Kindlustusselts, kes toetab kohanemismeetmeid Torinos (Itaalia) asuvates väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes

Itaalia seisab silmitsi ulatuslike kliimaga seotud ohtudega, mida kliimamuutused eeldatavasti süvendavad. VKEd on kliimariskide suhtes äärmiselt haavatavad ning kliimaga seotud kahjud ja kahjustused suurenevad VKEde sektoris. Otsene mõju (näiteks seadmetele või kaupadele) ja tegevuse peatamisest tulenev kaudne kahju võib ettevõtjaid oluliselt mõjutada. Itaalia kindlustusmaaklerite liidu (AIBA) hinnangul läks 90 % Itaalia ettevõtjatest, kes pidid kliimaga seotud sündmuste tõttu oma tegevuse rohkem kui üheks nädalaks katkestama, ühe aasta jooksul pankrotti.

Hoolimata kliimaga seotud mõju tõsidusest võetakse ettevõtjate, sealhulgas tootvate ja tööstuslike VKEde riskikavades looduslikke ohte harva arvesse. Lisaks ei toetata kohanemistegevust eraettevõtetes konkreetsete riiklike finants- või fiskaalvahenditega. Lisaks on vaid vähesed Itaalia kohalikud omavalitsused teinud märkimisväärseid edusamme kohanemise kavandamisel; seega ei saa enamik kohalikke omavalitsusi toetada VKEsid oma jurisdiktsioonis kliimamuutustega kohanemisel. Kuigi andmed kliimariskide kohta on Itaalias kättesaadavad, on need jaotatud eri platvormide vahel ning neile ei ole alati lihtne juurde pääseda ja neid mõista.

Projekti DERRIS eesmärk oli töötada välja uus mudel avaliku ja erasektori partnerluseks Torino kindlustusandjate, kohalike omavalitsuste ja VKEde vahel. Partnerlused keskendusid järgmisele: i) riskihindamise ja -juhtimise alaste teadmiste edasiandmine kindlustusandjatelt avaliku ja erasektori kohanemiskavandajatele ning ii) VKEde ja tööstuspiirkondade kohanemiskavade väljatöötamise ja rakendamise edendamine. Kliimariskide hindamine viidi läbi paralleelselt ettevõtte ja piirkonna tasandil, et parandada erasektori sidusrühmade, kindlustussektori ja kohalike kohanemisasutuste vahelist suhtlust.

Avaliku ja erasektori partnerlust arendati ja rakendati katseetapis Torino linna põhjaosas kuues tööstus- ja tootmispiirkonnas. See põhines linnavalitsuse, Unipoli (Itaalia finantsteenuste valdusettevõtja) ja 32 valitud VKE koostööl aastatel 2016–2017. Selle aja jooksul toetas Unipoli kahjuennetusmeeskond osalevaid ettevõtteid ja kohalikku omavalitsust vajalike eksperditeadmistega. Eelkõige toetas see ettevõtete kohanemiskavade (CAAP) väljatöötamist VKEde jaoks ja integreeritud piirkondliku kohanemiskava (IDAP) väljatöötamist valitud piirkonna jaoks koostöös erasektori (sealhulgas VKEde) ning avaliku sektori sidusrühmade ja linnaga. IDAP sisaldab olulisi ettevalmistusetappe tulevase linna kohanemiskava jaoks.

Torino linna kuus katselist tööstus- ja tootmispiirkonda tehti kindlaks, analüüsides hiljutisi kliimasündmusi seoses valitud ohtudega (üleujutused, tugevad sademed, välk, äärmuslikud temperatuurid, tuul, rahe ja maalihked), mis mõjutasid piirkondi, kus tegutsevad VKEd. Projektis osalenud VKEd olid pärit eri sektoritest: mehaaniline tootmine (12 ettevõtet), keemiatööstus (6), teenused ja kaubandus (vastavalt 5 ja 4), toiduainete tootmine (3) ja käsitöö (2). Osalenud ettevõtted olid üldiselt väikesed. Enamikus (24 ettevõttes) oli 5–20 töötajat, samas kui ainult ühes VKEs oli üle 250 töötaja. 13 ettevõtet olid juba kogenud ilmastiku- või kliimakahjustusi ning 14 olid rakendanud mõningaid ennetusmeetmeid ilmastiku- või kliimakahjustuste vastu.

