Stuttgart: võitlus soojussaare efekti ja halva õhukvaliteedi vastu ventilatsioonikoridoride ja rohelise-sinise taristu abil

Linna asukoht mõjutab oluliselt selle kohalikku kliimat, sealhulgas mõju õhutemperatuurile, niiskusele, sademetele ja tuulele. Stuttgart asub laias Neckari basseinis, mille moodustavad kaks jõe orgu, mida kaitsevad järsud mäenõlvad. Stuttgarti keskus asub umbes 240m kõrgusel merepinnast (a.s.l.), samas kui ümbritsevad mäed tõusevad 500m a.s.l.

Stuttgartis on mahe ja mõõdukas kliima soojade suvedega. Tuule kiirus kogu linnas on üldiselt madal, mis koos linna soojussaare efektiga aitab kaasa halvale õhukvaliteedile. 2016. aasta uuring, mis viidi läbi koostöös Saksamaa ilmateenistusega, näitab, et Stuttgarti kesklinnas kahekordistub kuumaga kokkupuute päevade arv (päevane maksimumtemperatuur üle 32 °C) aastatelt 1971–2000 aastatele 2031–2060. Sama uuringu kohaselt näitavad kliimaprognoosid ka seda, et kuumastressiga päevade arv (kui inimeste termoregulatsioon on häiritud) suureneb kuni 2050. aastani märkimisväärselt sagedasemate kuumalainete tõttu: Stuttgarter Kesseli ja Neckartali hoonestatud ala, mis on mõlemad osa Stuttgarti linnast, võib 2050. aastaks kogeda üle 60 päeva kuumastressi. Kuni sajandi lõpuni suureneb kuumastressiga päevade arv veelgi.

Stuttgarti piirkonna üks peamisi eesmärke on hõlbustada õhuvahetust linnas, suurendades seeläbi jaheda õhuvoolu potentsiaali mägedest orupõhjas asuvatesse linnapiirkondadesse. Samuti on linna eesmärk kaitsta linna looduslikke alasid, suurendada roheluse laiendamist ning edendada rohelise ja sinise taristu rakendamist. Kokkuvõttes on nende strateegiate eesmärk parandada Stuttgarti kohanemist kuumema suvega ja kliimamuutustest tingitud sagedasemate kuumalainetega.

Stuttgarti piirkonna kliimaatlas avaldati 2008. aastal, tuginedes Stuttgarti linna varasemale tööle selles valdkonnas alates 1980. aastatest ja linnasisesele linnaklimatoloogia osakonnale (kehtib Stuttgarti linnas alates 1938. aastast). Osana föderaalse haridus-ja teadusministeeriumi (BMBF) juhitavast uurimisprojektist „Integratiivsed linna-piirkondlikud kohanemisstrateegiad”ajakohastatakse praegu kliimaatlast ning selle sisu arendatakse edasi linna-piirkondlikuks veebipõhiseks teabe- ja nõustamisvahendiks.

Kliimaatlases on esitatud Stuttgarti piirkonna linnade ja valdade standardsed kliimahinnangud. Atlas sisaldab kaarte, millel on näidatud piirkondlikud tuulemustrid, külma õhu vood, õhusaaste kontsentratsioonid ja muu asjakohane teave, mida on vaja, et teavitada planeerijaid sellest, kuidas parandada kliimatingimusi, mis võiksid anda teavet uute projektide ja moderniseerimise jaoks. Atlas liigitab linnapiirkondi nende rolli alusel Stuttgarti piirkonna õhuvahetuses ja jahedas õhuvoolus, samuti nende topograafia, arengutiheduse ja iseloomu ning rohealade pakkumise alusel. Atlases eristatakse sel viisil kaheksat valdkondade kategooriat ning iga valdkonna kohta esitatakse erinevad kavandamismeetmed ja soovitused.

