Kliimamuutustega kohanemist ja tervishoidu käsitlev Euroopa poliitika

Kliima ja tervis ELi peamistes poliitikadokumentides

Raampoliitika

2019. aastal sätestati Euroopa rohelises kokkuleppes majanduskasvu strateegia, et muuta liit õiglaseks ja jõukaks, nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on ka kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning „kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud riskide ja mõjude eest“.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aastani 2030 (edaspidi „kaheksas keskkonnaprogramm“) üks kuuest omavahel seotud temaatilisest esmatähtsast eesmärgist on pidevad edusammud kohanemisvõime suurendamisel ja süvalaiendamisel, sealhulgas ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside alusel, vastupanuvõime ja kohanemise tugevdamisel ning keskkonna, ühiskonna ja kõigi majandussektorite haavatavuse vähendamisel kliimamuutuste suhtes, parandades samal ajal ilmastiku ja kliimaga seotud katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut. Dokumendis märgitakse ka, et prioriteediks peaks olema kliima- ja keskkonnaeesmärkide kiire saavutamine, kaitstes samal ajal inimeste tervist ja heaolu keskkonnariskide ja -mõjude eest ning tagades õiglase ja kaasava ülemineku. Kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis tunnistatakse ka vajadust keskkonna- ja tervishoiupoliitika parema koordineerimise järele, et tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele, eelkõige haavatavates kogukondades.

2025. aasta jaanuari konkurentsivõime kompassis on esitatud strateegiline raamistik Euroopa Komisjoni töö juhtimiseks kuni 2029. aastani. Selles märgitakse, et EL ja liikmesriigid peavad parandama oma vastupanuvõimet ja suurendama valmisolekut, ajakohastades korrapäraselt kliimariskide hinnanguid ja parandades elutähtsa taristu vastupanuvõimet. Kliimamuutustele vastupanu võime integreerimine linnaplaneerimisse, looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtt, looduskrediidi arendamine ja kliimamuutustega kohanemine põllumajanduses, säilitades samal ajal toiduga kindlustatuse, on samuti üks võimalus kaitsta ELi majandust ja ühiskonda halvimate loodusõnnetuste eest, nagu üleujutused, põuad, metsa- ja maastikupõlengud ning tormid, mis ohustavad tarneahelaid ja tootmiskohti.

Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi poliitika

2021. aasta juunis jõustunud Euroopa kliimamääruse artikli 5 kohaselt on kliimamuutustega kohanemine ELi institutsioonide ja liikmesriikide juriidiline kohustus, millega nõutakse, et nad „tagaksid pidevad edusammud kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel ning kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 7“. Liikmesriikide kohanemispoliitikas „võetaksearvesse asjaomaste sektorite erilist haavatavust“, lõimitakse „kliimamuutustega kohanemine järjepideval viisil kõikidesse poliitikavaldkondadesse“ ning „keskendutakse eelkõige kõige haavatavamatele ja enim mõjutatud elanikkonnarühmadele ja sektoritele“.

Euroopa Komisjon võttis 2021. aasta veebruaris vastu teatise „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“. Selles esitatakse ELi pikaajaline visioon, et saada 2050. aastaks kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohandatud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, ning märgitakse ka vajadust paremini mõista kliimaga seotud terviseriske. Selle strateegia põhimeede on Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus.Vaatluskeskusel on oluline roll kliimaga seotud tervisemõju käsitlevate teadmiste kogumisel ja levitamisel, poliitika väljatöötamise hõlbustamisel ja kohanemise kavandamise toetamisel.