Osalevatele VKEdele andsid toetust UNIPOLi kahjuennetusrühma eksperdid kahe kohapealse kontrolli käigus, mis keskendusid ilmastikutingimuste suhtes haavatavuse hindamisele, võimalike riskide valikule ja võimalikele riskivähendusmeetmetele, mis lisatakse CAAPidesse. Külastuste käigus testiti ka CRAM-vahendis kasutatud küsimustikku ja see töötati välja hiljem. See veebipõhine vahend loodi selleks, et tagada riskihindamise ja riskijuhtimise alase oskusteabe edastamine VKEdele ka pärast projekti lõpuleviimist. CRAM esitab teavet kliimaga seotud riskide kohta geograafilise asukoha alusel (nt üleujutusriski piirkondade asukoht) ja genereerib automaatselt CAAPi jaoks olulisi väljundeid, tuginedes VKEde poolt küsimustikus esitatud teabele.

Projektis osalenud VKEd määratlesid kliimamuutustega kohanemiseks kolm peamist lähenemisviisi:

• riskiennetus, riskijuhtimine ja hädaolukordade ohjamine;
• kliimamuutustega kohanemisega seotud kaalutluste integreerimine juhtimis- ja töökorda;
• Rohelise taristu lahenduste (nt haljaskatused) rakendamine ja veekasutuse tõhustamine.

Kliimariskide hindamine viidi läbi paralleelselt ettevõtte ja piirkonna tasandil, et parandada erasektori sidusrühmade, kindlustussektori ja kohalike kohanemisasutuste vahelist suhtlust. Torinos toimunud katseetapis lõpetasid esialgsest 32 ettevõttest 28 oma CAAPid, mis sisaldasid kokku 565 meedet (keskmiselt 20 meedet kava kohta). Mõned VKEd võtavad kasutusele või uuendavad rohelise taristu lahendusi; muud ettevõtjad kehtestavad liikuvad või paiksed üleujutustevastased kaitsemeetmed (seinad, väravad või tõkked). Mõned VKEd lõid rutiinsed menetlused vihmaveerennide korrapäraseks kontrollimiseks (et vähendada üleujutuste ohtu) ja masinate töö kontrollimiseks kõrgetel temperatuuridel. Üks ettevõte kohandas ehitusetapis oma uut hoonet vastavalt teabele kohaliku üleujutusriski kohta, tõstes põrandapinda ja muutes seinte paigutust, et vähendada võimalikke kahjustusi. Paljud ettevõtted muutsid oma organisatsioonilisi ja juhtimissüsteeme, lisades näiteks erikavad avariitaasteks, määrates töötajad häireolukordade jälgimiseks või luues eelarvereservid taastamismeetmete jaoks.

Samal ajal toetati projektiga DERRIS Torino linna integreeritud piirkondliku kohanemiskava (IDAP) väljatöötamisel, kaasates mitu kohaliku omavalitsuse osakonda. Kava ja sellega seotud tegevused (sidusrühmade kaasamise struktureeritud protsess ja Torino linnas loodud sektoritevaheline kliimamuutuste töörühm) olid ette nähtud selleks, et valmistada ette hilisem töö Torino linna tervikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia ja kohanemisalase tegevuskavaga. Lisaks hõlmas IDAP kohanemismeetmete kindlaksmääramist, mis on seotud uute rohelise taristu meetmete loomisega ning olemasolevate, eelkõige haljasalade ja linna vooluveekogude võrgustike säilitamise ja parandamisega.

Pärast Torino katseetappi laiendati partnerlust veel kümnele Itaalia linnale ning 128 VKEd kasutasid veebipõhist CRAMi oma kliimariskide hindamiseks ja CAAPide lõpuleviimiseks. Nende kavade analüüs näitab, et kõige olulisem kliimaoht on üleujutused (mida käsitletakse ligikaudu 25 % meetmete puhul), millele järgnevad tugevad vihmasajud (18 %). Muid ohte, nagu tuul, äike, veenappus, äärmuslikud temperatuurid, käsitleti iga mõju puhul ligikaudu 12 % meetmetega ning rahe ja maalihked ainult 5 %. 128 VKE kavades sisalduvad meetmed olid järgmised:

• tegevus- ja juhtimiskord (38 %);
• infrastruktuuride ja rajatistega seotud sekkumised (34 %);
• varajase hoiatamise käitamisprotseduuridega seotud meetmed (11 %);
• veekasutuse tõhusust parandavad meetmed (14 %);
• rohelise taristuga seotud meetmed (3 %).

