Tööviljakuse mõju

Temperatuurimuutusest tingitud tööjõupakkumise protsentuaalne muutus suure riskiga sektorites (põllumajandus;
metsandus; kaevandamine; ehitus) võrdlusperioodi 1965–1994 suhtes

Allikas: van Daalen et al., 2022

Tööohutuse ja töötervishoiu küsimused

Kliimamuutused mõjutavad töötajate ohutust ja tervist kõrgemate temperatuuride, ultraviolettkiirgusega kokkupuute, patogeenidega kokkupuute, sise- ja välisõhu saastatuse ning äärmuslike ilmastikutingimuste kaudu. Selle tulemuseks võivad olla suuremad tervishoiukulud, madalam elukvaliteet ja tootmiskaod (Kjellstrom et al., 2016; Dasgupta jt 2021; Dasgupta & Robinson, 2023).

Täheldatud mõju

Temperatuurimuutused Euroopas aastatel 2016–2019 ja 1965–1994 on toonud kaasa tööjõu pakkumise (st töötundide arvu) 0,98 % vähenemise suure kokkupuutega sektorites (põllumajandus, metsandus, mäetööstus ja ehitus; van Daalen et al. 2022). Suurenenud kuumastress, mida töötajad kogevad, vähendab töö intensiivsust ja nõuab täiendavaid tööpause ning toob lõppkokkuvõttes kaasa tootlikkuse vähenemise ja majanduslikud tagajärjed (Dasgupta et al. 2021; Dasgupta & Robinson, 2023). Viinamarjade korjamisega tegelevate töötajate käitumise väliuuringus Kreekas leiti, et 12 % kogu töövahetuse ajast koosnes kuumusest tingitud ebaregulaarsetest tööpausidest (Ioannou et al., 2017). Soojuse mõju tööviljakusele on suurim välitingimustes, kuid kaod võivad levida kogu majandusele (Schleypen et al. 2022; Dasgupta jt 2021; García-León jt 2021).

Prognoositav mõju

Mitmest kliimatundlikust ohust tulenev koormus töökohal peaks tulevikus suurenema. Need mõjud on tõenäoliselt ebaühtlased kogu Euroopas ning eeldatavasti mõjutab see kõige rohkem piirkondi, mis praegu kõrgete temperatuuridega kokku puutuvad. Prognooside kohaselt on tulevase soojenemise negatiivne mõju Euroopas väiksem kui teistes maailma piirkondades (Dasgupta et al. 2021. aastal), kannatavad Lõuna-Euroopa, sealhulgas Küprose, Lõuna-Egeuse mere (Kreeka), Baleaari saarte (Hispaania) ja Liguuria (Itaalia) töötajad prognooside kohaselt kõige rohkem suurenenud kuumastressi riski all ning nendes piirkondades on oodata tegeliku tööjõu suurimat vähenemist välitingimustes (Dasgupta et al. 2021). Hinnangute kohaselt vähendab kuumastress 2030. aastaks kuuenda RCP raames ja ilma riskimaandamismeetmeteta Lõuna-Euroopa (kohanenud) vabaõhutöötajate füüsilist töövõimet suvekuudel kuni 60 %ni maksimaalsest töömahust. Samal ajal väheneb ainevahetuse kiirus hinnanguliselt vähem, mis tähendab, et inimesed jätkavad tööd intensiivsemalt kui peaksid, põhjustades tõsiseid terviseriske (Ioannou et al., 2022).

Viited

Dasgupta, S., & Robinson, E.J.Z., 2023, „The labour force in a changing climate: Teadusuuringute ja poliitika vajadused, PLOS Climate 2.1, e0000131. https://doi.org10.1371/journal.pclm.0000131

Dasgupta, S. jt, 2021, „Facts of climate change on combined labour productivity and supply: empiiriline, mitme mudeliga uuring, The Lancet Planetary Health 5(7), e455-e465. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(21)00170-4

García-León, D. jt, 2021, „Current and projected regional economic impacts of heatwaves in Europe“ (Kuumalainete praegune ja prognoositav piirkondlik majanduslik mõju Euroopas), Nature Communications 12(1), 5807. https://doi.org/10.1038/s41467-021-26050-z.

Ioannou, L. G., et al., 2022, „Working heat strain in outdoor workers: Põhjalik ülevaade ja metaanalüüs, Temperature 9 lõige 1, 67–102. https://doi.org/10.1080/23328940.2022.2030634

Ioannou, L.G., et al., 2017, Time-motion analysis as a novel approach for assessing the impact of environmental heat exposure on labour loss in agriculture workers (Aeg-liikumisanalüüs kui uudne lähenemisviis keskkonnasoojusega kokkupuute mõju hindamiseks põllumajandustöötajate töökaotusele), Temperature 4.3, 330–340. https://doi.org/10.1080/23328940.2017.1338210

Kjellstrom, T. jt, 2016, Heat, Human Performance, and Occupational Health: A Key Issue for the Assessment of Global Climate Change Impacts, Annual Review of Public Health (Ülemaailmsete kliimamuutuste mõju hindamise põhiküsimus), 37(1), 97–112. https://doi.org/10.1146/annurev-publhealth-032315-021740

Schleypen, J.R., et al., 2022, „Jagades koormust: kliimamuutuste ülekanduva mõju kvantifitseerimine Euroopa Liidus Pariisi kokkuleppe alusel, ruumiline majandusanalüüs 17(1), 67–82. https://doi.org/10.1080/17421772.2021.1904150

van Daalen, K.R. jt, 2022, „The 2022 Europe report of the Lancet Countdown on health and climate change: Kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku suunas, The Lancet Public Health 7(11), E942-E965. https://doi.org/10.1016/S2468-2667(22)00197-9.

Lingid lisateabe juurde

Näitaja tööjõu pakkumise ja temperatuuri kohta Euroopas