Euroopa Keskkonnaamet avaldas esimese Euroopa kliimariskide hinnangu 2024. aasta märtsis. EUCRA hindab suuri kliimamuutustega seotud mõjusid ja riske – sealhulgas neid, mis on seotud rahvatervisega, eelkõige soojusega – Euroopas ning hoiatab, et paljud neist riskidest on juba jõudnud kriitilisele tasemele ja võivad ilma kiireloomuliste ja otsustavate meetmeteta muutuda katastroofiliseks. Vastuseks EUCRA-le avaldas Euroopa Komisjon teatise „Kliimariskidejuhtimine – inimeste ja jõukuse kaitsmine”. Selles määratakse kindlaks lahendused, mis aitavad ELi ja selle liikmesriikide haldussüsteemidel kliimariskidega paremini toime tulla, ning konkreetsed meetmed mõjutatud klastrite (sealhulgas terviseklastrite) jaoks, mida komisjon kavatseb edasi arendada. Teatises rõhutatakse vajadust varajase hoiatamise süsteemide, kliimateadliku tervishoiuplaneerimise ja kliimatundlike haiguste uurimise järele, integreerides kliima ja tervise olemasolevasse poliitikasse. Selles seatakse prioriteediks õhukvaliteedi parandamine, tugevdatud kuumatervise tegevuskavad ning tööohutust ja töötervishoidu käsitlevad õigusaktid. Lisaks tõstetakse selles esile Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskust, tõhustatud järelevalve- ja reageerimismehhanisme, piiriülest meditsiinilist mobiliseerimist ja turvalist juurdepääsu elutähtsatele meditsiinilistele vastumeetmetele, et tugevdada vastupanuvõimet kliimaga seotud terviseohtudele.

Euroopa Komisjonile esitatud poliitilistes suunistes aastateks 2024–2029 kirjeldatakse Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava koostamist, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide valmisolekut ja planeerimissuutlikkust, tagades samal ajal korrapärased teaduspõhised riskihindamised. ECAP vastab Euroopa Ülemkogu üleskutsele rakendada kliimariskide ohjamisel terviklikku, kõiki ohte ja kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi. Laiema poliitilise tegevuskava põhikomponendina püüab ECAP koos teiste juhtalgatustega kaitsta Euroopa tootlikkust, julgeolekut ja jõukust ning suurendada selle konkurentsivõimet. Euroopa Komisjon kavatseb ECAPi poliitikapaketi vastu võtta 2026. aasta teisel poolel. Selles kavas hinnatakse kliimamõju ja -riske eri sektorites, nagu taristu, energia, vesi, toit ja maa nii linna- kui ka maapiirkondades, ning uuritakse stiimuleid looduspõhiste lahenduste jaoks. Lisaks on komisjoni eesmärk suurendada vastupanuvõime rahastamist ja strateegiliselt võimendada avaliku sektori vahendeid, et täielikult ära kasutada erasektori investeeringuid vastupanuvõimesse. ECAP toimib koos teiste komisjoni algatustega, sealhulgas veealase vastupanuvõime strateegiaga, konkurentsivõime kompassiga ja ELi valmisolekuliidu strateegiaga.

2025. aasta märtsis vastu võetud ELi valmisolekuliidu strateegias nimetatakse praeguste ohtude hulgas kliimariske. Selles rõhutatakse vajadust neid riske ennetada ja ennetada, käsitledes neid terviklikult, võttes arvesse nende vastastikust mõju ja põhjustades lainetavat mõju. Komisjon kavatseb läbi viia ELi eri sektorite riskide ja ohtude üksikasjaliku hindamise. Strateegia eesmärk on suurendada ELi poliitikavaldkondade vastupanuvõimet, muutes need tulevaste kriiside ennetamiseks kliimaprobleemide suhtes tugevamaks. Lisaks ECAPile viitamisele kohustub komisjon kaotama lõhe kindlustuskattes. Euroopa Komisjon uurib lahendusi, võttes arvesse Euroopa Keskpanga ja muude asjaomaste asutuste soovitusi, et tagada Euroopa elanikkonnale parem kindlustuskaitse kliimariskide eest.