Lisaks kohalikele kliimatingimustele reageerimisele on dokumendis „Climate brošüür for Urban Development Online – Städtebauliche Klimafibel Online“ esitatud planeerimissoovitustealuseks järgmised põhimõtted:

• Arenduste ümbritsemiseks tuleks rajada taimkate ning õhuvahetuse hõlbustamiseks tuleks kõikjal arenenud piirkondades luua või säilitada suuremad ühendatud haljasalad;
• Orud toimivad õhutranspordikoridoridena ja neid ei tohiks arendada;
• mäenõlvad peaksid jääma arendamata, eriti kui areng toimub orgudes, kuna siin toimub intensiivne külma- ja värske õhu transport;
• Sadulalaadsed topoloogiad toimivad õhu sisselaskekoridoridena ja neid ei tohiks välja töötada;
• Vältida tuleb valglinnastumist;
• Kõik linnasüdamikus kasvavad puud, mille tüve ümbermõõt 1 m kõrgusel on üle 80 cm, on kaitstud puude säilitamise korraldusega.

Kliimaatlases ja kliimabrošüüris esitatud soovitusi rakendab linnaplaneerimise ja linnade uuendamise amet, keda toetab keskkonnakaitseamet. Keskkonnakaitseameti linnaklimatoloogia osakond hindab kavandatud arenduste ja suuremate hoonete kliimamõju. Nende soovituste rakendamise tulemusena on looduselementide säilitamiseks kaitstud üle 39 % Stuttgarti pindalast. Lisaks hõlmab rohelus rohkem kui 60% linnast. Stuttgartis on 5000 hektarit metsa ja metsamaad, 65 000 puud parkides ja avatud aladel ning 35 000 tänavapuud. Üle 300 000 ruutmeetri katuseid on haljastatud ja 63 kilomeetrit 273-st (2019. aasta seisuga) trammiteedest on istutatud oligotroofse rohuga. Lisaks on kooskõlas linna arenguvisiooniga olemasoleva haljasala kaitsmiseks 2010. aasta maa-arenduskavast maha arvatud 60 hektarit varem arenguks ette nähtud haljasalasid. Sihipärased sekkumised, nagu ehituskeeld linna ümbritsevates mägedes ja selliste ehitusprojektide ennetamine, mis võivad takistada öiste külma õhu voogude ventilatsiooniefekti, on aidanud säilitada ja tõhustada õhuvahetust ja jahedat õhuvoolu linnas.

Et veelgi parandada Stuttgarti kohanemisvõimet kuumemate suvedega, laiendatakse praegu kliimakaitsepaketi raames linna rohelist taristut, mis hõlmab järgmist: hoonete haljastamine, liiklusmarsruutide (nt jalg- ja jalgrattateede) varjutamine, hoonete fassaadide varjutamine läbi tänavapuude ning väiksemate avalike alade ajakohastamine nn jahedateks kohtadeks (joogivee, veeautomaatide, veepihustite ja varjutamisseadmetega varustatud alad). Lisaks rakendab linn programmi, mille eesmärk on parandada linnade sinist taristut, eelkõige joogipurskkaevude ja muude veeelementide abil. Veepinnad ja liikuv vesi aitavad aurustumise kaudu vähendada soojuskoormust. Projektiga „Integreeritudstrateegiad sinise ja rohelise linnataristu tugevdamiseks“(INTERESS-I) on rakendatud katseprojekti, et katsetada sinise ja rohelise taristu kliimatõhusaid ja vastupidavaid elemente. Üldeesmärk on töötada välja integreeritud strateegia rohe-, vee-, asustus- ja ehitusstruktuuride optimeerimiseks, tuginedes vee kättesaadavusele ja kvaliteedile ning võttes arvesse vastupanuvõimet kliimamuutustele, sotsiaalset õiglust ja elukvaliteedi vajadusi.

aasta kliimaatlas töötati välja Verband Region Stuttgarti (piirkondlike linnade ja omavalitsuste liit) ja Stuttgarti linna tihedas koostöös. Stuttgarti linna keskkonnakaitseameti linnaklimatoloogia osakond panustas oma eriteadmistega.

