Kindlustusselts, mis toetab kohanemismeetmeid Torino (Itaalia) väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes

Itaalia seisab silmitsi ulatuslike kliimaga seotud ohtudega, mida kliimamuutused eeldatavasti süvendavad. VKEd on kliimariskide suhtes äärmiselt haavatavad ning kliimaga seotud kahjud ja kahjud VKEde sektoris suurenevad. Otsene mõju (näiteks seadmetele või kaupadele) ja äritegevuse peatamisest tulenev kaudne kahju võivad ettevõtjaid oluliselt mõjutada. Itaalia kindlustusmaaklerite liidu (AIBA) hinnangul läks 90 % Itaalia ettevõtjatest, kes pidid kliimaga seotud sündmuste tõttu oma tegevuse rohkem kui üheks nädalaks katkestama, ühe aasta jooksul pankrotti.

Hoolimata kliimaga seotud mõju tõsidusest võetakse looduslikke ohte ettevõtjate, sealhulgas tootvate ja tööstuslike VKEde riskikavades harva arvesse. Lisaks ei toetata kohanemismeetmeid eraettevõtetes konkreetsete riiklike finants- või fiskaalvahenditega. Lisaks on ainult mõned Itaalia kohalikud omavalitsused teinud märkimisväärseid edusamme kohanemise kavandamisel; seega ei suuda enamik kohalikke omavalitsusi toetada oma jurisdiktsiooni VKEsid kliimamuutustega kohanemisel. Kuigi andmed kliimariskide kohta on Itaalias kättesaadavad, on need jaotatud eri platvormide vahel ning neile ei ole alati lihtne juurde pääseda ega neist aru saada.

Projekti DERRIS eesmärk oli töötada välja avaliku ja erasektori partnerluse uus mudel Torino kindlustusandjate, kohalike omavalitsuste ja VKEde vahel. Partnerlused keskendusid järgmisele: i) riskide hindamise ja juhtimise alaste teadmiste ülekandmine kindlustusandjatelt avaliku ja erasektori kohanemiskavandajatele ning ii) VKEde ja tööstuspiirkondade kohanemiskavade väljatöötamise ja rakendamise edendamine. Kliimariskide hindamine viidi läbi paralleelselt ettevõtte ja piirkonna tasandil, et parandada erasektori sidusrühmade, kindlustussektori ja kohalike kohanemisasutuste vahelist suhtlust.

Avaliku ja erasektori partnerlus töötati välja ja seda rakendati katseetapis Torino linna põhjaosas asuvas kuues tööstus- ja tootmispiirkonnas. See põhines koostööl linnavalitsuse, Unipoli (Itaalia finantsteenuste valdusettevõtja) ja 32 valitud VKE vahel aastatel 2016–2017. Selle aja jooksul toetas Unipoli kahjude ennetamise meeskond osalevaid ettevõtteid ja kohalikku omavalitsust vajalike teadmistega. Eelkõige toetati sellega ettevõtete kohanemist käsitlevate tegevuskavade koostamist VKEde jaoks ja piirkondade integreeritud kohanemiskava koostamist valitud piirkonna jaoks koostöös erasektori (sealhulgas VKEd) ja avaliku sektori sidusrühmade ning linnaga. IDAP sisaldab olulisi ettevalmistusi tulevaseks linnade kohanemiskavaks.

Torino linna kuus katselist tööstus- ja tootmispiirkonda määrati kindlaks, analüüsides hiljutisi kliimasündmusi seoses valitud ohtudega (üleujutused, intensiivne sademete hulk, välk, äärmuslikud temperatuurid, tuul, rahe ja maalihked), mis mõjutasid piirkondi, kus olid esindatud VKEd. Projektis osalesid VKEd erinevatest sektoritest: mehaanikatööstus (12 ettevõtet), keemiatööstus (6), teenused ja kaubandus (vastavalt 5 ja 4), toiduainete tootmine (3) ja käsitöö (2). Osalevad ettevõtted olid üldiselt väikesed. Enamikul (24 ettevõtet) oli 5–20 töötajat, samas kui ainult ühel VKE-l oli üle 250 töötaja. Ilmastiku- või kliimanähtustest tingitud kahjusid on kogenud juba 13 ettevõtet ja 14 ettevõtet on rakendanud mõningaid ennetusmeetmeid ilmastiku- või kliimanähtustest tingitud kahjude vastu.

