Vitoria-Gasteizi rohelise linnataristu strateegia rakendamine

Vitoria-Gasteizi peamised kliimamuutustega seotud probleemid on sademete hulga muutumine, temperatuuri tõus ja üleujutusohu suurenemine. Sademete muutust on eriti oodata kevadisel ajal, mil keskmine langus jääb 2100. aastaks vahemikku 10-30%. Samuti eeldatakse, et äärmuslike sademetega juhtumite arv suureneb kuni 30 %. Uuringud näitavad ka üleujutuste suurenenud riski ja ohtu. Samuti eeldatakse aasta keskmise temperatuuri tõusu ja kuumalainete esinemist. Täpsemalt võivad miinimumtemperatuurid talvekuudel tõusta 2100. aastaks vahemikus 1–3 oC, samas kui suvekuude prognoosid näitavad maksimumtemperatuuride võimalikku tõusu kuni 3 oC võrra veel 2100. aastaks. Nende muutuste tõttu on sajandi lõpuks oodata pikemaid ja korduvaid kuumalaineid.

Vitoria-Gasteiz on rohkem kui 200 000 elanikuga linn, mida võivad mõjutada raskemad kliimatingimused. Seetõttu on äärmiselt oluline luua haljasalad, mis võivad vähendada linnapiirkondadele iseloomulikke kuumalainete mõjusid ja soojussaare efekti. Rohealad edendavad ka elurikkuse kaitset, ühendatust ja parandamist, mis on oluline nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise seisukohast.

Vitoria-Gasteizi linnavolikogu käivitas rohelise linnataristu strateegia 2012. aastal ja see on hõlmanud ka projekti „Homsed juured“, mis on veel pooleli. Strateegia eesmärk on uurida erinevate rohelise linnataristu lahenduste kasulikkust, et lahendada mitmesuguseid linnaprobleeme, nagu elurikkuse parandamine, kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemise edendamine linnas. See hõlmab ka linnade ökosüsteemi teenuste uurimist, rohelise linnataristu multifunktsionaalsuse kontseptsiooni ja sellega seotud eeliseid. Sellest üldeesmärgist lähtudes on Vitoria-Gasteizi rohelise linnataristu strateegial järgmised erieesmärgid:

1. Parandada linna elurikkust, suurendades ruumilist ja funktsionaalset ühenduvust linna- ja linnalähedaste rohealade vahel.
2. Suurendada linnaökosüsteemide pakutavaid teenuseid, tugevdades looduslikke protsesse.
3. Ökoloogiliste ja hüdroloogiliste protsesside ja voogude integreerimine linnaplaneerimisse.
4. Vähendada linna soojussaare efekti, vähendada kliimamuutuste mõju ja parandada kohanemist linnas.
5. Edendada haljasalade avalikku kasutamist, suurendada vaba aja veetmise ja vaba aja veetmise võimalusi, suurendada juurdepääsetavust ja ühendusi linnaga, säilitada kultuuripärandit ja traditsioonilisi maastikke ning laiendada identiteedi- ja kuuluvustunnet.
6. Luua linnakeskkond, mis soodustab linna tervist, heaolu ja üldist elamiskõlblikkust.
7. Suurendada teadlikkust looduse ja bioloogilise mitmekesisuse ning ühiskonna vahelistest suhetest ning eelkõige ökosüsteemide pakutavatest kaupadest ja teenustest, sealhulgas nende majanduslikust hindamisest.
8. Aidata kaasa majandusarengule töökohtade loomise kaudu.

Olles teadlik vajadusest töötada välja uued strateegiad ja sekkumisprojektid, mis muudavad linna loodusega taasühinevaks ja vastupidavamaks, tegi Vitoria-Gasteizi linnavolikogu 2012. aastal ettepaneku uue tegevussuuna kohta, mis põhineb rohelise linnataristu kontseptsiooni kohaldamisel. Selleks töötas linnavolikogu välja Vitoria-Gasteizi rohelise linnataristu strateegia. See strateegia on seotud muude kohalike omavalitsuste kavadega, nagu elurikkuse kaitse strateegia ning kliimamuutuste vastu võitlemise ja nendega kohanemise kava, milles rõhutatakse vajadust luua haljasalad, et leevendada linna panust kliimamuutustesse, ning luua rohelised taristud, et suurendada linna vastupanuvõimet ja kliimamuutustega kohanemise suutlikkust.

