Kliimamuutustega kohanemise modelleerimist käsitlev uuring – soovitatav lähenemisviis analüüsile ja modelleerimisele

Käesolev aruanne on osa Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi tellitud uuringust kliimamuutustega kohanemise modelleerimise kohta, mis sisaldab ka aruannet soovitatava lähenemisviisi kohta analüüsile ja modelleerimisele ning aruannet kiiranalüüsi kohta.

Käesolevas aruandes kogutakse analüüsimiseks ja modelleerimiseks soovitatud lähenemisviise, et teha ELi eri valitsemistasanditel kohanemist käsitlevaid teadlikumaid otsuseid, mida on analüüsitud Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi tellitud põhjalikus uuringus. Lisaks määratakse käesolevas aruandes kindlaks peamised teadusuuringute edusammud, mis on vajalikud kliimamuutustega seotud ohtude, riskide, mõjude, haavatavuse ja kohanemise tehnilise, finants-, majandus- ja mitterahalise analüüsi ning modelleerimise väljatöötamise ja rakendamise edendamiseks.

Käesolev aruanne põhineb kliimamuutustega kohanemise mudeleid ja vahendeid käsitleva kirjanduse põhjalikul dokumentaalsel läbivaatamisel, mis viidi läbi sama uuringu raames. Selles esitatakse kliimamuutustega seotud ohte, riske, mõju, haavatavust ja kohanemist hõlmavate tehniliste, finants-, majandus- ja mitterahaliste analüüside ning modelleerimisvahendite jaoks soovitatud lähenemisviiside kokkuvõtted, samuti üksikasjalikud arutelud ja paremusjärjestus vastavalt nendega seotud kohanemisküsimuste prioriteedile.

Aruandes määratakse kindlaks ka asjakohased järelmeetmed järgmiseks viieks aastaks, et parandada lähenemisviisi iga eraldi aruandes analüüsitud kasutusjuhtumi puhul. Käesolev aruanne hõlmab kolme peamist vaatenurka:

• Selles määratakse kindlaks peamised metoodilised sammud, mis võimaldavad töötada välja kliimamuutustega kohanemise tõhusa analüüsi, mis põhineb Climate-ADAPTi kliimamuutustega kohanemise toetusvahendil (AST). Kuus AST-etappi muudetakse uurimisetappideks, et saada ülevaade sellest, kuidas kohanemisanalüüsid peaksid ideaaljuhul olema struktureeritud.
• Selles kontrollitakse, kuidas uuritud eri mudelid ja meetodid vastavad nendele etappidele, ning esitatakse lünkade analüüs, mis näitab, mis on praegu teostatav ja mis ei ole veel teostatav. Kindlakstehtud lüngad on seotud ruumilis-ajalise resolutsiooniga, lõhega mõju makromajandusliku hindamise ja kohaliku analüüsi vahel, kliimamuutustega kohanemise protsessi eri mõõtmete tagasiside ja vastastikmõju endiselt mitterahuldava katvusega, ebakindlusest teavitamise konsolideeritud tava puudumisega ning sellega, et olemasolevad otsuste tegemise tugisüsteemid ei suuda kliimamuutustega kohanemise mudelitest saada poliitika hindamiseks kiiret ja operatiivset teavet. 
  
• Lõpetuseks pakutakse aruandes välja võimalused, kuidas parandada kliimamuutustega kohanemise hindamisel kindlakstehtud piirmäärasid. Eelkõige määratakse aruandes kindlaks ja seatakse prioriteediks järgmised meetmed (järgmiseks viieks aastaks), mis võivad veelgi hõlbustada kliimamõju-majandusliku modelleerimise kohaldamist konkreetselt kasutatavate kohanemisanalüüside jaoks. Need meetmed hõlmavad erinevate parameetrite (temperatuur, sademed, tuul) statistilise vähendamise kohaldatavuse süstemaatilist hindamist ajaloolisel perioodil; dünaamiliste ja statistiliste vähendamistulemuste süstemaatiline võrdlus kõigi asjakohaste parameetrite statistika esitamisel;  praeguste mudelite kõrgema horisontaalse resolutsiooniga versioonide väljatöötamine, mis osalevad praegustes Copernicuse kliimamuutuste teenustes (CCS), ning taas Copernicuse CO2 kogumise ja säilitamise raames front office’i loomine kliimaandmete tootjatele, et suurendada andmestike kättesaadavust, usaldusväärsust ja juurdepääsetavust. Muud soovitatud meetmed hõlmavad uuringut, mis käsitleb olemasolevaid kvantitatiivseid tõendeid kohanemise kulude ja tõhususe kohta; töötada välja süstemaatilised suunised ja juhtumiuuringud kliimamuutustega seotud riskide ja nendega kohanemise hindamiseks, mis on paremini kohandatud sidusrühmade vajadustele, keskendudes eelkõige usaldusväärsele otsuste tegemisele ebakindluse tingimustes; ning jätkuv toetus teadusuuringutele kõigis märgitud lünkadega valdkondades.