Ühendkuningriigi riikliku võrgu alajaamade üleujutuste eest kaitsmise raamistik

Ühendkuningriigis asuvad mitmed elektrialajaamad lammidel. Alajaamadel on energiavarustusvõrgus keskne roll. Üleujutuste korral võivad need välja kukkuda, põhjustades kaskaadmõju teistele sektoritele, nagu veevarustus, tervishoid, transport, side ja hädaabiteenused. Tugevad tuuled käivad sageli käsikäes üleujutustega ja võivad jaotusvõrku veelgi mõjutada, nt postide ja juhtmete eemaldamine.

Elektrivarustuse katkemisel võib olla kaugeleulatuv mõju inimeste elule ja laiem majanduslik mõju, mis suurendab suuresti üleujutuste kaudset mõju. 2007. aasta suvise ajutise üleujutuse tagajärjel puudus ligikaudu poolel miljonil inimesel juurdepääs energiavarustusele. Selle ürituse kogukulud ületasid hinnanguliselt 3,2 miljardit naelsterlingit. Talviste üleujutuste (2015–2016) hinnanguline majanduslik kulu energiasektorile (peamiselt jaotus) on 83 miljonit naelsterlingit (madal 75 miljonit naelsterlingit – kõrge 91 miljonit naelsterlingit 2015. aasta hindades).

Kliimamuutused suurendavad eeldatavasti üleujutusohtu, suurendades üleujutuste intensiivsust ja sagedust.

Riiklik võrgualajaamade üleujutuste kaitseraamistik on üleriigiline programm, mille eesmärk on parandada elektri ülekandevõrgu vastupanuvõimet igat liiki üleujutustele (vooluvee, loodete, vee- ja põhjavee üleujutused, samuti võimalikud üleujutused kanalisatsioonist ja drenaažist ning veehoidlate riketest tulenevad üleujutused). Käesoleva programmi raames rakendatavate kohanemismeetmete konkreetne eesmärk on kaitsta riikliku võrgu alajaamu üleujutuste eest, takistades vee sisenemist nendesse taristutesse, vähendades seega ohtu varustuskindlusele ja tagades, et põhivõrk säilitab elektrivarustuse.

Kindlaks on määratud ja kavandatud meetmed, et tagada kaitse 1 : 1 000 aasta pikkuse üleujutuse eest, võttes arvesse kliimamuutuste mõju, mida eeldatakse suure heite stsenaariumi (UKCP09, mis vastab IPCC SRES A1FI stsenaariumile) korral 2080. aastaks. Juhtudel, kui seda eesmärki ei ole võimalik saavutada, vähendab riiklik võrk seda kaitset, et kaitsta seda 1:200-aastase üleujutuse korral, võttes siiski arvesse kliimamuutuste mõju 2050. aastaks suure heite stsenaariumi korral või 1:1000 üleujutuse korral praeguse taseme juures.

Võrgualajaamade üleujutuskindluse parandamiseks kasutatud lähenemisviis koosnes kahest etapist. Esimeses etapis keskenduti haavatavuse ja üleujutusriski hindamisele. Tuvastati alajaamad, mida mõjutasid 1:100 aasta, 1:200 aasta, 1:1000 aasta ja 1:1000 aasta+ kliimamuutuste üleujutused, võttes arvesse kliimamuutuste eeldatavat mõju vastavalt UKCP09 suure heite stsenaariumile. Teises etapis tehakse kindlaks, projekteeritakse ja rakendatakse üleujutuste eest kaitsvad lahendused iga kriitilise alajaama jaoks. See etapp on läbitud kahes etapis. Esimeses etapis tehti kindlaks 11 suure riskiga alajaama ja neid kaitsti; need on alajaamad, mis võivad kogeda mõju 1:100-aastase üleujutuse korral. Teises etapis keskendutakse veel 38 keskmise riskiga alajaama kaitsele; need on alajaamad, mis võivad kogeda mõju 1:200-aastase või 1:1000-aastase üleujutuse korral. Programm algas 2008. aastal ja 2021. aastaks on kõik riikliku võrgu 49 kriitilise (suure ja keskmise riskiga) alajaama üleujutuskindlad. 2026. aastaks kaitstakse veel hinnanguliselt 100 pinnaveeriskiga ala.

