Teave juhtimismääruse kohasest kohanemist käsitlevast aruandlusest (2023, 2021)

Tervishoiusektorit käsitletakse kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 (NAS, 2017). Selles seatakse kaheksa kohanemiseesmärki, mis põhinevad Eesti majandus- ja haldusstruktuuri prioriteetsetel sektoritel, sealhulgas tervishoiu- ja päästevõimekuse parandamisel.

Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 üheks alaeesmärgiks on tervist toetav keskkond, mille saavutamise üheks eelduseks on valmisolek ja paindlikkus arvestada kliimamuutuste mõjuga tervisele. Arengukava kohaselt tuleb arvestada, et vaesed inimesed on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad (nt sagedasemad tormid ja üleujutused talvel ning kuumad perioodid suvel), kuna neil ei pruugi olla vahendeid ja võrgustikku kliimamuutuste mõju leevendamiseks või kliimariskide leevendamiseks.

Kliimamuutuste mõjudega kohanemist käsitletakse hädaolukorra seaduses, mille alusel on Terviseamet andnud juhiseid epideemilise hädaolukorra riskihinnangu koostamiseks. Tervishoiusündmuse puhul on hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhtiv asutus Terviseamet. Veeseaduses sätestatud tegevuste ja kavade eesmärk on ohjata üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi mitmele piirkonnale, sealhulgas inimeste tervisele.

Tervishoiusektori meetmed rõhutavad peamiselt elanikkonna teadlikkuse tõstmist kliimaga seotud riskide tervisemõjudest ja tervishoiusüsteemi seirevõimekuse parandamist. Suurenevate riskide tõttu on vaja täiendavaid uuringuid, et täpsustada üksikasjalikult riskide olemust. Peamised sektoris rakendatavad kohanemismeetmed on teabe-, seire- ja toetussüsteemide arendamine ning tegevuskavade koostamine, et suurendada kliimamuutustest tulenevate terviseriskide juhtimise ja terviseriskide juhtimise tõhusust; Päästevõimekuse suurendamine.

Kliimamuutused on horisontaalse teemana lisatud mitmetesse valdkondlikesse arengudokumentidesse ja arengukavadesse, samuti pikaajalistesse strateegiatesse, sealhulgas rahvastiku tervise arengukavasse 2020–2030.

Piirkondlikul tasandil kiideti 2022. aastal heaks Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva valgalade riskimaanduskavad, et ennetada ja leevendada looduslikest üleujutustest põhjustatud kahju inimeste tervisele, varale ja keskkonnale. Riigi ja kohaliku omavalitsuse arengukavades, planeerimisotsustes ning kriisireguleerimiskavades tuleb arvestada riskide maandamise kavade meetmeid ja suuniseid.

Kohanemistegevused ja -meetmed, mis on suunatud tervishoiusektorile, hõlmavad järgmist:

• Teabe-, seire- ja toetussüsteemide väljatöötamine ning tegevuskavade koostamine, et suurendada kliimamuutustest tulenevate terviseriskide, sealhulgas meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest, maastikutulekahjudest, vee kvaliteedist, õietolmu intensiivsest levikust, vetikate õitsemisest, haigusvektoritest ja parasiitidest tulenevate terviseriskide juhtimise tõhusust.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervishoiustrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) katvus ja seda mõju käsitlevad sekkumisviisid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Eesti tulemused on kokku võetud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Riiklik tervisekava (2009–2020)

Läbivaadatud poliitikadokumendis käsitletud aspektid:

Ressursid vaatluskeskuse Eesti kataloogis