Riiklik poliitika

Sellel lehel tehakse kokkuvõte Euroopa Keskkonnaameti 38 liikmes- ja koostööd tegeva riigi kliimamuutustega kohanemise poliitikast ja riiklikest tervishoiustrateegiatest, mis on peamised poliitikavaldkonnad, mille kaudu saab tegeleda kliimamuutuste mõjuga tervisele. Kokku vaadati läbi 37 riiklikku kohanemispoliitikat ja 34 riiklikku tervishoiupoliitikat käsitlevat dokumenti, kuna praegu ei ole vastavat poliitikat kõigis riikides olemas. Üksikasjalikud järeldused on esitatud taustaruandes.

Põhisõnumid

• Selleks et tegeleda tõhusalt kliimamuutuste mõjuga tervisele, on vaja toimivat riiklikku poliitikat. Kesksel kohal on rõhuasetus tervishoiule kliimamuutustega kohanemise riiklikus poliitikas ja kliimamuutuste mõju arvessevõtmine riiklikus tervishoiustrateegias.
• EEA 38 liikme ja koostööd tegeva riigi riikliku poliitika läbivaatamine näitab, et kliimamuutuste mõju tervisele käsitletakse tavaliselt riiklikes kohanemisstrateegiates, kuid harvemini riiklikes tervishoiustrateegiates.
• Kliimaohud, mida riiklikes kohanemis- ja tervishoiupoliitika dokumentides kõige sagedamini käsitletakse, on kuumalained ja põud; tugevad sademed ja üleujutused; üldine temperatuuri tõus; patogeenide ja nakkushaiguste riski suurenemine; Tugevamad ja sagedasemad tormid.
• Nii kohanemis- kui ka tervishoiupoliitikas keskendutakse suuresti praegusele ja prognoositavale mõjule füüsilisele tervisele, millest kõige sagedasemad on nakkushaigused ja vektoritega levivad haigused; suurenenud õhusaaste; soojuse mõju südame-veresoonkonnale ja hingamisteedele; Äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud vigastused. Vaimse tervise mõjusid käsitletakse harvemini ja ainult väikeses osas läbivaadatud dokumentidest käsitleti mõjusid sotsiaalsele tervisele.
• Kõige sagedamini kavandatud sekkumised, mille eesmärk on tegeleda kliimamuutuste mõjuga tervisele, on seire ja järelevalve, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemid; üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniad; ning jätkuvad teadusuuringud kliimamuutuste mõju kohta tervisele.

Riiklik kohanemispoliitika, mis on oluline tervise kaitsmiseks muutuva kliima tingimustes

Riiklikud kohanemisstrateegiad, -kavad ja kliimariskide hindamised (edaspidi „riiklikud kohanemisstrateegiad“) on kõige asjakohasemad riiklikud poliitikameetmed kliimamuutuste tervisemõjuga tegelemiseks. Kliimamuutuste mõju tervisele käsitletakse sagedamini riiklikes tervishoiustrateegiates kui riiklikes tervishoiustrateegiates. Tervisemõju hindamine ja reageerimisstrateegia on sageli riikliku kohanemispoliitika lahutamatu osa. Riikide riiklikud tervishoiusüsteemid käsitlevad kliimamuutusi siiski harvemini sõnaselgelt rahvatervise riskitegurina. Ainult vähestel riikidel on konkreetne valdkondlik kliimamuutustega kohanemise strateegia tervishoiu valdkonnas, näiteks Soomel (kliimamuutustegakohanemise kava tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori jaoks),Iirimaal (kliimamuutustegakohanemise valdkondlik kava),Põhja-Makedoonial(kliimamuutustegakohanemise strateegia)või Rootsil (rahvatervis muutuvas kliimas – Rootsi Rahvatervise Ameti eesmärgid ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava aastateks 2021–2024).

Keskendumine äärmuslikele ilmastikunähtustele, temperatuuri tõusule ja nakkushaigustele

Riiklikud ohutussüsteemid hõlmavad üldiselt rohkem kliimamuutustega seotud terviseohte kui riiklikud terviseohutuse süsteemid. Kõige sagedamini hõlmatud ohud on kuumalained ja põud, tugevad sademed ja üleujutused, temperatuuri tõus, patogeenide ja nakkushaiguste sagenemine ning tugevamad ja sagedasemad tormid (joonis 1). Lisaks joonisel 1 esitatud ohtudele hõlmasid mõned EMP liikmesriigid ka konkreetseid ohte, mis on seotud nende geograafilise asukoha ja majandusega (nt kalade ja mereandidega seotud haigused, mis on põhjustatud vetikate ja planktoni kasvutingimuste muutustest Norras või mõju joogiveele, mis on tingitud erosiooni intensiivistumisest ja rannikualade sooldumisest Poola osades).