Üleujutustele vastupidavuse rakenduslahendused koosnevad järgmiste tavade kombinatsioonidest: üleujutustõkked; kaasaskantavad üleujutuste vastased kaitsemeetmed; mullakimbud; üleujutuste uksed ja väravad; drenaažisüsteemid ja pumbajaamad; üleujutuste hoidlad; maa majandamisega seotud meetmed; ning koordineeris kohalikke lahendusi Keskkonnaametiga.

Suuremate alade puhul, kus on mitu ohupunkti, on kogu ala kaitse, milles on ühendatud eespool nimetatud meetmed, sageli eelistatud ja tõhus lähenemisviis, et tagada kogu tegevuspiirkonna kaitse üleujutusohu eest. See hõlmab tavaliselt tugeva üleujutusseina ehitamist ala ümber. Seda rakendati näiteks Walhami alajaamas, mis asub Edela-Inglismaal Gloucesteri lähedal, kus terasvaiad toodi maapinnale ümber 1 km perimeetri, et moodustada kaitsemüüri alus. Järgmisena ehitati 1,6 kuni 1,9 m kõrgune valatud betoonist üleujutussein, et kaitsta ala 1: 1000-aastase üleujutuse eest. Samuti paigaldati viis pumbajaama, et tegeleda võimaliku imbumise või üleujutusvee jääkide sissevooluga. Teine näide on Stella lõunaalajaam, mis asub Newburnis Tyne'i jõe lähedal ja töötab 132 kV. Alajaama on kaitstud tugeva üleujutustõkke ja kohalikest materjalidest ehitatud pehme kaitsemullaga, et vähendada ehituse ökoloogilist mõju. Kolmas näide on Lõuna-Walesis Cardiffist lääne pool asuv Aberthaw’ alajaam; seda 132 kV alajaama kaitseb nüüd 2,4 m kõrgune betoonist üleujutussein.

Siiski ei ole kogu koha kaitse alati parim lähenemisviis, kuna see võib vähendada lammiala vee säilitamiseks ja suunata üleujutusvee ümber naabermajade aladele. Tingimusel, et üleujutused ei mõjuta elutähtsaid seadmeid, võib ala jääda töökorda isegi siis, kui ala osa on üleujutuste ohus.

Tunnistades, et üleujutusriske ei leevendata kohe, ostis riiklik võrk esialgse 1,7 km pikkuse demonteeritava tõkkesüsteemi ja laiendas seda 2,3 km-ni pärast 2014.–2015. aasta üleujutusi. See 2,3 km pikkune liikuv kaitsevarustus võimaldab kaitsta korraga mitut tegevuskohta: üks väga suur koht; või kaks suurt tegevuskohta; või kolm normaalse suurusega saiti. Praegu on seitse haagist, mis on paigutatud kolme paarina (seitsmes haagis kannab täiendavaid nurki ja seadmeid), mis võivad töötada iseseisvalt oma kahveltõstuki ja diiselvarustusega pumpadele. Tõke on olemas ka gaasirajatiste jaoks ning piisava mobiliseerimis- ja paigaldusaja korral võib seda kasutada mis tahes rajatises. 12 x 3000 liitrit pumpa, mis suudavad pumbata 3 tonni minutis, on osa tõkkeseadmetest ja neid täiendavad veel 10 väiksemat pumpa, mida kasutatakse väiksemates piirkondades, näiteks hoonetes jne. Tavaliselt kulub tõkke paigaldamiseks keskmiselt 8–12 tundi, sõltuvalt koha keerukusest. Regulaarselt viiakse läbi barjääriõppusi.

National Grid jälgib ööpäevaringselt oma juhtimisruumi kaudu ilmastikuga seotud riske. Selle tegevuskohad registreeritakse Keskkonnaameti üleujutuste häiresüsteemis ning neile saadetakse igapäevaseid üleujutuste prognoosimise keskuse ja looduslike ohtude partnerluse teateid. National Grid on üleujutuste prognoosimise keskuse ja looduslike ohtude partnerluse töörühmades osalev liige ning MET-büroo ja muude ilmaprognooside andmeid jälgitakse võimalike riskide suhtes.

