Teave juhtimismääruse kohasest kohanemist käsitlevast aruandlusest (2023, 2021)

Kreeka kliimaseaduse (seadus 4936/2022) artikli 5 kohaselt on mitut sektorit hõlmavad kliimamõju ja haavatavuse hindamised tulevikus riikliku auditisüsteemi lahutamatu osa, kus tervishoid on prioriteetne sektor. Kliimamuutustega kohanemise riiklik strateegia (NAS, 2016) hõlmab ka tervishoiusektorit.

Kohanemisvõime parandamiseks annab tervishoiuministeerium välja ringjuhised äärmuslike ilmastikutingimuste (nt üleujutused, metsatulekahjud) korral võetavate rahvatervise meetmete kohta, samuti juhised rahvatervise kaitsmiseks ning tõsiste kuuma- ja kuumalainete tekitatud kahju vähendamiseks. Peale selle antakse tõsiste kuuma- ja kuumalainete ajal vaba juurdepääs jahedamatele ruumidele, samas kui enamik Kreeka kodumajapidamisi on varustatud kliimaseadme või muude jahutusseadmetega. Tervishoiuministeerium annab välja ka määrusi ja ringjuhiseid, et tulla toime haiguspuhangute kasvava ohuga, kuna kliimamuutustega seotud temperatuuritõus suurendab nakkushaiguste esinemist ja levikut (nt Lääne-Niiluse viirus).

Riiklikusse kliimamuutustega kohanemise komiteesse kuulub tervishoiuministeeriumi esindaja, toetades seeläbi kohanemisalast koostööd riiklike ametiasutuste vahel.

Teave Euroopa Keskkonnaameti aruandest. Kliimamuutused ja tervis: Euroopa riikliku poliitika ülevaade (2022)

Analüüsiti kliimamuutustega kohanemist käsitlevat riiklikku poliitikat ja riiklikke tervishoiustrateegiaid, et teha kindlaks kliimaga seotud tervisemõju (füüsiline, vaimne ja sotsiaalne) katvus ja seda mõju käsitlevad sekkumisviisid. Aruandes antakse üleeuroopaline ülevaade, samas kui riikide poliitika eri aspektide geograafilist ulatust kogu Euroopas saab visualiseerida kaardivaaturi abil. Kreeka tulemused on kokkuvõtlikult esitatud siin.

Läbivaadatud poliitikadokumendid:

Kliimamuutustega kohanemise riiklik strateegia (2016)

Tervisele avalduvate keskkonnariskidega tegelemise riiklik tegevuskava (2008–2012)

Läbivaadatud poliitikadokumendis käsitletud aspektid:

Teave ELi ametlikest kohanemisaruannetest. GovRegi aruandlus (2021),seire- jaaruandlusmehhanismi aruanne (2019)

Kreeka riiklikus kohanemisstrateegias (NAS, 2016)soovitatakse alternatiivseid kohanemisvõimalusi 15 konkreetses prioriteetses sektoris, sealhulgas tervishoius.

Kreeka riikliku meteoroloogiateenistuse 2014.–2019. aasta kliimabülletäänide kohaselt on peamised äärmuslikud kliimanähtused kuumalained, suured sademed ja üleujutused, tsüklonid, liivatormid ja maalihked. Äärmuslikel kuumalainetel on negatiivsed tagajärjed rahvatervisele.

Tervishoiuministeerium annab välja ringkirju rahvatervise meetmete kohta, mida tuleb võtta äärmuslike ilmastikutingimuste (nt üleujutused, metsatulekahjud) korral, samuti juhiseid rahvatervise kaitsmiseks ning tugevast kuumusest ja kuumalainetest tuleneva kahju vähendamiseks. Samuti annab ta välja määrusi ja ringkirju, et tegeleda kasvavate haiguspuhangute ohtudega, kuna kliimamuutustega seotud temperatuuritõus suurendab nakkushaiguste esinemist ja levikut. Konkurentsivõime, ettevõtluse ja uuendustegevuse rakenduskavaga (2014–2020) toetatakse meetmeid üldkasutatavate hoonete, näiteks haiglate energiatõhususe ja mugavuse parandamiseks.

Veebipõhise riikliku kliimamuutustega kohanemise teadmuskeskuse loomine, mis koondab kohanemisega seotud andmeid, teavet, häid tavasid ja lähenemisviise, võib samuti aidata jõuda sidusrühmadeni, sealhulgas kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavate sidusrühmadeni. Riiklik kliimamuutustega kohanemise teadmuskeskus on kavas välja töötada programmi LIFE IP AdaptInGR raames ning üks selle arendamise eesmärke on suurendada eri sihtrühmade, sealhulgas kodanike teadlikkust kliimamuutustega kohanemisest ja edendada heade tavade jagamist kliimamuutustega kohanemise sidusrühmade vahel.

Ressursid vaatluskeskuse Kreekat käsitlevas kataloogis