Põuaga kohanemine Atika piirkonna märgaladel Kreekas

Atika piirkonda kutsutakse üles ühendama vajadused, mis tulenevad inimeste ülerahvastatusest, erinevatest inimtegevustest ja sageli konkurentsivõimelisest maakasutusest looduskeskkonna nõuetekohase ja jätkusuutliku majandamise ja kaitse kaudu. Märgalad on looduskeskkonna oluline osa. Need on olulised ökosüsteemid erinevate liikide kaitsmiseks. Lisaks pakuvad nad kultuurilise ökosüsteemi teenuseid puhke-, arheoloogiliste ja kultuuriobjektidena. Samuti pakuvad nad ökosüsteemi teenuste reguleerimist (põudade leevendamise ja suurenevate üleujutuste vastu puhvrina tegutsemise kaudu) ja ökosüsteemi teenuste osutamist (vee säilitamise ja toiduvarude tagamise kaudu). Sel viisil kaitsevad märgalad inimelusid ja nende majandustegevust (nt põllumajandus, turism, kalandus). Atika piirkonna territooriumil on endiselt üle 100 märgala, sealhulgas: ojad ja nende estuaarid, rannasood ja laguunid, järved ja ehitatud (inimtekkelised) märgalad. Need on nüüd „suure bioloogilise mitmekesisusega saared“ üldiselt halvenenud keskkonnas ja pakuvad Atika piirkonna elanikele võimalust loodusega kontaktis püsida.

Eeldatakse, et kliimamuutused süvendavad inimtegevuse praegust mõju, avaldades nendele elupaikadele täiendavat survet. Projekt OrientGate (2012–2014), mida kaasrahastati ELi Kagu-Euroopa riikidevahelise koostöö programmist, andis mõningaid esimesi teadmisi selle piirkonna haavatavuse kohta põua suhtes. Projekti tulemuste kohaselt suureneb põuaoht IPCC A1B heitestsenaariumi kohaselt 2100. aastaks madalalt tasemelt mõõdukale tasemele (keskmise/suure heite stsenaarium, mis on lähedane hiljutisemale RCP 6.0 stsenaariumile). Sama stsenaariumi kohaselt prognoositi sügisel kogu piirkonnas sademete vähenemist 2100. aastaks, samas kui kevadel prognoositi väikest kasvu. Uuemad andmed näitavad, et globaalse soojenemise tasemed, mis ületavad 1,5–2 °C, suurendavad survet Vahemere piirkonna veevarudele. Äärmuslikumate ja sagedasemate meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja põllumajanduslike põudade tõenäosus suureneb tõenäoliselt märkimisväärselt, kusjuures paljudes Vahemere piirkondades esineb põuda 5–10 korda sagedamini (Vahemerepiirkonna esimene hindamisaruanne, 2020). Sellel nähtusel on eeldatavasti tõsine mõju Atika märgaladele, kuna enamik neist on vihmaveega toidetud. Halvenevate põuatingimuste ja inimtegevusest tingitud sekkumiste koostoime tõttu kannatab enamik Atika märgalasid eeldatavasti mõõduka kuni suure mõju all. Kliimamuutustega kohanemise piirkondlik kava (RePACC)sisaldab ajakohastatud haavatavuse hinnangut/riskianalüüsi mitmes sektoris, sealhulgas elurikkuse/metsaökosüsteemide ja veevarude/üleujutuste valdkonnas. Nad kohaldavad kaheks tulevaseks perioodiks (2031–2050 ja 2081–2100) stsenaariume RCP4.5 ja RCP8.5, mis kinnitab kiireloomulist vajadust võtta meetmeid märgalade päästmiseks kliimamuutustest.

Samal ajal näitavad tulemused, et Atika märgalade kaitsega tegelevatel asutustel on keskmisel tasemel kohanemisvõime. Eelkõige puuduvad piisavad teadmised märgalade ökosüsteemide ja nende teenuste kohta, puuduvad kogemused kliimaparameetrite kasutamise ja tõlgendamise alal, võrgustike loomise ning kogemuste ja heade tavade vahetamise tase on madal, pädevate asutuste tegevussuutlikkus on keskmisel tasemel ning kohanemismeetmete rakendamiseks on olemas rahalised vahendid. Samal ajal on aga Atika piirkonna kodanikuühiskond hakanud paremini mõistma märgalade rolli elukvaliteedis.