Riiklikku võrgu üleujutuste vastast kaitseraamistikku kohaldatakse ainult elektri ülekandmise suhtes ja see on välja töötatud ETR 138 rakendamiseks. Riskihindamise viisid läbi mitmed professionaalsed konsultatsioonifirmad. Haavatavuse hindamise ja üleujutusmeetmete kavandamise etapis tegi National Grid tihedat koostööd Ühendkuningriigi keskkonnaameti, Walesi loodusvarade ameti, kohalike omavalitsuste, äravooluametite ja nende energiapartneritega ETR 138 raames. Lisaks on riiklik võrk ETR 138-l põhineva raamistiku väljatöötamisel taotlenud kaitsekavade heakskiitmist äri-, energia- ja tööstusstrateegia ministeeriumilt (BEIS) ning meie reguleerivalt asutuselt, gaasi- ja elektriturgude ametilt (Ofgem).

Riikliku võrgualajaamade kaitseraamistiku kohanemismeetmete rakendamise edutegurid hõlmavad selget visiooni, selgeid vastupanuvõime sihttasemeid, tugevat juhtimist ning head koostööd ja partnerlust kohalike ja riiklike ametiasutustega. Kuna BEIS ja Ofgem on allkirjastanud ja osalevad ETR 138 koostamises ja ajakohastamises, on see lihtsustanud rahastamisprotsessi ja õigustanud investeeringuid üleujutuste suhtes vastupanuvõimesse.

Kohalikul tasandil olulised piiravad tegurid võivad hõlmata muid sektoreid, kus vastupanuvõime tase ei ole nii kõrge. Kuna üleujutuste andmed, modelleerimine ja tegelike üleujutuste kogemused arenevad pidevalt edasi ja neid täiustatakse, tekitab see keerulise olukorra, et säilitada sihttase 1 : 1 000 vastupanuvõime taset. On mitu näidet aladest, kus üleujutuste tase on kas suurenenud või vähenenud, mis on seejärel mõjutanud üleujutustele vastupidavuse lahendust.

Riikliku võrgualajaamade üleujutuste vastase kaitseraamistiku esimese etapi rakendamise kogumaksumus on ligikaudu 117 miljonit naelsterlingit, millele lisandub eeldatavasti 59 miljonit naelsterlingit täiendavateks investeeringuteks pinnaveeriskidega seotud vastupanuvõimesse. Kulutused demonteeritavatele kaitserajatistele on hinnanguliselt 2,5–3 miljonit naelsterlingit ning need hõlmavad nii õppuste kui ka tegelike sündmuste korraldamist.

Oodatav kasu on kaitse riiklike võrgualajaamade üleujutuste eest ja energiavarustuse säilitamine, vältides seega kaskaadmõju teistele sektoritele ja teenustele.

Riikliku võrgualajaamade üleujutuste vastase kaitseraamistiku kohanemismeetmete peamised õiguslikud ajendid on üleujutusriski määrus (2009), mis on osa ELi üleujutuste direktiivi rakendamisprotsessist, ja Ühendkuningriigi kliimamuutuste seadus (2008), sealhulgas sektorite korrapärase aruandluse nõuded.

2009. aasta üleujutusriski määruses nõutakse, et juhtivad kohalikud üleujutusriskiga tegelevad asutused, keskkonnaamet ja Walesi loodusvarad koostaksid ja avaldaksid kuueaastase tsüklina üleujutusriski maandamise kavad. Ühendkuningriigi kliimamuutuste seaduses nõutakse, et riiklik võrk esitaks korrapäraselt aruandeid kohanemismeetmete kohta. See hindamine ja aruandlus on julgustanud ka riiklikku võrku jätkama üleujutuste eest kaitsmisega seotud tegevust.

2008. aastal käivitati riiklik võrgualajaama üleujutuste kaitseraamistik. Üleujutusvastase kaitse rakendamine loodete ja jõgede ohu eest viiakse eeldatavasti lõpule 2021. aastaks. Kui aga on kindlaks tehtud, et töö kooskõlastamine suurte alade arendamise ja keskkonnaametite kavadega on tõhusam, läheb väike arv alasid sellest kuupäevast kaugemale. Täiendavad investeeringud pinnaveega seotud riskidesse tehakse regulatiivsel aruandeperioodil 2021–2026.

Riiklik võrgualajaamade üleujutuste kaitse raamistik sisaldab mitmesuguseid erimeetmeid, millest igaühel on konkreetne eluiga. Üldiselt on eluiga 30-80 aastat. Riiklikus võrgus käsitletakse üleujutusriske pikaajalise kohanemisprobleemina ning need vajavad sagedast läbivaatamist ja valvsust.

Douglas Dodds
Environmental Engineer
National Grid Electricity Transmission
E-mail: douglas.dodds@nationalgrid.com 
Tel.: +44 (0)7825 385425