Kohanemismeetmete rakendamisel esinevate takistuste kõrvaldamiseks uuriti projektiga DERRIS Itaalias ja Euroopas olemasolevaid kohanemise rahastamisvahendeid ning aidati kaasa avalikule arutelule Euroopa tasandil kindlustusandjate rolli üle kliimamuutustega kohanemise meetmeid rahastavate investoritena. Need tegevused kaasati selliste rahastamisvahendite üldnõuete ja suuniste koostamisse, millega toetatakse avaliku sektori asutusi, eelkõige kohalikul tasandil, ja eraettevõtjaid kliimamuutustega kohanemise meetmetes. Lisaks suunistele ja soovitustele otsese rahalise ja kaudse eelarvetoetuse kohta kohanemismeetmetele avaldas DERRIS rahastamisvahendi, et toetada VKEsid nende CAAPides sisalduvate kliimariskide ennetamise ja juhtimise meetmete rakendamisel, mis koosneb Unipoli pangandusharu Unipol Banca väljastatud laenudest (10 000–100 000 eurot).

Pärast projekti lõpuleviimist 2018. aastal jätkub kapitaliseerimistegevus, millesse on alates 2019. aastast kaasatud veel neli linna (sealhulgas Milano). Lisaks on CRAM-vahend kliimariskide hindamiseks ja VKEde toetamiseks kohanemiskavade kavandamisel endiselt veebipõhine ja aktiivne.

Partnerlusse kaasati arvukalt kohalikke osalejaid, et hõlbustada VKEde kaasamist. Nende hulka kuulusid kaubandusorganisatsioonid, kaubanduskojad, UnipolSai (Unipoli kontserni kindlustusharu), Unipoli agentuurid ja Unipol Banca (Unipoli pangakontorid). Unipoli piirkondlikel harudel oli oluline roll kohalike omavalitsuste toetamisel kaubandusorganisatsioonide kaasamisel ja VKEde osalemise veenmisel. Enamik neist kohalikest osalejatest nõustus osalema koolitustel, kuna leiti, et see on väga tõhus viis suurendada nende teadlikkust kliimamuutuste mõjust ettevõtjatele ja kliimamuutustega kohanemise kavade võimalikest eelistest talitluspidevuse tagamisel. Sel viisil loodi lumepalliefekt, mille puhul osalevatest organisatsioonidest said projekti DERRIS saadikud ning need aitasid levitada projekti käigus loodud teadmisi ja vahendeid teistele VKEdele.

VKEde kaasamine projektitegevusse igas linnas oli suur väljakutse, mis lahendati kaubandusorganisatsioonide kaasamisega.

Integreeritud piirkondliku kohanemiskava ettevalmistamine Torinos on loonud aluse ulatuslikumale linnade kohanemisplaneerimisele, luues sektoritevahelise kliimamuutustega kohanemise töörühma ja struktuuri sidusrühmade kaasamiseks.

Kuna teadlikkus kliimaga seotud riskidest ja riskimaandamisvõimalustest on väike, näib rahaliste vahendite (rahastamine, konkreetsed laenud ja/või eelarvevahendid) kättesaadavus olevat kliimamuutustega kohanemise rakendamisel otsustava tähtsusega piirav tegur.

Projekti rahastati programmist LIFE. Kogueelarve oli üle 1,3 miljoni euro, millest 60 % (790 299 eurot) rahastas EL. Projekti eesmärk ei olnud tuua otsest majanduslikku kasu ning tänu paremale riskijuhtimisele välditud kulusid ei ole kvantifitseeritud. Algatusega õnnestus suurendada VKEde teadlikkust kliimariskidest, parandada olemasolevaid teadmisi, et suurendada VKEde valmisolekut katastroofiohuks ja kliimamuutustega kohanemiseks, ning toetada ettevõtete kohanemiskavade väljatöötamist.

DERRISe projekt kestab 1. septembrist 2015 kuni 30. septembrini 2018; UNIPOLi tegevusi, nagu toetus kohalikele omavalitsustele, kes on huvitatud avaliku ja erasektori partnerluse mudeli kordamisest, kohtumiste korraldamine VKEdega ja CRAM-vahendi ajakohastamine, pakutakse kuni 2023. aastani.

Ettevõtete kohanemiskavadel on pikaajaline perspektiiv; kavad, sealhulgas kliimariski hindamine ja reageerimise kindlaksmääramine, vaadatakse igal aastal läbi.

Marjorie Breyton
UNIPOL GRUPPO S.P.A.
Via Stalingrado 37, 40128 Bologna, Italy
Tel.: + 39 051 5072375
E-mail: marjorie.breyton@unipolsai.it