Era- ja avaliku sektori partnerlused taristu ja teenuste kohandamiseks ja hooldamiseks

Praegu on see, mil määral sidusrühmad on lepingulistesse avalikuja erasektori partnerlustesse kaasatud, nende projektide eduka lõpuleviimise üks alahinnatud aspekt ( Nederhand ja Klijn, 2019). Üldiselt on vaja eristada sidusrühmade rolli projektis endas (nt infrastruktuuri arendamine) ja nende rolli avaliku ja erasektori partnerluse loomisel. Sidusrühmade hulka kuuluvad need, kes on avaliku ja erasektori partnerluse ametlikud liikmed ja kontrollivad otseselt ressursse, ning need, kes on küll projekti „välised“, kuid keda see otseselt mõjutab ja kes on huvitatud selle edust (Selim & Amr Soliman ElGohary, 2020).

Mõned uuringutulemused näitavad, et avaliku ja erasektori partnerlus muudab sidusrühmade keskkonna haldamise keerulisemaks, kuna avaliku ja erasektori partnerluse hankestruktuuris on mitu suhet. See võib tekitada avaliku ja erasektori partnerluse projektides osalevatele sidusrühmadele vastuolulisi huve või erinevaid ootusi. Sidusrühmadevaheliste suhete halb haldamine oli üks peamisi avaliku ja erasektori partnerluse projektide ebaõnnestumise põhjuseid ülemaailmses kontekstis (Jayasuriya et al., 2020). Kuigi on kaevatud selle üle, et puuduvad uuringud sidusrühmade juhtimise kohta avaliku ja erasektori partnerluse raames, on avaliku ja erasektori partnerluse projektide konfliktide ennetamise olulised aspektid juba teada. Näiteks võib tuua ulatusliku konsulteerimise, kokkuleppimise ja kokkulepitud eesmärkide selge kindlaksmääramise ning avaliku ja erasektori osalejate rollide ja kohustuste kindlaksmääramise. Sidusrühmade eduka haldamisepõhielemendid on kokku võetud ülemaailmse taristukeskuse ja Maailmapanga avaliku ja erasektori partnerluse lepingute haldamise vahendis (3. peatükk). Vahend sisaldab suuniseid, kuidas hallata suhteid avaliku ja erasektori partnerluse eraettevõtjaga, muude erasektori sidusrühmadega, lõppkasutajate, ettevõtjate ja kogukonnaga ning valitsusasutustega.

Avaliku ja erasektori partnerlused pakuvad potentsiaalset võimalust avaliku taristu ja teenuste pakkumiseks, et kliimamuutustega tõhusalt kohaneda. Nende edu sõltub mitmest olulisest tegurist.

• Selgelt määratletud projekti ulatus, eesmärgid ja tulemused loovad tugeva aluse.
• Edukate avaliku ja erasektori partnerluse projektide elluviimine nõuab märkimisväärset haldussuutlikkust. Seda on võimalik tagada üksnes sobivate institutsiooniliste ja õigusraamistike ning avaliku ja erasektori partnerluse projektide rakendamise pikaajaliste kogemuste kaudu. Lisaks on avaliku ja erasektori partnerluse eduks hädavajalikud tõhusad juhtimisraamistikud, millel on selged rollid, kohustused ja otsustusprotsessid.
• Tõhus riskide jaotamine, mille puhul riskid jagatakse võrdselt avaliku ja erasektori vahel, on projekti elujõulisuse jaoks otsustava tähtsusega. See võib olla ka keeruline tegur, kuna risk võib kliimamuutuste tõttu aja jooksul muutuda.
• Tugevate koostöösuhete edendamine partnerite vahel on oluline nii projektide edukaks rakendamiseks kui ka mõjutatud sidusrühmadega ühel häälel rääkimiseks.
• Erainvesteeringute ligimeelitamiseks on äärmiselt olulised tugevad finantsstruktuurid, sealhulgas asjakohased riskijuhtimisstrateegiad.
• MRE menetluste kasutamine võimaldab jälgida meetmete tõhusust ja kohandada käimasolevaid projekte ning saada kogemusi tulevaste projektide jaoks. Erasektori partneri tulemuslikkuse juhtimine avaliku ja erasektori partnerluse projektis on eriti oluline: tagada tuleks piisavate vahendite eraldamine ja peamiste tulemusnäitajate selge kindlaksmääramine. Üksikasjalikud suunised tulemuslikkuse seire kohta on esitatud ülemaailmse taristukeskuse ja Maailmapanga avaliku ja erasektori partnerluse lepingute haldamise vahendis (3. peatükk).

Avaliku ja erasektori partnerlusega seotud probleemid on poliitiline ebastabiilsus, majanduslangus ja keerukad regulatiivsed protsessid, mis võivad märkimisväärselt mõjutada projektide rakendamist (nt ajakavad, kulud). Avaliku sektori eeskirjade ja omaduste ebapiisav mõistmine erainvestorite poolt ja vastupidi võib takistada projektide väljatöötamist ja rakendamist. Lisaks võivad takistusi tekitada sidusrühmade/üldsuse negatiivne arvamus ja vastuseis erastamisele.