ELi koordineeriv tegevus tervishoiu valdkonnas

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt lasub esmane vastutus tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja osutamise eest liikmesriikidel. ELi tervishoiupoliitika täiendab seega liikmesriikide poliitikat ja tagab tervisekaitse kõigis ELi poliitikavaldkondades. Näiteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise koordineerimise tugevdamiseks võttis EL 2022. aastal vastu määruse 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohte ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 1082/2013/EL. Sellega antakse ELile tugevad ja ulatuslikud volitused koordineerimiseks ja koostööks, et reageerida tõhusamalt tõsistele piiriülestele terviseohtudele nii ELi kui ka ELi liikmesriikide tasandil. Selle eesmärk on tugevdada ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kavandamist; tugevdada epidemioloogilist seiret ja seiret; parandada andmete esitamist; ning tugevdada koordineerimist ELi tasandil.

Euroopa Komisjon ehitab üles tugevat Euroopa terviseliitu, et veelgi parandada tõsiste piiriüleste ohtude, sealhulgas keskkonna- ja kliimatingimustega seotud ohtude koordineerimist. Teatise kohaselt: Euroopa terviseliidu loomine – valmisolek ja vastupanuvõime– Euroopa terviseliit tugineb ELi ühistele jõupingutustele ühitada suhted looduskeskkonnaga, kasutades erinevaid ja kestlikumaid majanduskasvu mudeleid. kliimamuutuste vastu võitlemine ja nendega kohanemise võimaluste leidmine; bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine; toitumise ja elustiili parandamine; keskkonnareostuse vähendamisel ja kõrvaldamisel on positiivne mõju kodanike tervisele.

Programm „EL tervise heaks“ onseni suurim ELi terviseprogramm, mille raames investeeritakse 5,3 miljardit eurot ELi lisaväärtusega meetmetesse, täiendades ELi liikmesriikide poliitikat ja püüeldes ühe või mitme programmi „EL tervise heaks“ eesmärgi poole. Programmi eesmärk on parandada ja edendada tervist liidus, kaitsta inimesi liidus tõsiste piiriüleste terviseohtude eest, täiustada ravimeid, meditsiiniseadmeid ja kriisi korral olulisi tooteid ning tugevdada tervishoiusüsteeme. Programmi „EL tervise heaks“ eesmärk on muu hulgas „aidata võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivse mõjuga inimeste tervisele“, rahastades rahastamiskõlblikke üksusi. Programmi eesmärkide poole püüeldakse, tagades inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse kõigis liidu poliitikavaldkondades ja meetmetes kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega, kui see on asjakohane.

2021. aastal loodud ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) viib ELi valmisoleku ja reageerimissuutlikkuse tõsistele piiriülestele terviseohtudele uuele tasemele ning on tugevama Euroopa terviseliidu loomise põhielement. HERA, mille eelarve aastateks 2022–2027 on 6 miljardit eurot, töötab selle nimel, et ennetada ja avastada tervisealaseid hädaolukordi, sealhulgas kliimamuutustest tulenevaid hädaolukordi, ning neile kiiresti reageerida. See töötab kahes režiimis: Enne tervisekriisi – valmisoleku etapis – teeb HERA tihedat koostööd teiste ELi ja riiklike tervishoiuasutuste, tööstuse ja rahvusvaheliste partneritega, et parandada ELi valmisolekut tervisealasteks hädaolukordadeks. ELi tasandi rahvatervisealase hädaolukorra korral läheb HERA kiiresti üle hädaolukorras tegutsemisele, tehes kiireid otsuseid ja võttes erakorralisi meetmeid.

Konkreetsetes terviseküsimustes on ELi ravimistrateegia (2023) eesmärk vaadata läbi ravimialased õigusaktid, et tugevdada ravimite keskkonnariski hindamise nõudeid ja kasutustingimusi ning teha kokkuvõte innovatiivsete ravimite algatuse raames tehtud teadusuuringute tulemustest.

Komisjoni 2023. aasta juuni teatises tervikliku lähenemisviisi kohta vaimsele tervisele osutatakse kliimamuutustele kui vaimse tervise probleeme soodustavale tegurile. Samuti rõhutatakse selles, et noored on kliimamuutuste pärast väga mures ja et paljud neist näevad oma tulevikku hirmuäratavana.

