Rabade kaitse Allgäu piirkonnas (Saksamaa) sidusrühmadel põhineva lähenemisviisi abil

Allgäu soomaastik koosneb ohustatud raba- ja sooelupaikade mosaiigist erinevatel kõrgustippudel. Üks peamisi probleeme bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise peatamisel on vähendada isoleerituse mõju ja arendada edasi nende märgalade mosaiikide vahelist ühenduvust. Eeldatakse, et kliimamuutused võimendavad tõsiselt olemasolevaid ohte soomaastikule ning selle ohustatud liikidele ja elupaikadele, mis on kaitstud elupaikade direktiiviga. Elupaikade ühendatus muutub muutuvates kliimatingimustes veelgi olulisemaks. Temperatuuri tõus ja sellega seotud muutused elupaigatingimustes tõrjuvad välja eelkõige külmas kohastunud liigid. Jäänused (nt„Colias Palaeno – rabakollane“, Saksamaa ohustatud liikide punases nimekirjas olev liblikas) sõltuvad suurel määral märgalade elupaikade ühendatusest, et oleks võimalik liikuda kõrgematele kõrgustele. Seepärast võivad Allgäu piirkonna raba- ja madalsooelupaigad eri kõrgustasanditel pakkuda neile kliimatundlikele liikidele ellujäämisvõimalust.

Raba elupaigatüübid sõltuvad hüdroloogilistest tingimustest ja see tähendab, et need elupaigad on otseselt ja kaudselt seotud kliimaga. Kuni 21.^sajandi lõpuni (2071–2100) peaks Baieris keskmine temperatuur tõusma umbes +3,2 °C võrra heitestsenaariumi RCP8.5 kohaselt. See toob kaasa muutused liigilises koosseisus ja levikus. Lisaks on soojemate temperatuuride tõttu oodata pikemat (kasvuhooaega) (21.^sajandi lõpuks kuni 57 päeva pikemat) ( regionaler-klimaatlas.de). Pikem vegetatsiooniperiood toob kaasa taimede suurema veevajaduse, millel on negatiivne mõju raba veebilansile.

Algatuse „Allgäuer Moorallianz“ üldeesmärk on võidelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu, kaitstes ja taastades Allgäu rabamaastikku tihedas koostöös kestliku regionaalarenguga. Sobivate majandustingimuste loomine piirkondlikele sidusrühmadele (nt põllumajanduse, metsanduse ja turismiga tegelevad sidusrühmad) on väga oluline, et tagada pikaajaline kaitsekäsitus. „Allgäuer Moorallianz” eesmärk on luua stabiilne koostöö maastikuhoolduse, looduskaitse ja piirkondliku majandusarengu vahel. See nõuab kõigi asjaomaste sidusrühmade tugevat pühendumist.

 „Allgäuer Moorallianz“ rõhutab Allgäueri nõmmemaastiku pakutavate ökosüsteemi teenuste (nt vee kvaliteedi ja kvantiteedi reguleerimine) tähtsust, sealhulgas eelkõige selle panust kliimamuutuste mõju vähendamisse. Algatuse eesmärk on ka tugevdada ohustatud rabade ja madalsoode elupaikade ja nendega seotud liikide vastupanuvõimet (nt säilitades elupaikade ühendatuse) ning säilitada ökosüsteemi teenused muutuvates kliimatingimustes.

Rabade ja looduslähedaste rabametsade kestliku kaitsestrateegia kehtestamiseks on väga oluline tihe koostöö piirkondlike osalejatega, eelkõige põllumajandustootjate ja maaomanikega. Allgäu piirkonnas on säilinud tervikliku rabamaastiku jaoks olulised traditsioonilised ekstensiivse põllumajanduse vormid. See pakub häid võimalusi sidusrühmadel põhinevaks lähenemisviisiks, mida rakendatakse algatuse „Allgäuer Moorallianz“ raames.

Toodet „Allgäuer Moorallianz“ rahastatakse peamiselt suuremahulisest looduskaitseprojektist (2009–2022) rahastamiskava „ chance.natur“ raames (üksikasjalikum teave jaotises „Kuludja eelised“) . Projekti kogupindala on üle 185 000 hektari, mis asub kahes haldusüksuses (Oberallgäu ja Ostallgäu, mõlema asustustihedus on ligikaudu 100 km2kohta). Selles piirkonnas on Moorallianz rakendanud või toetanud maastikukorraldus-, haridus-, turismi- ja teadlikkuse suurendamise meetmeid, mille eesmärk on integreerida rabade kaitse piirkondliku arengu ja turismiga.