Atika märgalade säilitamiseks koostati projekti OrientGate raames kohanemisstrateegia ja tegevuskava. Eeldatakse, et need poliitikadokumendid vähendavad inimtekkeliste sekkumiste ja kliimamuutuste kombineeritud mõju märgaladele. Samuti peaksid need parandama eri sidusrühmade suutlikkust kliimamuutustega toime tulla.

Atikas on registreeritud üle 100 märgala, mille hulka kuuluvad ojad ja estuaarid, rannasood ja laguunid, järved ja tehismärgalad. Nende tähtsus seisneb nende ökoloogilistes ja kaitseväärtustes ning ökosüsteemi teenustes inimeste heaolu jaoks. Strateegilised prioriteedid looduskeskkonna ja kodanike elukvaliteedi parandamiseks on järgmised: säilitada ja/või taastada märgalasid, parandada nende ökoloogilist ühendatust nn rohelise vööndi kaudu ja toetada nende kasutamist puhkealadena. Projekti OrientGate eesmärk oli koostada kliimamuutustega kohanemise strateegia ja tegevuskava, mis: i) hõlmab Atika piirkonna märgalade keskkonnakvaliteedi seiret ja hindamist, ii) uurib põua halvenemist tulevikus ja iii) jõustab rea meetmeid, mis vähendavad märgalade piirkondlikku haavatavust kliimamuutuste suhtes.

Projekti Orientgate raames koostatud kliimamuutustega kohanemise strateegia põhineb seitsmel teljel. Neist igaühe jaoks onAtika märgalade tegevuskavas kehtestatud mitu erinevate prioriteetidegameedet. Nende meetmete keskne kontseptsioon on märgalade säilitamine ja taastamine kliimamuutuste mõjust. Terved märgalad võivad omakorda aidata kaitsta põua ja äärmuslike ilmastikunähtuste eest, pakkudes olulist ressurssi kohanemiseks.

• I AXIS – Atika märgalasid ja kliimamuutuste mõju käsitlevate teadmiste täiendamine: Meede I-1: teadmiste pidev täiendamine Atika märgalade kohta, mis on suure bioloogilise mitmekesisusega saared ning linna- ja linnavälise ruumi lahutamatud osad (roheline ja sinine taristu); Meede Ι-2: Atika piirkonna põua/veepuuduse ja üleujutuste kliimanäitajate hindamine ja korrapärane ajakohastamine kliimaprognooside mudelite abil ning bioloogilisele mitmekesisusele avalduva mõju uurimine; Meede I-3: Tagada juurdepääs Atika märgalasid ja kliimanäitajaid käsitlevatele andmetele ja teabele ning jälgida strateegia rakendamist.
• AXIS II – Atika märgalade ökosüsteemide ja nende teenuste kaitse ja taastamine ning kliimamuutustega kohanemine: Meede ΙΙ-1: märgalade piiritlemine ja kaitsealade määramine; Meede II-2: Kaitsta, valvata, säilitada ja taastada; Meede III-3: Kaitsta ja majandada säästvalt Natura 2000 võrgustiku märgalasid.
• AXIS III – Veevarude säästev kasutamine: Meede ΙΙΙ-1: Tööstussaaste vältimine ja vähendamine.
• IV AXIS – maakasutuse eeskirjad: Meede ΙV-1: Edendada kompaktse ja mittesaastava linna kontseptsiooni.
• AXIS V – teave, teadlikkus ja ökoturism: Meede V-1: Tugevdada Atika märgalasid ja kliimamuutustega kohanemist käsitlevaid üldsuse teavitamise ja teadlikkuse suurendamise programme. Meede V-2: märgalade harimine ja kliimamuutustega kohanemine; Meede V-3: Rõhutada Atika märgalade rikkust, parandada puhke- ja ökoturismi võimalusi.
• VI AXIS – märgalade kaitse ja majandamisega seotud kohanemisvõime parandamine: Meede VI-1: Avaliku halduse ja kohaliku omavalitsuse tugevdamine otsustusprotsessis ning märgalasid käsitleva poliitika, meetmete ja õigusaktide rakendamisel.
• VII AXIS – Märgalade kaitse integreerimine ettevõtetesse: Meede VIΙ-1: Edendada innovatsiooni ja ettevõtlust märgalade kaitsmisel, julgustada ettevõtjaid võtma kasutusele tavasid ja tegevusi, mis aitavad kaasa märgalade kaitsmisele, ning vältida tavasid ja tegevusi, millel on märgaladele negatiivne mõju.