Osalevate VKEde puhul andsid UNIPOLi kahjude ennetamise meeskonna eksperdid toetust kahe kohapealse kontrolli käigus, mis keskendusid ilmastikutingimuste suhtes haavatavuse hindamisele, võimalike riskide valimisele ja võimalikele riskivähendusmeetmetele, mis lisatakse CAAPidesse. Nende külastuste käigus testiti ka CRAM-vahendis kasutatud küsimustikku ja töövahend töötati välja hiljem. See veebipõhine vahend loodi selleks, et tagada riskihindamise ja riskijuhtimise alase oskusteabe edastamine VKEdele ka pärast projekti lõpuleviimist. CRAM esitab teavet kliimaga seotud riskide kohta geograafilise asukoha alusel (nt asukoht üleujutusriski piirkondade suhtes) ja genereerib automaatselt CAAPi jaoks olulisi väljundeid VKEde poolt küsimustikus esitatud teabe põhjal.

Projektis osalenud VKEd määrasid kindlaks kolm peamist lähenemisviisi kliimamuutustega kohanemiseks:

• riskiennetus, riskijuhtimine ja hädaolukordade ohjamine;
• kliimamuutustega kohanemise kaalutluste integreerimine juhtimis- ja käitamismenetlustesse;
• Rohelise taristu lahenduste (nagu haljaskatused) rakendamine ja veekasutuse tõhususe parandamine.

Kliimariskide hindamine viidi läbi paralleelselt ettevõtte ja piirkonna tasandil, et parandada erasektori sidusrühmade, kindlustussektori ja kohalike kohanemisasutuste vahelist suhtlust. Torinos toimunud katseetapis viis esialgsest 32 ettevõttest 28 lõpule oma CAAPid, mis sisaldasid kokku 565 meedet (keskmiselt 20 meedet kava kohta). Mõned VKEd kasutavad või ajakohastavad rohelise taristu lahendusi; teised ettevõtted on kehtestanud mobiilsed või paiksed üleujutuste vastased kaitsemeetmed (seinad, väravad või tõkked). Mõned VKEd on loonud rutiinsed menetlused rennide korrapäraseks kontrollimiseks (üleujutuste ohu vähendamiseks) ja masinate töö kontrollimiseks kõrgetel temperatuuridel. Üks ettevõte kohandas ehitusetapis oma uut hoonet vastavalt teabele kohaliku üleujutusriski kohta, tõstes põrandapinda ja muutes seinte paigutust, et vähendada võimalikke kahjustusi. Paljud ettevõtted muutsid oma organisatsioonilisi ja juhtimissüsteeme, näiteks koostasid konkreetsed avariitaastekavad, nimetasid ametisse töötajad hädaolukorra hoiatuste jälgimiseks või lõid taastemeetmete jaoks eelarvereserve.

Samal ajal toetati projektiga DERRIS Torino linna integreeritud piirkondliku kohanemiskava (IDAP) väljatöötamisel, kaasates mitu munitsipaalosakonda. Kava ja sellega seotud tegevuste (sidusrühmade kaasamise struktureeritud protsess ja Torino linnas loodud sektoritevaheline kliimamuutuste töörühm) eesmärk oli valmistada ette edasine töö Torino linna ulatusliku kliimamuutustega kohanemise strateegia ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskavaga. Lisaks hõlmas integreeritud tegevuskava selliste kohanemismeetmete kindlaksmääramist, mis on seotud uute rohelise taristu meetmete loomisega ning olemasolevate meetmete, eelkõige rohealade ja linna vooluveekogude võrgustike hooldamise ja täiustamisega.

Pärast Torino katseetappi laiendati partnerlust veel kümnele Itaalia linnale ja 128 VKEd kasutasid veebipõhist CRAM-vahendit oma kliimariskide hindamiseks ja oma CAAPide viimistlemiseks. Nende kavade analüüs näitab, et üleujutused on kõige suurem kliimaoht (mida käsitleti ligikaudu 25 % meetmete puhul), millele järgneb tugev vihm (18 %). Muid ohte, nagu tuul, kergitamine, veenappus, äärmuslikud temperatuurid, käsitleti iga mõju puhul ligikaudu 12 % meetmete abil ning rahe ja maalihked ainult 5 % meetmete abil. 128 VKE kavades sisalduvad meetmed olid järgmised:

• tegevus- ja juhtimiskord (38 %);
• taristute ja rajatistega seotud sekkumised (34 %);
• varajase hoiatamise käitamisprotseduuridega seotud meetmed (11 %);
• veekasutuse tõhusust parandavad meetmed (14 %);
• rohelise taristuga seotud meetmed (3 %).