2009. aastal algas suuremahuline looduskaitseprojekt nn arendusfaasiga. Esimese nelja aasta jooksul viis Allgäuer Moorallianz läbi arengukava koostamise protsessi (PEPL – Pflege und Entwicklungsplan). Arengukava eesmärk oli saada ülevaade looduskaitse seisukohalt väärtuslikest sooaladest ning nende säilitamise ja parendamise võimalikest strateegiatest. Esimese sammuna viidi läbi rabade liikide ja elupaikade inventuur ning veebilansi hindamine. Selle teadmisega töötas Moorallianz välja peamised eesmärgid ja võimalikud meetmed erinevate elupaigatüüpide ja ohustatud liikide jaoks; need on loetletud allpool koos ala laiendamisega, mille suhtes neid kohaldatakse, nagu on määratletud PEPLis:

• Looduslähedaste rabade ja rabametsade seisundi säilitamine ja parandamine: 535,7 ha;
• Selliste rikutud rabade taastamine, mis on endiselt võimelised looduslikuks uuenemiseks: 2 315,7 ha;
• Looduslähedaste avamaa-elupaikade ja metsade ulatuslik majandamine: 1680 ha;
• Hoida kesa avatuna looduslähedastes avamaa-elupaikades ja metsades: 485 ha;
• Ekstensiivse rohumaa taastamine (pärast kesastumist): 310 ha;
• Ekstensiivse rohumaa pikaajaline majandamine: 1,115 ha;
• Rohumaa puhvervööndi säilitamine: 280 ha.

2012. aastal viidi PEPL lõpule ja suuremahulise looduskaitseprojekti rakendusetapp algas 10-aastase tähtajaga. Kuna sellel ajavahemikul ei ole võimalik rakendada kogu laiaulatuslikku PEPLi, on sihtvaldkonnad kindlaks määratud tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega (maaomanikud ning põllumajandus-, metsandus- ja turismisektori sidusrühmad). Kindlaksmääratud prioriteedid peegeldavad kolme eri liiki meetmeid:

• hüdroloogiline taastamine (nt varem kuivendatud rabade taasmärgamine);
• eutrofeerumise vältimine; ja
• Maastikukorraldusmeetmed (nt traditsioonilise niitmise jätkamine, et päästa ümbruskonna suure bioloogilise mitmekesisusega heinamaaelupaiku, või rabametsade ekstensiivse majandamise traditsioonilised vormid).

Aastatel 2012–2017 oli Moorallianzi algatuse raames võimalik osta ligikaudu 180 hektarit rabaalasid, kus rakendatakse taastamis- või maastikukaitsemeetmeid. Kuni suuremahulise looduskaitseprojekti lõpuni 2022. aastal ostab Moorallianz pidevalt rabaelupaikade alasid ja laiendab looduskaitsemeetmeid. Rakendatud meetme näide on Seemoosi rabaala. Seda halvenenud rabamaastikku kuivendasid paljud kraavid kogupikkusega 12 km. Need kraavid on nüüd jälle tammitud, nii et vett saab raba piirkonnas hoida. Seemoos on üks kahjustatud rabadest, mis on ikka veel võimeline looduslikult taastuma ja millel on väga suur taastamispotentsiaal.

Lisaks nendele meetmetele keskendutakse algatuses ka teadlikkuse suurendamisele ja keskkonnaharidusele. Koos piirkondlike partneritega algatas Allgäuer Moorallianz „Moorikampaania“, milles tutvustati Allgäueri nõmmepiirkonna tähtsust kohaliku maastiku kujundajana. Kampaania hõlmab järgmisi tegevusi: ringlev rabanäitus, õppematerjalide pakkumine ning ekskursioonid koolidele ja noorterühmadele.

Toote „Allgäuer Moorallianz“ looduskaitsemeetmed annavad väga ohustatud elupaikadele ja spetsiaalsetele rabaliikidele (nt jäänukitele) võimaluse ellu jääda ka eeldatavates muutuvates kliimatingimustes. Veel üks Allgäu piirkonna rabade kaitsega kaasnev kasu on rabade ökosüsteemi teenuste (nt kliima reguleerimine, veega varustamine, vee puhastamine ja kultuuriteenused (vaba aja veetmine)) säilitamine ja parandamine.

Algatus „Allgäuer Moorallianz“ toob kokku eri sektorite sidusrühmad. Looduskaitseeksperdid ja -aktivistid on algatuse üks peamisi liikumapanevaid jõude ning nende eesmärk on peatada elurikkuse vähenemine, kehtestades pikaajalised rabade kaitse- ja taastamismeetmed. Teisest küljest on põllumajandustootjatel ja maaomanikel oluline roll elupaikade haldamisel. Paljud ohustatud suure bioloogilise mitmekesisusega elupaigad (nt heinamaad) sõltuvad säästvast majandamisest ja seetõttu tuleb luua sobivad majanduslikud tingimused traditsioonilistele põllumajandusmeetoditele. Looduskaitse eesmärkide kõrval toetavad ainulaadse märgalamaastiku kaitset kogukondlikud turismibürood, kuna piirkonna turism sõltub ka rabamaastiku ainulaadsest väärtusest. Nende eri sidusrühmade vaheline koostöö on Moorallianzi algatuse keskne tugisammas. Koostöö sisseseadmine nende sidusrühmade vahel oli ja on endiselt keeruline protsess ja üks peamisi väljakutseid algatuse haldamisel.