Kliimamuutuste ja tervishoiu valdkonna Euroopa ametid ja asutused

Et tugevdada Euroopa kaitset nakkushaiguste vastu, asutati 2005. aastal Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus vastutab nakkushaiguste, sealhulgas muutuva kliimaga seotud nakkushaiguste teaduslike tõendite ja riskihindamiste eest. Euroopa riigid esitavad oma seiresüsteemide andmed Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele. Määruse 2022/2371 kohaselt ajakohastatakse loetelu haigustest, millest tuleb ELi tasandil ECDC-le teatada, et võimaldada haiguste, sealhulgas kliimamuutustega seotud haiguste õigeaegset avastamist.  ECDC töötas välja Euroopa keskkonna- ja epidemioloogiavõrgustiku (E3), mis pakub meteoroloogiliste tingimuste reaalajas jälgimise vahendeid, et hinnata vee kaudu levivate haiguste ja vektorite kaudu levivate haiguste riski, ning muid riskihindamise vahendeid. Lisaks koordineerivad ECDC ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ühiselt VectorNeti, mis on nüüd oma kolmandas iteratsioonis (2019–2024), mis on platvorm, mis toetab andmete kogumist vektorite ja patogeenide kohta nii loomade kui ka inimeste tervisega seotud vektorites. See hõlbustab andmete vahetamist lülijalgsete haiguste siirutajate geograafilise leviku kohta Euroopas.

Euroopa Keskkonnaamethaldab koos Euroopa Komisjoniga Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskust. See annab poliitikakujundajatele usaldusväärset ja sõltumatut teavet keskkonna kohta, sealhulgas kliimaohtude suundumuste ja prognooside ning nende mõju kohta inimeste tervisele.

2023. aastal loodud asutustevaheline terviseühtsuse rakkerühm onEuroopa Liidu viie asutuse ühisalgatus, millel on tehnilised ja teaduslikud volitused keskkonnakestlikkuse, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonnas: EEA, ECDC, EFSA, Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) ja Euroopa Ravimiamet (EMA). Asutustevahelise terviseühtsuse rakkerühma tegevusraamistiku (2024–26) eesmärk on muu hulgas parandada asutuste suutlikkust paremini hinnata kliimamuutuste mõju nakkushaiguste esinemisele ühistegevuse ja teadmiste vahetamise kaudu.

Muud ELi ametid, kes tegelevad üha enam kliimamuutuste ja tervisega seotud teemadega, on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound).

ELi poliitikavaldkonnad, millel on kaasnevad hüved seoses kliimamuutuste mõjuga tervisele

Paljudes muudes ELi poliitikavaldkondades käsitletakse kaudselt kliimamuutustega seotud tervisemõju. Näiteks aitavad nullsaaste tegevuskava kohased ELi õhusaaste vähendamise eesmärgid otseselt leevendada kliimamuutuste tõttu süvenevaid hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Täiendavad meetmed tööstusheidete ja transpordiheidete reguleerimiseks toovad märkimisväärset tervisealast kasu. Renoveerimislaine eesmärk on muuta hooned energiatõhusamaks, tunnistades, et halvasti soojustatud ja varustatud hoonetes elavad inimesed puutuvad talvel rohkem kokku hüpotermiaga ja suvel kuumastressiga, eriti kui nad kuuluvad haavatavatesse rühmadesse. 2024. aastal vastu võetud looduse taastamise määruses rõhutatakse, et ökosüsteemide taastamine aitab kaasa liidu kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele, ning täpsustatakse, et liikmesriigid tagavad, et linna roheala ja linna puude võrastiku liituse kogupindala riigis ei vähene. Terviseühtsuse raamistik on väga oluline, et tegeleda kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja inimeste tervise kokkupuutepunktiga. Kliimamuutustega seotud tekkivate terviseohtude leevendamiseks on väga oluline tugevdada valdkondadevahelist koostööd tervishoiu-, keskkonna- ja põllumajandussektorite vahel.