2015. aasta septembrist kuni 2017. aasta aprillini tehti teatavaid edusamme tegevuskava (Atika märgalade tegevuskava meede I-I) rakendamisel projekti „Teadmisteparandamine ja teadlikkuse suurendamine Atika piirkonnas märgalade taastamise kohta“raames, mida rahastati EMP ja Norra toetuste programmist mere- ja siseveeressursside integreeritud majandamiseks. Projektiga loodetakse suurendada teadmisi ja teadlikkust Atika märgaladest kui veega seotud ökosüsteemidest, mis seisavad silmitsi tõsiste keskkonnaprobleemide ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega.

Projekti peamised tulemused olid parem juurdepääs märgalade kaitsmiseks ja taastamiseks vajalikule keskkonnateabele ning suuremad teadmised ja teadlikkus märgalade väärtusest kliimamuutustega kohanemisel. Eelkõige koostati teaduslik dokumentatsioon 50 märgala kindlakstegemiseks ja piiritlemiseks koos bioloogilise mitmekesisuse analüüsi, peamiste ohtude ja taastamisettepanekutega.

Märgalasid käsitlev teave salvestati vabalt juurdepääsetavasse veebiandmebaasi . Erinevate ruumiandmete kuvamiseks töötati välja veebi-GIS-platvorm, samas kui veebiatlas kuvab Atika märgalade pilte ja lugusid, kirjeldades nende keskkonnaväärtust ja kehtivaid kaitsemeetmeid.

Nelja veekogu puhul koostati vee kvaliteedi, märgalade kaitsestaatuse ja veemajandusvajaduste üksikasjalik hinnang: Vourkari (Megara omavalitsusüksuse rannikumärgala) ja Koumoundourou järv (Aspropyrgose omavalitsusüksus) Atika lääneosas, Pikrodafni oja suudmeala (Ateena lõunaosas) ja Schiniase rahvuspark (ELi Natura 2000 võrgustiku rannikumärgala osa) Atika idaosas.

Lisaks töötati programmi „Horisont 2020“ projekti SWOS raames välja uuring (Hatziiordanou et al. 2019). See näitas märgalade potentsiaali toimida peamiste maastikuelementidena (st hüppelaudadena), mis võivad parandada Atika piirkonna Natura 2000 võrgustiku ühenduvust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Teadusuuringute tulemused võivad olla abiks kaitse ja taastamise prioriseerimisel seoses ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika nõudlusega sidusa Natura 2000 võrgustiku järele ja netokao ärahoidmisel.

Atika märgala tegevuskava meetme II-1 rakendamise raames kujundati Vourkari märgala pärast keskkonnaalast iseloomustust presidendi dekreediga 2017. aasta märtsis „piirkondlikuks pargiks“. Lisaks viidi lõpule 15 märgala piiride ametlik piiritlemine ja lisati see riiklikesse õigusaktidesse (2018. aasta augusti seadus nr 4559), mille kogupindala on üle 460 hektari. Seadusega keelatakse kõik ehitusload ja tegevused, mis halvendavad märgalade ökoloogilist seisundit, sealhulgas vee äravool. See toetab märgalade säilitamist kliimamuutuste ja inimtegevuse koosmõju eest.

Lisaks korraldati keskkonnateadlikkuse suurendamise algatusi ja koolitusüritusi, et luua koostööruum, kus eri sidusrühmad aitavad kaasa märgalade paremale majandamisele tulevikuperspektiivis, kus domineerivad kliimamuutused (vt sidusrühmade kaasamist käsitlev osa).

Projekti „OrientGate“ algusest peale on Atika piirkond kaasanud mitmesuguseid sidusrühmi ja rakendanud mitmeid meetmeid, et suurendada teadlikkust märgalade väärtusest ka kliimamuutuste kontekstis, kasutades selleks meediat, õpikodasid, koolitusseminare ja teabekoosolekuid. Seega järgnes märgaladega kohanemise strateegiale ja kavale ulatuslik osalusprotsess. Atika piirkondlik omavalitsus juhtis kogu protsessi ja koostas tegevuskava, et edendada kava meetmete rakendamist, samal ajal kui teaduslikku tuge pakkus Kreeka biotoopide märgalade keskus. Koostöö laienes kesk-, piirkondlikele ja kohalikele teenistustele ja asutustele, teadusasutustele, keskkonnaorganisatsioonidele ja kodanikele. Kuigi nad osalesid vähesel määral, andsid nad kohanemisprotsessis oma teadmisi, kogemusi ja tavasid.