Kohanemismeetmete rakendamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks uuriti projekti DERRIS raames olemasolevaid kohanemise rahastamisvahendeid Itaalias ja Euroopas ning aidati kaasa avalikule arutelule Euroopa tasandil kindlustusandjate rolli üle kliimamuutustega kohanemise meetmeid rahastavate investoritena. Need tegevused lisati üldiste nõuete ja suuniste koostamisse rahastamisvahendite jaoks, millega toetatakse avaliku sektori asutusi, eelkõige kohalikul tasandil, ja eraettevõtteid kliimamuutustega kohanemise meetmetes. Lisaks suunistele ja soovitustele otsese rahalise ja kaudse eelarvetoetuse kohta kohanemismeetmetele eraldas DERRIS rahastamisvahendi, et toetada VKEsid kliimariskide ennetamise ja juhtimise meetmete rakendamisel, mis on lisatud nende CAAPidesse ja mis koosneb Unipoli pangandusharu „Unipol Banca“ antud laenudest (10 000–10 000 eurot).

Pärast projekti lõpuleviimist 2018. aastal jätkub kapitaliseerimistegevus, millesse on alates 2019. aastast kaasatud veel neli linna (sealhulgas Milano). Lisaks on CRAMi vahend kliimariskide hindamiseks ja VKEde toetamiseks nende kohanemiskavade kavandamisel endiselt veebipõhine ja aktiivne.

Partnerlusse kaasati suur hulk kohalikke osalejaid, et hõlbustada VKEde kaasamist. Nende hulka kuulusid kaubandusorganisatsioonid, kaubanduskojad, UnipolSai (Unipoli kontserni kindlustusharu), Unipoli agentuurid ja Unipol Banca (Unipoli pangaharud). Unipoli piirkondlikel harudel oli oluline roll kohalike omavalitsuste toetamisel kaubandusorganisatsioonide kaasamisel ja VKEde osalemise veenmisel. Enamik neist kohalikest osalejatest nõustus koolitustel osalema, kuna seda peeti väga tõhusaks viisiks suurendada oma teadlikkust kliimamuutuste mõjust ettevõtjatele ja kliimamuutustega kohanemise kavade võimalikest eelistest talitluspidevuse tagamisel. Sel viisil tekitati lumepalliefekt, mille puhul osalevatest organisatsioonidest said DERRISe projekti saadikud ning nad aitasid levitada projekti käigus loodud teadmisi ja vahendeid teistele VKEdele.

VKEde kaasamine projektitegevusse igas linnas oli suur väljakutse, mis ületati kaubandusorganisatsioonide kaasamisega.

Torino piirkonna integreeritud kohanemiskava ettevalmistamine on pannud aluse ulatuslikumale linnade kohanemise planeerimisele, luues sektoritevahelise kliimamuutustega kohanemise töörühma ja sidusrühmade kaasamise struktuuri.

Kuna teadlikkus kliimaga seotud riskidest ja nende leevendamise võimalustest on väike, näib rahaliste vahendite (rahastamine, erilaenud ja/või eelarvevahendid) kättesaadavus olevat kliimamuutustega kohanemise rakendamisel oluline piirav tegur.

Projekti rahastati programmist LIFE. Kogueelarve oli üle 1,3 miljoni euro, millest 60 % (790 299 eurot) rahastas EL. Projekti eesmärk ei olnud tuua otsest majanduslikku kasu ning tänu paremale riskijuhtimisele välditud kulusid ei ole kvantifitseeritud. Algatusel õnnestus suurendada VKEde teadlikkust kliimariskidest, parandada teadmisi, mis on kättesaadavad selleks, et suurendada VKEde valmisolekut suurõnnetusteks ja kliimamuutustega kohanemist, ning toetada ettevõtete kohanemise tegevuskavade koostamist.

DERRISe projekti elluviimine 1. septembrist 2015 kuni 30. septembrini 2018; UNIPOLi tegevust, näiteks avaliku ja erasektori partnerluse mudeli kordamisest huvitatud kohalike omavalitsuste toetamist, VKEdega kohtumiste korraldamist ja CRAMi vahendi ajakohastamist, pakutakse kuni 2023. aastani.

Äriühingute kohanemise tegevuskavadel on pikaajaline perspektiiv; kavad, sealhulgas kliimariski hindamine ja reageerimise kindlaksmääramine, vaadatakse igal aastal läbi.

Marjorie Breyton
UNIPOL GRUPPO S.P.A.
Via Stalingrado 37, 40128 Bologna, Italy
Tel.: + 39 051 5072375
E-mail: marjorie.breyton@unipolsai.it