Moorallianzi algatuse eduka tulemuse seisukohast otsustava tähtsusega tegurid:

• koostöö looduskaitse, põllumajanduse ja turismi valdkonnas tegutsejate vahel, mis on oluline rabade pikaajaliseks kaitseks ja majandamiseks;
• keskenduda pikaajalistele rabade säilitamise ja taastamise strateegiatele (näiteks rabaalade ostmine või põllumajandustootjate toetamine põllumajandusmasinate ostmisel, et edendada traditsioonilise ekstensiivse põllumajanduse säilitamist);
• teadlikkuse suurendamine kõigi sidusrühmade ja üldsuse seas;
• Ainulaadse rabamaastiku ja selle ökosüsteemiteenuste mõistmise edendamine.

Selle suuremahulise looduskaitseprojekti üldeesmärgid on järgmised: luua pikaajaline perspektiiv rabade kaitseks, peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja säilitada ökosüsteemi teenused muutuvates kliimatingimustes. Lisaks traditsioonilise põllumajanduse edendamisele, teadlikkuse suurendamisele ja eri sidusrühmade vahelisele koostööle on maa ostmine üks oluline strateegia looduskaitse pikaajalises perspektiivis. Siin seisab Moorallianz silmitsi paljude väljakutsetega:

• Ajaloolistel põhjustel on maaomand selles piirkonnas väga killustatud (põhiruumide keskmine suurus on umbes 0,15 ha maaomaniku kohta). Selle asjaolu tõttu peab Moorallianz võtma ühendust ja pidama läbirääkimisi paljude maaomanikega, kellel on väga erinevad huvid.
• Põllumajanduse intensiivistamine, asustussurve ja taristuprojektid põhjustavad maakasutuse konflikte, sealhulgas rabade ja rabade elupaikades (eriti äärealadel).

Lisaks on pikaajalise perspektiivi tagamiseks vaja teha jõupingutusi ka pärast projekti praegust kestust (2009–2022).

Toodet „Allgäuer Moorallianz” rahastatakse peamiselt kahest projektist:

• Ulatuslik looduskaitseprojekt (2009–2022),mida rakendati rahastamiskava chance.naturraamesja mille kogueelarve oli ligikaudu 9,4 miljonit eurot (75 % Saksamaa riiklikest vahenditest, 15 % Baieri liidumaalt ja 10 % projekti toetajatelt).
• Sellega seotud maaelu arengu projekt, mida rakendati põllumajanduse, turismi ja piirkondliku majanduse rahastamiskorra „Ländliche Entwicklung“ raames aastatel 2009–2016 ja mille rahastamiseelarve oli ligikaudu 1,4 miljonit eurot.

Lisaks rahastatakse rabakaitsemeetmeid maastikuhooldusprogrammidest ja lepingulistest looduskaitselepingutest Baieri liidumaa tavapäraste programmide raames. Lisaks rahastatakse mitut Allgäu piirkonna sookaitseprojekti Baieri programmist KLIP 2050 (Baieri kliimakaitseprogramm 2050).

Algatusega on seni rakendatud mitmeid olulisi pikaajalisi kaitsemeetmeid suurel alal, kus on ohustatud märgalade elupaiku ja liike. Selle projekti oluline lisakasu on edukas teadlikkuse suurendamise protsess piirkondlike sidusrühmade ja kohaliku elanikkonna seas. Allgäu piirkonna märg- ja rabamaastik ning selle ökosüsteemi teenused on muutunud oluliseks väärtuseks nii kohaliku kogukonna osade kui ka turismi jaoks.

„Allgäuer Moorallianz” on ühendus, mis kuulub Baieri liidumaa kahele haldusüksusele (Landkreis Ostallgäu ja Landkreis Oberallgäu).

Allgäuer Moorallianzi projektiala hõlmab 11 Natura 2000 ala, mis hõlmavad paljusid Natura 2000 raba- ja märgalaelupaiku ning elupaikade direktiivi alusel kaitstud liike. See on olnud oluline liikumapanev jõud rabamaastiku pikaajalisele kaitsele suunatud meetmete kavandamisel ja rakendamisel.

PEPL-kava väljatöötamine algas 2009. aastal ja lõppes 2012. aastal. Pärast kava lõpuleviimist alustati kaitse- ja taastamismeetmete konkreetset rakendamist ning see peaks jätkuma kuni 2022. aastani.

Allgäuer Moorallianzi rakendatavad looduskaitse- ja regionaalarengumeetmed peaksid kestma pikka aega.

Ulrich Weiland
“Allgäuer Moorallianz”
Project manager
Schwabenstr. 11
87616 Marktoberdorf
E-Mail: ulrich.weiland@lra-oal.bayern.de 
General e-Mail: Moorallianz@lra-oal.bayern.de