, Votsi N, Palaskas D, Malak D (2019), „Indikaators for mapping and assessment of ecosystem condition and of the ecosystem service habitats maintenance in support of the EU Biodiversity Strategy to 2020“ (Ökosüsteemi seisundi kaardistamise ja hindamise ning ökosüsteemi teenuste elupaikade säilitamise näitajad, mis toetavad ELi elurikkuse strateegiat aastani 2020). Üks ökosüsteem 4: e32704. https://doi.org/10.3897/oneeco.4.e32704