Rohelise linnataristu strateegiat rakendatakse linna eri osades mitmesuguste sekkumiste kaudu: roheline ring (mitmed linna ümbritsevad pargid ja poolmaapiirkonnad), linnapargid ja ökoloogilised koridorid, mis ühendavad erinevaid elemente (nt puud piki veeojasid või puude vooderdatud tänavaid), vabad maatükid ja isegi hooned. Sekkumised on väga erinevad ja paljudel juhtudel on neil mitu eesmärki, sealhulgas:

• vabade maatükkide ümberkujundamine uuteks haljasaladeks;
• Biomassi ning puude ja põõsaste arvu suurenemine parkides ja aedades.
• Elupaikade funktsioonide tõhustamine olemasolevatel rohealadel sekkumiste kaudu, mis suurendavad linnade elurikkust, parandavad kohalike liikide kaitset ja parandavad veemajandust.
• Ökoloogilise põllumajanduse edendamine vabades ja linnalähedastes piirkondades.
• Rohelise reklaamimine fassaadidel ja kaantel jne.

Mõned kõige sümboolsemad meetmed, mis on rohelise linnataristu strateegia raames juba ellu viidud, on Gasteizi avenüü renoveerimine linnades ökodisaini meetodite abil ja sellega seoses rohelise fassaadi loomine samal maanteeteljel asuvas kongressipalees Europa. Gasteizi avenüü renoveerimine seisnes põhiliselt taastatud jõekoridori ehitamises, uue kanali äärde joondatud puude istutamises ja autovabade tänavate ehitamises. Kohalikest liikidest koosneva vertikaalse aia paigaldamine kongressipalee Europa fassaadile on aidanud kaasa hoone soojus- ja heliisolatsiooni parandamisele, õhusaaste vähendamisele ja keskkonna esteetilise kvaliteedi parandamisele.

Samal ajal on erinevates linnaosades alustatud sekkumisi, mille eesmärk on tegeleda ja reageerida ühiselt mitmetele linnajuhtimisega seotud probleemidele. Need sekkumised toimuvad praegustel vabadel ja haljasaladel, nagu tühjad maatükid ja pargid. Lakuabizkarra naabruskonnas on Lakua naabrusprojekti kaudu ellu viidud esimene rohealade ja vabade kruntide naturaliseerimise algatus. See piirkond on valitud katsealaks, et katsetada erinevaid sekkumisi tulemuslikkuse osas, et neid oleks võimalik korrata linna teistes piirkondades, nagu Zabalgana ja Salburua, millel on Lakua piirkonnaga väga sarnased omadused. Eesmärgiga parandada olemasolevate haljasalade ja vabade kruntide ökoloogilist ja keskkonnaalast funktsionaalsust ning vähendada nende haldamisel ja hooldamisel praegu tekkivaid kulusid, on projekt seni sekkunud 50 erinevas ruumis erinevate naturalisatsioonimeetmete kaudu. Nende meetmete eelised on parem veemajandussüsteem, mis vähendab üleujutusriski, õhusaaste vähendamine, temperatuuri reguleerimise parandamine, mis vähendab soojussaarte mõju jne.

Projekt „Homsed juured“ jätkub kuni 2020. aastani. Lisaks on Vitoria-Gasteizi omavalitsus sõlminud Baskimaa veeametiga (URA) lepingu mitmesuguste sekkumiste väljatöötamiseks, mille eesmärk on vähendada üleujutuste mõju linnas. Need projektid viiakse ellu 2020. aastani ja neid rahastab Baskimaa valitsus.

Osalemisprotsess viidi läbi nii strateegia kavandamisetapis kui ka selle rakendamise ajal. Lisaks osalesid kodanikud ja muud erasektori sidusrühmad aktiivselt projektis „Homsed juured“, et edendada nende pühendumust projekti eesmärkide saavutamisele. Nad osalesid projekti kavandamisel, samuti konkreetsete projektimeetmete kaudu, nagu puude istutamise päevad, kus osales üle 2500 inimese, ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, milles osales üle 3000 õpilase. Lisaks eespool nimetatud meetmete kaudu tehtavale koostööle võiksid erasektori sidusrühmad osaleda, rahastades osa projekti „Homsed juured“ sekkumistest.

Kodanike ja kohaliku erasektori sidusrühmade kaasamist on peetud eduteguriks, kuna see on aidanud saavutada konsensust rohelise linnataristu strateegia rakendamise vajaduste ja kasu suhtes.