Tegevuskava tegeliku rakendamise puhul on asjaomasteks asutusteks keskvalitsus õigusaktidega seotud küsimustes ja kohalikud omavalitsused (Atika piirkond ja selle omavalitsused) sekkumiste rakendamisel. Mõne Atika märgala puhul, mida iseloomustavad Natura 2000 alad, on Schiniase maratoni rahvuspargi, Hymettuse ja Kagu-Atika haldusorgan samuti asjakohane asutus tegevuskava rakendamiseks.

2014. aasta lõpus toimus koolitusseminar „Atica märgalade kohanemisstrateegia: Märgalade haavatavuse indeksi hindamine“ ja korraldati avatud teabeüritus. Seminaril osales ligikaudu 30 Atika piirkonna avalikest teenistustest, valitsusvälistest organisatsioonidest, uurimisinstituutidest ja teistest riikidest (Serbia ja Rumeenia) pärit osalejat, kes said praktilist koolitust märgalade haavatavuse näitajate hindamise metoodika kohta. Levitamisüritusel sai ligikaudu 80 osalejat teavet Atika märgalade põuaohu eeldatava suurenemise ja kohanemise tegevuskava kohta. Osalejad olid pärit kohalikest ja riiklikest ametiasutustest, valitsusvälistest organisatsioonidest, teadusasutustest ja muude sektorite sidusrühmadelt, näiteks arheoloogidelt.

2015. aastal korraldas Atika piirkond 2015. aasta rohelise nädala satelliitürituse „Toetuse suurendamine Brexiza märgala taastamiseks Kreekas Atika piirkonnas“. Selle sündmuse ajal koges peaaegu 90 külastajat Brexiza märgala bioloogilist mitmekesisust ja Egiptuse jumalate Rooma suure templi olulist arheoloogilist paika. Selle üritusega avati dialoog Brexiza märgalade taastamise ja elurikkuse kaitse ning Atika piirkonna kohanemiskava rakendamise üle.

Kõik need üritused korraldas Atika piirkond ja neid toetas teaduslikult Kreeka Biotope Wetland Centre. Osalejad olid väga motiveeritud ja näitasid üles suurt huvi suurendada oma teadmisi ja suutlikkust, et olla võimelised võtma meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ja märgalade kaitsmiseks.

Atika piirkond oli ka üks peamisi EMP ja Norra toetustest rahastatud projekti edendajaid (teadmisteparandamine ja teadlikkuse suurendamine Atika piirkonna märgalade taastamise kohta). Piirkondlik valitsus tegi koostööd teiste partneritega, nagu Goulandrise loodusloomuuseum - Kreeka biotoop / märgalade keskus, Schiniase maratoni rahvuspargi juhtorgan ja doonorpartner (Norra biomajanduse uuringute instituut - NIBIO). Projekti tulemuste tutvustamiseks korraldati mitu avalikku üritust.

Sidusrühmade osalusel korraldati ka muid tegevusi, et valmistada ette Atika kliimamuutustega kohanemise piirkondlikku kava (RePACC),milles hinnatakse haavatavust ja analüüsitakse kliimamuutusi mitmes sektoris (põllumajandus, kalandus, metsandus, veevarud jne). 2020. aasta juulis toimunud videokonverentsil keskenduti konkreetselt elurikkuse sektorile, sealhulgas Atika märgaladele, ning sellel osalesid peamised avaliku halduse sidusrühmad ja selles valdkonnas töötanud teadlased. Atika RePACC ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine läbisid avalikud konsultatsioonid ja ametiasutused kiitsid need heaks.  RePACC sai Atika piirkonnanõukogult lõpliku heakskiidu 2022. aasta detsembris.

Kohanemisstrateegia ja -kava edukaks kavandamiseks otsustava tähtsusega tegurid tuginesid peamiselt piirkondlikus juhtimises osalejate suurele pühendumusele. Strateegia ja kava koordinaator oli Atika piirkonna keskkonnadirektoraat. Sellel piirkondlikul omavalitsusel on otsene vastutus keskkonnapoliitika suuniste ettevalmistamisel piirkondlikul tasandil, keskendudes märgalade ökosüsteemide säilitamisele ja kaitsele, pidades silmas ka kliimamuutusi.