Joonis 1. Läbivaadatudriiklikus poliitikas sisalduvad kliimaga seotud terviseohud

Kliimamuutuste mõju füüsilisele tervisele võetakse kõige sagedamini arvesse

Riiklikud ohutussüsteemid ja riiklikud tervishoiusüsteemid keskenduvad suures osas füüsilisele tervisemõjule - alates äärmuslikest ilmastikunähtustest (kuumus, üleujutused, tormid jne), nakkushaigustest ja vektoritega levivatest haigustest ning õhusaastest. Nähtavasti pööratakse vähem tähelepanu vaimsele tervisele avalduvale mõjule (nt äärmuslike ilmastikunähtustega seotud trauma või kliimaärevus).  Vaid vähesed riigid, nagu Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Malta või Rootsi, on lisanud oma poliitikasse kliimamuutuste sotsiaalse tervisemõju, mis on seotud näiteks kogukonna kaotuse, sundrände või sotsiaal-majanduslike erinevuste suurenemisega. Üldiselt lõimisid riiklikud terviseohutuse strateegiad kliimamuutustega seotud tervisemõju vähemal määral kui riiklikud terviseohutuse strateegiad (joonised 2–4 allpool), välja arvatud toiduga levivad haigused.

Joonis 2. Läbivaadatudriiklikes poliitikameetmetes sisalduv kliimamuutuste mõju füüsilisele tervisele

Joonis 3. Läbivaadatudriiklikes poliitikameetmetes sisalduv kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele

Joonis 4. Riiklikes ohutussüsteemides ja riiklikes tervishoiusüsteemides sisalduvad kliimamuutuste sotsiaalsed tervisemõjud

Kõige sagedasemad kavandatud meetmed: seire, teadlikkuse suurendamine ja teadusuuringud

Riiklikes tervishoiusüsteemides ja riiklikes tervishoiusüsteemides inimeste tervisele avalduva kliimamõju ennetamiseks või vähendamiseks võetud meetmed hõlmasid tavaliselt struktuurilisi/füüsilisi, sotsiaalseid ja institutsioonilisi sekkumisi (IPCC, 2014). Nendest kolmest liigist olid sotsiaalsed sekkumised kõige levinumad nii riiklike statistikaametite (35 dokumenti) kui ka riiklike tervishoiuametite (24 dokumenti) puhul. Institutsioonilised sekkumised olid olemas 31 riiklikus statistikaametis ja 18 riiklikus statistikaametis. Struktuurilised/füüsilised meetmete kategooriad olid kõige vähem levinud (18 riiklikus statistikaametis ja 12 riiklikus statistikaametis).

Kõige levinum meede, mis on kavandatud kliimamuutuste tervisemõju käsitlemiseks nii riiklikes ohutussüsteemides kui ka riiklikes tervishoiusüsteemides, on seire- ja järelevalvesüsteemide väljatöötamine kliimamuutustega seotud mõju jälgimiseks, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemide rakendamine (joonis 5). Teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja üldsuse teavitamine olid riiklikes auditisüsteemides teine kõige sagedamini loetletud meetmeliik, millele järgnesid pidevad teadusuuringud. Riiklikes tervishoiusüsteemides muutus muster vastupidiseks, sest kliimamuutuste tervisemõju uuringud olid teine kõige sagedamini loetletud meede, millele järgnesid teadlikkuse suurendamise meetmed.

Lisatud taustaaruandes on esitatud näited nende meetmete kohta liikmesriikide poliitikas.

Märkus: varajase hoiatamise süsteem (EWS) – varajase hoiatamise süsteemid; Looduspõhised lahendused – looduspõhised lahendused

Joonis 5. Läbivaadatudriiklikus poliitikas kliimamuutuste tervisemõju käsitlemise meetmed

Riigipõhine teave

Allpool esitatud kaardivaaturis on esitatud riiklikes ohutussüsteemides ja riiklikes tervisekindlustussüsteemides arvesse võetud kliimamõjude geograafiline jaotus ning kavandatud poliitikameetmed. Üksikasjalikum teave kliimamuutuste ja terviseküsimuste käsitlemise kohta riikide kohanemis- ja rahvatervisepoliitikas on esitatud riikide kliima- ja terviseprofiilides.

Näpunäiteid kaardivaaturi kasutamiseks

Andmekogum on koostatud ja kättesaadavaks tehtud Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni vahelise teenustaseme kokkuleppe „GEOSSi andmete jagamise ja haldamise põhimõtete süvalaiendamine Euroopa keskkonna toetamiseks“ alusel.

Täiendav teave

Kliimamuutused ja tervis: ülevaade riiklikust poliitikast Euroopas 2022. aastal (taustaruanne).

Viited

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (2014) „Kliimamuutused 2014: mõju, kohanemine ja haavatavus – A osa: ülemaailmsed ja valdkondlikud aspektid: II töörühma panus valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendasse hindamisaruandesse, Cambridge University Press, Cambridge, Ühendkuningriik.