Põllukultuuride mitmekesistamine ja mulla parem majandamine kliimamuutustega kohanemiseks Segovias (Hispaania)

Sagedasemad põuad, äärmuslikud temperatuurid ja mulla degradeerumine põhjustavad vihmasaagi vähenemist ja ohustavad põllumajandusettevõtete elujõulisust. AgriAdapti projekti raames on Melque de Cercoses asuva katsefarmi jaoks arvutatud agroklimaatilised näitajad, mis põhinevad teaduslike publikatsioonide sõelumisel ning põllukultuuride saagikuse ja 15 aasta (2002–2016) meteoroloogiliste andmete võrdlemisel, mis on võetud Euroopa Komisjoni portaalist Agri4Cast. Mais valitsenud temperatuurid üle 30 °C on põhjustanud vilja kärbumise selle arenguetapi alguses ja vähendanud söödakultuuride kasvumäära. Termiline stress juunist septembrini (temperatuurid üle 32 °C) mõjutab päevalille saagikust ja torude nuumamist. Pikemad põuaperioodid (15 päeva ilma vihmata) märtsist augustini on samuti vähendanud teravilja-, toru- ja söödatootmist. Need on mõned juba täheldatud mõjud, mis on seotud kliimamuutustega selles põllumajandusettevõttes. Eeldatavasti süvendavad kliimaprognoosid seda mõju järgmistel aastakümnetel. ETH Zürichi (atmosfääri- ja kliimateaduste instituut) poolt SRES-stsenaariumi A1B (mida kasutati Agri4Cast töös) jaoks välja töötatud kliimaprognooside kohaselt suureneb järgmise 30 aasta jooksul mais maksimaalse temperatuuriga üle 30 °C päevade arv drastiliselt 150 %, suurendades seega teravilja kraabimise ohtu. Samal ajavahemikul (järgmise 30 aasta jooksul) suureneb tõenäosus, et vee tasakaal (sademed miinus võimalik evapotranspiratsioon, P - ETP) on märtsist juunini alla –300 mm, eeldatavasti 9%, samas kui põudade esinemine märtsist juunini suureneb 100%. Lisaks suureneb termiline stress juunist septembrini lähitulevikus 92%.

Rakendatud meetmete ja tavade peamine eesmärk on parandada vihmatoiteliste põllukultuuride vastupanuvõimet ja kohanemist kliimamuutustega, tagades samal ajal valdkonnaülese keskkonnakasu. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse selliseid kohanemismeetmeid nagu madal maaharimine, sagedasemad orgaanilise aine rakendused, paremad külvikorrad, põllukultuuride mitmekesistamine, traditsiooniliste ja ilmastikukindlamate sortide kasutamine ning multifunktsionaalsete põlluservade rakendamine.

Projekti LIFE AgriAdapt raames tehti kliimariskide hindamine põllumajandusettevõtte tasandil. Hindamise tulemusena tehti ettepanek kohanemismeetmete kohta ja mõnda neist rakendatakse Melque de Cercoses asuvas katsefarmis.

Üks esimesi vastuvõetud meetmeid oli külvikordade parandamine. Praegu kasvatab põllumajandustootja külvikorra alusel viit eri põllukultuuri (kõva nisu, jaanikaunad, oder/kaer, päevalill). Võrreldes monokultuuride kasvatamisega tagab liblikõieliste (nt jaanikaunad) külvikord suurema saagikuse ja parema vastupanuvõime kliimamuutustele, suurendades mulla toitainesisaldust ja parandades mullabioloogiat. Lisaks võimaldab külvikord vähendada põllumajandustegevusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Teine rakendatav meede, mis on kohanemise seisukohast oluline, on liblikõieliste ja teraviljade (nt oder ja jaanikaer või kaer ja lutsern) kasvatamine söödakultuuridena saagikuse parandamiseks. Nendel liikidel on erinevad toitainevajadused; kaunviljad kasvavad paremini, ronides mööda teravilja varred. Lisaks võimaldab nende liikide assotsieerumine parandada mulla toitainete tasakaalu ja bioloogiat. Rakendati ka muid meetmeid, nagu varajane külvamine, et vähendada vee- ja termilist stressi kasvutsükli lõpus, kohaliku kliimaga hästi kohanenud traditsiooniliste sortide kasutamine ning lühema tsükliga kultuuride (nt kaer) külvamine jaanuaris-veebruaris, kui sügisel on liiga kuiv ja esimese külvatud põllukultuuri esilekerkimine on ohus.

Rakendatakse ka mullaharimismeetmeid: mulla kvaliteedi ja vastupidavuse suurendamiseks kasutatakse palja mulla vältimist, jättes koristusjäätmed püsti, kasutades orgaanilist väetist (sõnnikut) vähemalt iga kahe aasta järel, ning söötmist kariloomadele (80 lammast, kohalik tõug) kesal, et mulda veelgi väetada. Lisaks loodi või kvalifitseeriti ümber multifunktsionaalsed põlluservad, et vähendada mullaerosiooni ja suurendada kohalikku elurikkust, tuues erilist kasu tolmeldajatele ja muudele kasulikele putukatele. Nendes piirides kasvavad taimed on enamasti kohalikud ebakorrapärased liigid (nt Matricaria chamomila, Papaver rhoeas, Foeniculum vulgare või Malva sylvestris), ebakorrapäraselt jaotunud põõsad (nt Crataegus monogyna, Sambucus nigra, Retama sphaerocarpa või Rosa canina) ja üksikud puud (nt Populus alba või Salix alba). Multifunktsionaalsete marginaalide hulka kuuluvad sageli ka kivivaiad, mis pakuvad roomajatele ja lülijalgsetele pesitsus- ja peavarju. Põllumajandustootjad teatasid, et esimesel kahel aastal oli ebakorrapärase taimestiku rajamine äärealale üsna keeruline, peamiselt umbrohukonkurentsi tõttu. Pärast esialgset kaheaastast perioodi kujunes äärealade taimestik siiski stabiilsemaks tolmeldajatele rohkem huvi pakkuvate ja üldiselt kohalikule loomastikule kasulikumate liikide kombinatsiooniks.