Märgaladega kohanemise strateegia ja tegevuskava koostamisel järgiti osalusprotsessi. Sidusrühmad kaasati varakult ja nendega tehti tihedat koostööd: kesk-, piirkondlikud ja kohalikud teenistused, muud ametiasutused, teadusasutused, keskkonnaorganisatsioonid ja huvitatud kodanikud. Neid julgustati võtma meetmeid intervjuude, teabekohtumiste, õpikodade ja koolitusseminaride kaudu. vahetati kogemusi; täheldati puudusi ja häid/halbu tavasid Atika märgalade elurikkuse rikkuse haldamisel ja kaitsmisel; ning edendati märgalade säilitamise väärtust ja vajadust kohaneda kliimamuutustega.

ELi rahastamine (tuleneb riikidevahelisest koostööprogrammist aastateks 2007–2013 Kagu-Euroopas Orientgate’i projekti jaoks ning EMP ja Norra toetustest) oli otsustava tähtsusega Atika piirkonna kohanemisstrateegia ja tegevuskava ettevalmistamisel ning selle järkjärgulisel rakendamisel järgnevatel aastatel.

Atika märgalade tegevuskava edu tõestas asjaolu, et seda on kasutatud Atika piirkonna uue piirkondliku programmitöö perioodi alusdokumendina. Selle tulemusena on erimeetmed integreeritud Atika RePACCi ja Atika piirkonna 2021.–2027. aasta piirkondlikku rakenduskavasse.

Kõiki Kreeka piirkondi on kutsutud üles oma RePACCi ette valmistama, mõned neist hõlmavad märgalade kaitse meetmeid. Seetõttu on Atika kogemustel suur potentsiaal, et neid korrata.

Teine edutegur on seotud riiklike õigusaktide arenguga – 2018. aasta augusti seadus nr 4559, mille kogupindala on üle 460 hektari. Selle seadusega keelatakse ehitusload, kuivendamine või muud tegevused, mis võivad halvendada märgalade ökoloogilist seisundit.

Kohanemisstrateegia ja -kava väljatöötamisel ei olnud olulisi takistavaid tegureid. Siiski eeldatakse, et märgaladega kohanemise tegevuskava rakendamisel esineb mitmeid takistusi. Need on seotud rahaliste vahendite kättesaadavusega, asjaomaste talituste ja asutuste tegevussuutlikkusega kavandatud kohanemismeetmete võtmiseks ning maakasutuse reguleerimisega, pidades silmas märgalade kaitset ja taastamist. Meetmeid, mis nõuavad institutsioonilisi muudatusi või regulatiivseid õigusakte, võidakse rakendada edasiste viivitustega.

Kliimamuutustega kohanemise tegevuskava rakendamine peaks leevendama inimtekkeliste sekkumiste ja kliimamuutuste kombineeritud mõju Atika märgaladele. Märgalade parem kaitse peaks parandama ka nende ökosüsteemi funktsioone, näiteks: i) rannikute kaitse lainete ja hoovuste mõju vähendamise teel; ii) vee kvaliteedi parandamine setete, toitainete ja mürgiste ainete püüdmise teel; iii) märgalade ressurssidest sõltuva majandustegevuse toetamine. Muud tegevuskava rakendamisest tulenevad positiivsed tulemused on järgmised: teadmiste parandamine kliimamuutuste ja nende mõju kohta märgalade liikidele, elupaikadele ja ökosüsteemi funktsioonidele; keskkonnateadlikkuse suurendamine ja teabekeskuste arendamine.

Atika piirkonna kohanemisstrateegia ja tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine aitab kaasa ka asutustevahelisele ja piirkondlikule koordineerimisele, sektoritevahelisele koostööle ja institutsioonilisele suutlikkusele tegeleda kliimamuutustega.

Atika märgalade kohanemisstrateegia ja tegevuskava väljatöötamist kaasrahastati projektist OrientGate ja riiklikest vahenditest kokku 150 000 euroga. See summa sisaldas reisi- ja levitamiskulusid.

Järgmist projekti „Teadmiste parandamine ja teadlikkuse suurendamine Atika piirkonnas märgalade taastamise kohta“ kaasrahastati 85 % ulatuses EMP ja Norra toetustest ning 15 % ulatuses riiklikest vahenditest (Kreeka avaliku sektori investeeringute programm), mille kogueelarve oli ligikaudu 398 887 eurot.

Muu hulgas töötati eespool nimetatud projekti raames välja tegevuskava (2017) Atika märgaladega seotud horisontaalsete meetmete ja nelja veekoguga seotud meetmete rakendamiseks. Need veekogud on Vourkari märgala (alates 2017. aastast on seda iseloomustatud kui regionaalparki), Koumoundourou järv, Pikrodafni oja suudmeala ja Sciniase rahvuspark.

