Teave juhtimismääruse kohasest kohanemist käsitlevast aruandlusest (2023, 2021)

Tervishoiusektorit käsitletakse nii Austria kohanemisstrateegias kui ka tegevuskavas (NAS ja NAP, 2017). Kohanemismeetmetel ei tohiks olla sotsiaalseid puudusi; pigem minimeerida ohte demokraatiale, tervisele, julgeolekule ja sotsiaalsele õiglusele.

Rahvatervisega seotud kohanemismeetmed ja -meetmed hõlmavad järgmist:

• Üldised avalikud suhted ja konkreetne töö äärmuslikeks sündmusteks või nakkushaiguste puhanguteks valmistumisel: Teadlikkuse suurendamine, üldsuse teavitamine ning koordineeritud hädaabiteenistuste ja vastutavate asutuste suutlikkuse parandamine, et ennetada või minimeerida terviseriske ja vähendada surmaga lõppevate inimohvrite arvu äärmuslike sündmuste või nakkushaiguste puhangute korral.
• Kuumuse ja põuaga toimetulek: Kuumastressi vähendamine ja kliimamuutustega seotud täiendavate negatiivsete tervisemõjude ärahoidmine eelkõige kuumale kalduvates piirkondades (nt kuumasaarte mõjust mõjutatud linnapiirkonnad).
• Üleujutuste, mudavoolude, laviinide, maalihete ja kaljuvaringutega toimetulek: Kesktalituste varustamisfunktsioonide säilitamine katastroofide korral ja surmaga lõppevate inimohvrite ning akuutsete ja krooniliste, samuti füüsiliste ja vaimsete tervisemõjude ennetamine.
• Teadmiste täiendamine ja ettevalmistus patogeenide/nakkushaiguste käitlemiseks: teadmistebaasi parandamine kliimamuutustega seotud muutuste kohta patogeenide ja nakkushaiguste tekkes ja levikus; patogeenide, nakkushaiguste ja haiguskandjate (vektorite) sisseseadmise ja leviku tõkestamine; „uute ja esilekerkivate haiguste“ varajase tuvastamise, diagnoosimise ja ravi parandamine.
• Riskijuhtimine seoses allergeensete ja toksiliste liikide levikuga: Allergeensetest ja toksilistest taimedest ja loomadest tulenevate kahjulike tervisemõjude ennetamine/vähendamine.
• Saasteainete ja ultraviolettkiirguse käsitlemine: Äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliimamuutustest tingitud saasteainetega kokkupuute muutustest tingitud kahjulike tervisemõjude ennetamine/vähendamine.
• Seos seire- ja varajase hoiatamise süsteemidega ning nende edasiarendamine: Üldsuse, tervishoiu ja abiorganisatsioonide ettevalmistamine kliimamuutustega seotud mõjudeks ja hädaolukordadeks, et vähendada/vältida tagajärgi tervisele ühise ja sidusa järelevalvestruktuuri väljatöötamise kaudu, eelkõige olemasolevaid süsteeme ühendades. See struktuur peaks olema kohandatav vastavalt riskidele (nt üleujutused, kuumus, külm, patogeenid/nakkushaigused).
• Kliimaga seotud teemade kaasamine arstide ja meditsiini-, ravi- ja diagnostikatöötajate koolitusse ja täiendõppesse (MTDG): Suurendada arstide ja tervishoiutöötajate pädevust kliimaga seotud terviseteemade käsitlemisel.
• Värske/külma õhu tootmisalade, ventilatsiooniteede ning „rohelise“ ja „sinise“ taristu kaitse elamupiirkondades: mikrokliima parandamine tihedalt asustatud piirkondades, ülekuumenemise ja kuumasaarte mõju ennetamine ning inimeste tervisele avalduva suurenenud bioklimaatilise stressi kompenseerimine; värske/külma õhuga varustamise tagamine asulates, soojusest tulenevate terviseriskide vältimine.
• Bioklimaatiliselt aktiivsete meetmete läbivaatamine ja (vajaduse korral) kohandamine arengukavades: mikrokliima parandamine tihedalt asustatud piirkondades, ülekuumenemise ja kuumasaarte mõju ennetamine ning inimeste tervisele avalduva suurenenud bioklimaatilise stressi kompenseerimine; soojusega seotud terviseriskide ennetamine.

Kliimamuutustega kohanemise integreerimine valdkondlikesse poliitikatesse ja programmidesse ning seega süvalaiendamine on suurenemas, tuues praktilisi näiteid tervishoiusektorist.

Kohanemismeetmete rakendamise teine eduaruanne näitab, et kliimamuutustega kohanemine on hoogustunud ja meetmete rakendamise tegevus on suurenenud kogu Austrias. Varajase hoiatamise ja seire süsteemid on olulised inimeste tervise kaitsmiseks. Soojuse kaitse kavad on välja töötatud nii föderaalsel tasandil kui ka enamikus liidumaades; need on suunatud elanikkonna teavitamisele ja hoiatamisele.

Kliimamuutustega kohanemise valdkonna tervishoiu head tavad hõlmavad järgmist:

• Juhend: Kaitse kuumuse eest majades ja korterites. Juhendis tutvustatakse meetmeid, mida saab kasutada energiatõhusa kuumusevastase kaitse saavutamiseks. Austria tervise- ja toiduohutuse ameti (AGES) nõuanded kuumuse vastu, sealhulgas soojendustelefon ja videod õige toitumise kohta kuumuse ja toiduohutuse valdkonnas suvel.

• Soojuse tegevuskava suunis: Meditsiini- ja hoolekandeasutustel koostada oma soojuse tegevuskavad: Suunis on suunatud kõige haavatavamate elanikkonnarühmade ning haiglate, õendus- ja hooldusasutuste eest vastutavate isikute hoolekandeasutustele. Lühi- ja keskpikkade ning akuutsete meetmete soovitustega toetab see organisatsioone oma soojuskavade väljatöötamisel ja koostamisel.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervishoiustrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) katvus ja seda mõju käsitlevad sekkumisviisid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Austria tulemused on kokkuvõtlikult esitatud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Austria kliimamuutustega kohanemise strateegia 1. osa

Österreichischer Strukturplan Gesundheit 2017

Läbivaadatud poliitikadokumentides käsitletud aspektid:

Ressursid vaatluskeskuse Austria kataloogis