Projekti raames viiakse läbi uus kliimariskide hindamine, et jälgida rakendatud kohanemismeetmete tulemuslikkust ja tõhusust. Lisaks kontrollitakse korrapäraselt saagikust ja põllumajandustootjate tagasisidet, et kontrollida nende meetmete eeldatavat kasu.

Projekti LIFE AgriAdapt haavatavuse hindamise ja kavandatud kohanemismeetmete rakendamisega seotud peamised osalejad on põllumajandusettevõtte omanik, töötajad ja Fundación Global Nature (projekti AgriAdapt partner). Lisaks edastatakse projekti eesmärgid ja tulemused töötubade, seminaride ja konverentside kaudu teistele põllumajandustootjatele, ühistutele, agronoomidele ja teistele tehnikutele (nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil).

Melque de Cercose katsefarmi omanik oli juba vägagi teadlik kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja oli seetõttu valmis võtma meetmeid nende eeldatava mõjuga toimetulekuks. Lisaks võimaldas kariloomade olemasolu samas põllumajandusettevõttes rakendada konkreetseid mullaharimismeetmeid. Üks peamisi piiranguid, mis mõjutas kohanemismeetmete rakendamist, oli kohalike andmete ja teabe puudumine ning sellest tulenev vajadus katsetada kavandatud meetmete mõju enne nende kohaldamist kogu põllumajandusettevõtte suhtes. Mõningaid meetmeid (nt külvikuupäevade muutmine ning traditsiooniliste sortide ja uute kaunviljade kasutamine jaanikaunadena) katsetati kõigepealt põllumajandusettevõtte väikesel maatükil, kuna põllumajandustootja leidis, et nende ulatuslik kasutamine enne nõuetekohast katsetamist on liiga riskantne.

Haavatavuse hindamist ja kestlike kohanemismeetmete rakendamise tegevuskava väljatöötamist rahastati projektist AgriAdapt, mida rahastas Euroopa Komisjon programmi LIFE kaudu ja mida kaasrahastas Fundación Biodiversidad Hispaania ökoloogilise ülemineku ministeeriumist. Melque de Cercose põllumajandusettevõtte hindamise ja tegevuskava koostamise kogukulu oli 5000 eurot. Kohanemismeetmeid rakendatakse aastatel 2017–2019, seega ei ole kulusid veel nõuetekohaselt hinnatud. Enamik neist ei peaks siiski tekitama põllumajandustootjale lisakulusid ja mõnel juhul on oodata kokkuhoidu.

Rakendatud kohanemismeetmed peaksid: suurendada põllumajandusettevõtte tootmistõhusust, vähendada põllumajanduskulusid, parandada mullakaitset, suurendada mulla süsiniku sidumist ja lämmastikusisaldust, võimaldada põllualal arendada kohalikku taimestikku, pakkudes seega elupaiku kasulikele putukatele ja tolmeldajatele, ning üldiselt suurendada kohalikku elurikkust. Rakendatud meetmete eeldatava kasu seireprotsess hõlmab pidevaid kontakte põllumajandustootjatega, mis võimaldab kontrollida tagasisidet ja hinnata saagikust projekti kestuse ajal.

Rakendatud meetmed on kooskõlas Hispaania kliimamuutustega kohanemise riikliku kava (13.^{detsembri 2017. aasta seadus nr 45/2007 maapiirkondade säästva arengu kohta), looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse riikliku strateegilise kava (16.} septembri 2011. aasta kuninglik dekreet nr 1274/2011) ja 12.^augusti 2008.^aasta otsuse nr ARM/2444/2008 eesmärkide ja sätetega, millega kiideti heaks kõrbestumise vastu võitlemise riiklik tegevuskava, mis on kooskõlas ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooniga.

Kavandatud kohanemismeetmete rakendamine on pidev protsess. See algas 2017. aastal külvikordade parandamise, põllukultuuriühingute kasvatamise ning varajaste külvitavade ja traditsiooniliste sortide kasvatamise katsetamisega. Multifunktsionaalsed marginaalid rakendati 2017. aasta alguses ja kariloomade kaasamine põllumajandusettevõtte juhtimisse algas sama aasta sügisel. 2018. aastal jäeti haud esimeseks aastaks seisma. Kõiki neid meetmeid alles rakendatakse.

Kui vastuvõetud kohanemismeetmeid pidevalt rakendatakse ja säilitatakse, võivad need kesta igavesti.

Vanessa Sánchez
Fundación Global Nature
C/ Tajo, 2. 28231
Las Rozas de Madrid
Tel: +34 917104455
E-Mail: vsanchez@fundacionglobalnature.org