Atika märgalasid käsitleva tegevuskava integreeritud meetmed ja prioriteetsed meetmed, mis olid ette nähtud kehtivate õigusaktidega ning mis kuuluvad olemasolevate riiklike strateegiliste, poliitiliste ja programmitöö raamistike alla, sealhulgas:

• Riiklik keskkonnaalane tegevuskava (2014–2020), mis hõlmab eesmärke ja prioriteetseid meetmeid järgmistes valdkondades: veemajandussektor ja veemajanduskavade rakendamine; looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ELi Natura 2000 võrgustiku alade parema haldamise kaudu; ökosüsteemi teenuste ja roheliste infrastruktuuride edendamine looduslikel lahendustel põhinevaks kliimamuutustega kohanemiseks ja üleujutusriski maandamiseks.
• Elurikkust käsitlev riiklik strateegia ja tegevusprogramm, milles rõhutatakse vajadust märgalade säilitamise ja kliimamuutustega kohanemise järele ning mis sisaldab selliseid prioriteete nagu piiritlemine, taastamine, teadusuuringud kliimamuutuste mõju kohta elurikkusele ja ökosüsteemidele ning suure elurikkusega saarte kui roheliste taristute edendamine linnakeskkonnas.
• Elurikkust käsitlev siseriiklik õigus ja eelkõige artiklid, milles käsitletakse märgalade kaitsealadeks määramist.
• Ateena/Atika 2021. aasta üldkava, milles loetletakse Atika märgalad (sealhulgas järved, jõed, ojad ja nende estuaarid, allikad, laguunid ja rannikusood) ning mis hõlmab meetmeid nende õiguskaitseks ja edendamiseks rohelise taristuna.
• Atika veemajanduskava (veepoliitika raamdirektiivi rakendamise kontekstis), mis sisaldab erimeedet Atika märgalade taastamiseks ja edendamiseks.

Hiljuti lisati Atika märgalade tegevuskava kaks konkreetset meedet Atika kliimamuutustega kohanemise piirkondlikku kavasse (RePACC, heaks kiidetud 14. detsembril 2022) ja Atika piirkonna 2021.–2027. aasta rakenduskavasse (poliitikaeesmärk nr 2 „Keskkonnahoidlikum vähese CO2-heitega majandus, üleminek CO2-neutraalsele majandusele“). RePACC vaadatakse läbi iga viie aasta järel.

Atika piirkonna omavalitsused on mobiliseeritud võtma kohanemismeetmeid oma kohalike tegevuskavade raames.

Strateegia ja tegevuskava sõnastati projekti OrientGate käigus: 2012-2014. Atika märgalade tegevuskava rakendamise esimene etapp kestis viis aastat (2015–2020). Kava käimasolev rakendamisetapp toimub Atika piirkonna uue poliitikaraamistiku, RePACCi ja Atika piirkonna 2021.–2027. aasta rakenduskava raames. Uut RePACCi peetakse tegevuskava järgmiseks etapiks. See hõlmas kolme otseselt Attica märgaladega seotud meedet, mille rakendusperiood oli kuni 2018. aastani.

Orientgate'i projekti raames koostatud algse strateegia ja tegevuskava kestus oli umbes kuus aastat (2014–2020). RePACCi eluiga on viis aastat (2022–2027), pärast seda vaadatakse see eeldatavasti läbi. Märgalade kaitseks rakendatavatel meetmetel on määramata eluiga.

Eleni Fitoka
Greek Biotope Wetland Centre (EKBY)
14th kilometre Thessaloniki
Mihaniona, 57001 Thermi, Thessaloniki, Greece
Tel.: (30-231) 0473432
Email: helenf@ekby.gr

Antigoni Gkoufa
Attica Region
Polytechneiou 4, Athens, 104 33, Greece
Tel.: (30-231) 2101-133,-136
Email: antigoni.gkoufa@patt.gov.gr 

Atika märgalade kohanemisstrateegia

Atika märgalade tegevuskava

Hatziiordanou L, Fitoka E, Hadjicharalampous E, Votsi N, Palaskas D, Malak D (2019) Ökosüsteemi seisundi ja ökosüsteemi teenuste elupaikade säilitamise kaardistamise ja hindamise näitajad, mis toetavad ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat aastani 2020. Üks ökosüsteem 4: e32704. https://doi.org/10.3897/oneeco.4.e32704.