Üldstrateegiaga nähakse ette üldine raamistik muude konkreetsete sekkumiste kavandamiseks ja rakendamiseks, mis võib seega aidata kaasa samade eesmärkide saavutamisele. Kuna kavandatud sekkumistel on mitu eesmärki, kaasnevad nendega lisaks kliimamuutustega kohanemisele ka muud hüved.

Lakuabizkarra naabruskonnas katsetatud sekkumised on võimaldanud hinnata erinevate tegevusviiside tulemuslikkust ja eksportida kõige sobivamaid lähenemisviise teistesse naabruskondadesse.

Gasteizi avenüü renoveerimiseks ja kongressipalee Europa rohelise fassaadi ehitamiseks eraldatud eelarve oli 10 miljonit eurot. Rohelise Ringi projekti tehtud investeeringud ulatusid nelja rakendusaasta jooksul 2 miljoni euroni. Lakuabizkarra piirkonda tehtud investeeringud ulatusid 415 000 euroni.

Kogu rohelise linnataristu strateegia on välja töötatud selleks, et suurendada linnade elurikkust ning parandada erinevate linna- ja linnalähedaste rohealade ühenduvust ja funktsionaalsust. Kliimamuutustega kohanemise valdkonnas aitavad sellised sekkumised vähendada soojussaare efekti ja reguleerida kohalikku kliimat. Lisaks võib oodata rohealade avaliku kasutuse ning vaba aja veetmise ja vaba aja veetmise võimaluste suurenemist. Lõpuks eeldatakse, et mõned konkreetsed meetmed, nagu kongressi Palacio Europa roheline fassaad, toovad kaasa väiksema energiatarbimise hoones ning temperatuuri parema reguleerimise selle sisemuses ja lähiümbruses.

Õiguslik ja normatiivne raamistik, millele rohelise linnataristu strateegia tugineb, on praegu läbivaatamisel olev linnaplaneerimise üldkava. Lisaks on sellel strateegial ühised eesmärgid teiste kohalike omavalitsuste strateegiate ja kavadega, eelkõige Vitoria-Gasteizi omavalitsuse bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegiaga, mis töötati välja 2011. aasta mais. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia peamine eesmärk on peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning saavutada omavalitsuses elupaikade ja liikide soodne kaitsestaatus, edendades selle väärtuste ja funktsioonide tunnustamist ühiskonna jaoks. Bioloogilise mitmekesisuse strateegia tegevuskavas viidatakse sellele, kui oluline on koostada rohelise taristu kava konkreetselt linnapiirkonna jaoks, kehtestades vajalikud meetmed selle bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks või edendamiseks ning selle multifunktsionaalsuse tagamiseks.

Muud rohelise linnataristu strateegiaga otseselt seotud kavad on kliimamuutuste vastu võitlemise ja nendega kohanemise kava, sealhulgas mitmed meetmed, mida saab välja töötada rohelise linnataristu strateegia rakendamise kaudu. Lisaks näitab rohelise linnataristu strateegia koostoimet ka säästva liikuvuse ja avaliku ruumi kavaga ning kohaliku omavalitsuse tervishoiukavaga.

Rohelise linnataristu strateegia käivitati 2012. aastal ja selle rakendamine algas varsti pärast seda. Järgnevatel aastatel keskenduti Gasteizi avenüü renoveerimisele ökodisaini meetodite abil, mis viidi lõpule 2014. aastal, ning aastatel 2014–1015 ehitatud kongressipalee Europa rohelisele fassaadile.

Praegu rakendatakse sama rohelise linnataristu strateegia raames sekkumisi naabruskondades. Sekkumine Lakuabizara naabruses algatati 2015. aastal ja viidi lõpule 2016. aastal rohealade ja vabade kruntide naturaliseerimise projekti kaudu. See võimaldas testida erinevate sekkumiste tulemusi, mida eksporditi linna teistesse linnaosadesse ja ruumidesse, näiteks Zabalgana ja Salburua uutesse linnaosadesse.

Strateegias ei ole kindlaks määratud konkreetset lõppkuupäeva; uusi projekte ja sekkumisi kavandatakse ja rakendatakse seni, kuni nõukogu eraldab nende elluviimiseks eelarve.

Andrés Alonso
City Council of Vitoria-Gasteiz
E-mail: aalonso@vitoria-gasteiz.org 
General e-mail: informacion@vitoria-gasteiz.org 

Centro de Estudios Ambientales, Ayuntamiento de Vitoria-Gasteiz - keskkonnauuringute keskus, Vitoria-Gasteizi linnavolikogu