Stuttgarti linn rõhutab, kui oluline on üldsuse osalemine keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegiates, mille eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja leevendada soojussaare efekti. See saavutatakse erinevate strateegiate abil, näiteks:

• Alates 1986. aastast on Stuttgarti linn andnud kodanikele rahalist toetust haljaskatuste jaoks, märkides, et tugevalt ülekuumenenud ja halvasti ventileeritud orupiirkondades tuleks haljaskatuste potentsiaali kasutada võimalikult laialdaselt. 2016. aastal jätkati kohaliku omavalitsuse rohestamisprogrammi (õue, katuse ja fassaadi rohestamine), et kiirendada olemasolevate hoonete rohestamismeetmeid.
• Alates 1992. aastast kehtib Stuttgarti elanikele kava võtta kasutusele puu või haljasala. Tänaseks on hooldajad omaks võtnud üle 900 puu. Nad vastutavad puu jootmise eest, kahjurite rünnakutest teatamise eest, lehtede allapanu ja langenud okste eemaldamise eest ning puu kaitsmise eest koera saastumise eest.

Lõpetuseks on kasulik märkida, et kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine on mõlemad poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal. Linnal on olnud kliimamuutuste leevendamise strateegia alates 1997. aastast ja 2012. aastal töötati välja kliimamuutustega kohanemise strateegia. Leevendus- ja kohanemismeetmete rakendamisega kaasneb töörühm.

Rõhutatakse järgmisi tegureid, mis on andnud positiivse panuse Stuttgarti kohanemisalgatusse:

• Üksikasjaliku teabe kogumine piirkonna topograafia, kliima ja maakasutuse kohta võimaldab täpset planeerimist eri piirkondade jaoks, mille ühine eesmärk on parandada õhukvaliteeti ja leevendada linna soojussaare efekti.
• Juhtum näitab eeliseid, mida omavalitsus saab, kui tal on asutusesisene kliimauuringute suutlikkus anda konkreetseid teadmisi kohalike tingimuste ja parandusmeetmete kohta, selle asemel et tugineda üldpõhimõtetest tulenevale arusaamale. Kumulatiivselt on linn mitme aastakümne jooksul kasutanud oma planeerimis- ja haljastusvõimet, et projekteerida kogu linna õhuringluse süsteem.
• Olemasolevate eeskirjade (nt Saksamaa ehitusseadustik) konstruktiivne kasutamine annab volituse kohaliku kliimaga seotud planeerimissoovituste rakendamiseks.
• Tihe koostöö keskkonnakaitseameti (teabeanalüüs, soovituste andmine) ning linnaplaneerimise ja -uuendamise meeskonna vahel tähendab, et soovitatud rohelise taristu lahendusi rakendatakse ruumilise planeerimise ja arengukontrolli kaudu.
• Mõnes linnapiirkonnas toetas konkreetsete meetmete rakendamist selgelt kliimamuutustega kohanemisele viitavate raamkavade olemasolu. Nii on see näiteks Talgrundi (Stuttgart-West) raamkava puhul, mille raames tegeletakse kohanemisega keskkonnasäästlikumaks muutmise ja struktuurimeetmete abil, mille eesmärk on säilitada öised külmad õhuvood.

Kõigi rakendatud meetmete kulude üldine hinnang ei ole kättesaadav. Üksikasjad on kättesaadavad teatavate sekkumiste kohta, mis on olulised ka kohanemise seisukohast. Alates 2016. aastast on Stuttgarti linn eraldanud igal aastal ligikaudu 2 miljonit eurot keskkonnahoidliku rahastamisprogrammi raames, mis on endiselt aktiivne. Lisaks eraldati linnaparkide renoveerimiseks ühekordselt 12,7 miljonit eurot. Lisaks:

• Linnasiseste viinamarjaistanduste ja järskude nõlvade säilitamist (ventilatsiooni tagamine) toetatakse ligikaudu 850 000 euro suuruse eelarvega aastas nelja aasta jooksul (2018–2021).
• Erahoonete (nt fassaadi, hoovide ja katuste) keskkonnasäästlikumaks muutmise rahastamine on seni ulatunud 1,5 miljoni euroni.
• Praeguse aia-, metsa- ja kalmistukontori eelarve raames on palju kohanemise seisukohast olulisi üksikprojekte.

Lisaks tehakse kliimapaketi raames (200 miljoni euro suurune lisaeelarve aastateks 2020–2023, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise meetmed) kättesaadavaks 20 miljonit eurot täiendavate puude, hekkide ja metsade ümberkujundamise jaoks, et parandada kliimamuutustega kohanemist ning seejärel rakendada rohefassaadid, hoovid või katused.