Vastavalt 2023. aasta jaanuaris jõustunud direktiivile kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta peavad liikmesriigid identifitseerima kriitilise tähtsusega üksused eri sektorite, sealhulgas tervishoiusektori elutähtsate teenuste loetelust, mis hõlmab turustamist, tootmist, tervishoiuteenuste osutamist ja meditsiiniteenuseid, ning võtma meetmeid, et suurendada nende vastupidavusvõimet mitmesugustele ohtudele, sealhulgas rahvaterviseriskidele või loodusõnnetustele.

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi eesmärk on tugevdada koostööd ELi riikide ja 10 osaleva riigi vahel, et parandada katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist. EL kohaldab ühist lähenemisviisi esmareageerijate eksperditeadmiste ja suutlikkuse koondamiseks, et vältida abistamistegevuse dubleerimist ja tagada, et abi vastab kannatanute vajadustele, kui hädaolukord ületab konkreetse riigi reageerimissuutlikkuse. Spetsialiseerunud meeskondi ja varustust saab lühikese etteteatamisega mobiliseerida lähetamiseks Euroopas ja väljaspool Euroopat.

Tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiviga kehtestatakse meetmed töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks. See soodustab kõigi kutsealaste riskide ennetamist, mis võivad tekkida tööandjate töötegevuses kõigist majandustegevuse valdkondadest (avalik või erasektor) ning mis võivad mõjutada nende töötajaid ja kolmandaid isikuid.

ELi kestliku rahanduse taksonoomia eesmärk on luua tervislikum ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisem elukeskkond, suunates rohkem erainvesteeringuid keskkonnakestlikesse tegevustesse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisse.

Investeeringud teadmiste arendamisse ja rakendamisse

Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm kuni 2027. aastani. Selle 95,5 miljardi euro suuruse eelarvega võideldakse kliimamuutuste vastu, aidatakse saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ning hoogustatakse ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu. See pakub arvukaid rahastamisvõimalusi teadusuuringuteks ja innovatsiooniks kliimamuutuste tervisemõju valdkonnas, eelkõige nn terviseklastri raames. Kuus käimasolevat Euroopa teadus- ja innovatsiooniprojekti keskenduvad kliimamuutuste mõjule tervisele ning teevad koostööd kliima- ja terviseklastri raames, et suurendada kliima, tervise ja poliitikaga seotud ELi rahastatavate teadusuuringute ühiskondlikku ja poliitilist mõju.

Programmi „Euroopa horisont“ teine oluline osa on ELi missioonid – kohustused lahendada suuri ühiskondlikke probleeme –, mis hõlmavad ELi missiooni kliimamuutustega kohanemiseks, sealhulgas ühiskonna ümberkujundamiseks. Selle eelarve on 673 miljonit eurot ning selle eesmärk on toetada ELi piirkondi, linnu ja kohalikke omavalitsusi nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Praeguseks on missiooni hartale alla kirjutanud 312 piirkondlikku ja kohalikku omavalitsust. Kliimaneutraalsete ja arukate linnade missiooni eesmärk on edendada õiglast üleminekut, et parandada inimeste tervist ja heaolu, millega kaasnevad hüved, nagu parem õhukvaliteet või tervislikumad eluviisid, rõhutades kliimamuutustega kohanemise, nende leevendamise ja tervise olulist seost.

Euroopa Komisjon töötab praegu välja kliimat ja tervist käsitlevat strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni kava, mis on jätkuks 2024. aasta veebruaris toimunud konverentsile„Teadusuuringute perspektiivid kliimamuutuste tervisemõjude kohta“. Algatuse eesmärk on ületada lõhe teadusuuringute ja poliitika rakendamise vahel, tagades, et uutest teaduslikest teadmistest saavad tõhusad rahvatervisealased sekkumismeetmed.

Teave käimasolevatest ja varasematest ELi raamprogrammidest rahastatud teadusprojektide kohta on kättesaadav vaatluskeskuse ressursikataloogis.