Traditsioonilised projektid võib jagada osadeks, et meelitada ligi rohkem pakkujaid. Avaliku ja erasektori partnerluse projektid peavad olema minimaalse suurusega, et põhjendada hankekulusid ja hõlbustada mastaabisäästu, mis on vajalik käitamise ja hoolduse tõhustamiseks. Võimalike projektide väga suur ulatus võib aga mõnikord konkurentsi vähendada, kuna vähestel ettevõtetel on tavaliselt rahalised vahendid pakkumiste esitamiseks. Väga suure maksumusega lepingute puhul suudab vaid väike arv ettevõtjaid, võib-olla isegi nii vähe kui üks, pakkuda kõiki soovitud tooteid või teenuseid. See võib seada hankija sõltuvusse (EuroopaKontrollikoda, 2018).

Nende probleemide lahendamiseks on hädavajalik hoolikas planeerimine, tõhus riskijuhtimine ja sidusrühmade aktiivne kaasamine. Nende teguritega tegeledes saavad valitsused ja erasektori partnerid suurendada selliste edukate avaliku ja erasektori partnerlusega kohanemise projektide tõenäosust, mis annavad kulutustele vastavat tulu ja parandavad avalikke teenuseid.

Avaliku ja erasektori partnerlused võivad pakkuda kahetahulist lähenemisviisi mis tahes kohanemisprojektile. Ühelt poolt kiirendavad need projektide elluviimist, võimendades erasektori tõhusust ja kapitali. Teisest küljest võivad avaliku ja erasektori partnerlused pakkuda uuenduslikke lahendusi ja parandada teenuste kvaliteeti. Avaliku ja erasektori partnerlus võimaldab rahastada projekte, mis muidu ei oleks avaliku sektori eelarve piirangute tõttu teostatavad.

Nendel eelistel on aga oma hind. Projektikulud või hoolduskulud ületavad erasektori kasumimarginaalide tõttu sageli traditsioonilisi avaliku sektori mudeleid. Lepingute üle peetavate läbirääkimiste keerukus ja valitsuste pikaajalised finantskohustused on märkimisväärsed puudused. Lisaks võib teatavate riskide ülekandumine erasektorisse põhjustada ettenägematuid probleeme ja konflikte avaliku ja erasektori partnerite vahel.

EL reguleerib avaliku ja erasektori partnerlusi direktiivide abil, millega rakendatakse ja laiendatakse ELi aluslepingutes sätestatud põhimõtteid ja vabadusi. Nende direktiivide eesmärk on muuta riigihankelepingute sõlmimise menetlused läbipaistvaks ja avatuks kõigile tarnijatele kogu ELis. Seega saavad need tarnijad pakkuda oma teenuseid ja tooteid ametiasutustele kogu ELi ühtsel turul.

2014. aasta märtsis võttis EL riigihangete valdkonnas vastu kaks avaliku ja erasektori partnerlust käsitlevat ELi direktiivi: eelkõige riigihanked ja kontsessioonid. Riigihangete direktiiv (2014/24/EL)ja kontsessioonide direktiiv (2014/23/EL),mis kajastavad ELi soovi kontsessioone täpsemalt reguleerida (EuroopaInvesteerimispank, 2016). Mõlemad direktiivid tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta. Avaliku ja erasektori partnerluste tegelikku rakendamist piiravad ka riiklikud või piirkondlikud õigusraamistikud. Nendega võidakse kehtestada erieeskirjad lepingute, kohaldamisala piirangute ning avaliku ja erasektori vaheliste suhete erinevate tüpoloogiate kohta.

Avaliku ja erasektori partnerluse loomise ajakava võib märkimisväärselt erineda, sõltudes mitmest tegurist:

• Projekti keerukus: Suuremate ja keerukamate projektide üle läbirääkimiste pidamine ja nende elluviimine võtab loomulikult kauem aega.
• Regulatiivne keskkond: Selge ja tõhus õigusraamistik võib protsessi kiirendada.
• Riigihankemenetlused: riigihankemenetluste keerukus võib mõjutada ajakava.
• Läbirääkimisoskused: tõhusad läbirääkimised avaliku ja erasektori partnerite vahel võivad protsessi kiirendada.
• Majanduslikud tingimused: majanduslikud tegurid võivad mõjutada erasektoripoolse rahastamise kättesaadavust ja projektide teostatavust.

Üldiselt võib avaliku ja erasektori partnerluse loomine kesta umbes kaks kuni viis aastat või isegi kauem.

PPS on tavaliselt pikaajalised lepingud. Sõltuvalt avaliku ja erasektori partnerlusega hõlmatud projekti liigist on projekti kestus 20–30 aastat, kuid sõltuvalt konkreetsest projektist võib see olla pikem või lühem. Avaliku ja erasektori partnerlus ei hõlma üksnes taristu ehitusetappi a. See hõlmab ka selle käitamist ja hooldust, millest nad saavad majanduslikku kasu kasutustasude või valitsuse maksete kaudu.