Linnapiirkondades on enamasti suvel suur soojuskoormus, mis põhjustab inimkehale kuumastressi ja avaldab negatiivset mõju soojusmugavusele. See on eriti väljendunud päeva jooksul intensiivse päikesekiirguse tõttu. Kuumalainete korral, st järjestikustel suure kuumastressiga päevadel, ei saavuta jahutamine öösel sageli seda, mis on vajalik rahulikuks uneks. Laiendatud ja piisav linna roheala – ka hoone tasandil – ning katmata pinnad peaksid neutraliseerima linna soojussaare efekti ja tooma elanikkonnale kasu. Väikese ja väiksema tihedusega taimestik, haljasalad ja avatud koridorid edendavad ventilatsiooni linnapiirkondades, vähendades soojuse kogunemist ja termilist stressi, eriti kuumadel perioodidel, ning vähendades saastet. Need toimivad külma õhu genereerimise aladena, mis seavad sisse termiliselt indutseeritud kohalikud tuulesüsteemid, nagu öised põrandatuuled, allamäge puhuvad tuuled ja mägituuled. Nende säilitamine ja võimalik laiendamine võib tuua linnale palju kasu ja piirata tehnilise jahutuse kasutamist (nt kliimaseadmete kaudu).

Looduskeskkonna säilitamisel linnapiirkondades juhindutakse peamiselt föderaalsest looduskaitseseadusest (BNatSchG) ja Baden-Württembergi liidumaa looduskaitseseadusest (NatSchG). Föderaalne looduskaitseseadus keelab kaitstavate haljasalade muutmise või kahjustamise või maakasutuse muutmise nendel kaitsealadel. Kaitstavad haljasalad hõlmavad järgmist: asulate, parkide, kalmistute, aedade, üksikpuude, puuridade, radade või istanduste haljasalad asustatud või arenenud aladel; ning mõned istandused ja kaitsealused metsaalad väljaspool metsi. Piirkonna ajaloo ja kultuuri säilitamine võib olla ka rohealade kaitsmise põhjus.

2011. aastal muudetud Saksamaa ehitusseadustikus nõutakse, et linnaarendus toetaks ja parandaks kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist. Neid saab käsitleda nii maakasutuskavade kui ka linnade ümberkujundamise meetmete kaudu. Muu hulgas rõhutatakse selles kasutamata ja puhastatud alade säilitamise rolli, millel on suur potentsiaal kliimasõbralikuks linnaarenguks, eriti rohealade puhul.

Stuttgarti kohanemine linna soojussaare efektiga algas 2008. aasta kliimaatlasega ja jätkub endiselt. Meetmeid rakendatakse tavaliselt linna maakasutuse planeerimise raames, kusjuures rakendamisaeg sõltub suurel määral planeerimisprotsessi kui terviku keerukusest ja sellistest piirtingimustest nagu elamispinna nõuded jne. Enamikul juhtudel võib siiski eeldada mitut aastat. Avalikus ruumis võetakse rakendusmeetmeid (nt puude istutamine) tavaliselt vastaval eelarveaastal või viivitamata.

Rakendatud ja rakendamisel olevaid rohelisi ja siniseid taristuid tuleb säilitada, samal ajal kui ventilatsioonikoridore tuleb kaitsta, et säilitada nende toimimine ka tulevikus. Kui taristute puhul kasutatakse rohelisi ja siniseid lahendusi, võib nende kasutusiga pidada tehiskeskkonna omaks (ligikaudu 40 aastat, kui hooldus on tagatud). Subsideeritud erameetmete puhul on abisaajad kohustatud taristut hooldama vähemalt kümme aastat.

Rainer Kapp
Municipality of Stuttgart
Office for Environmental Protection, Department of Urban Climatology
Gaisburgstraße 4, 70182 Stuttgart, Germany
E-mail: rainer.kapp@stuttgart.de 

Stuttgarti linn ning rohelise ja sinise ruumi kohandamine linnapiirkondade ja ökolinnade jaoks (GRaBS)