ELi poliitiline raamistik

Euroopa kliimamäärus

2021. aasta juunis jõustunud Euroopa kliimamääruse artikli 5 kohaselt on kliimamuutustega kohanemine ELi institutsioonide ja liikmesriikide juriidiline kohustus, mille kohaselt peavad nad „tagama pidevad edusammud kohanemisvõime suurendamisel, vastupanuvõime tugevdamisel ja kliimamuutuste suhtes haavatavuse vähendamisel kooskõlas Pariisi kokkuleppe artikliga 7“. Samutivõetakse liikmesriikide kohanemispoliitikas arvesse asjaomaste sektorite erilist haavatavust, integreeritakse kliimamuutustega kohanemine järjepidevalt kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning keskendutakse eelkõige kõige haavatavamatele ja mõjutatumatele elanikkonnarühmadele ja sektoritele.

ELi kohanemisstrateegia

Euroopa Komisjon võttis 2021. aasta veebruaris vastu teatise „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“. Selles esitatakse pikaajaline visioon, et EL muutuks 2050. aastaks kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohandatud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, ning märgitakse ka vajadust sügavama arusaamise järele tervisega seotud kliimariskidest. Selle strateegia üks peamisi meetmeid on Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus. Vaatluskeskusel on oluline roll kliimaga seotud tervisemõju käsitlevate teadmiste kogumisel ja levitamisel, poliitika väljatöötamise hõlbustamisel ja kohanemise kavandamise toetamisel.

Teatis kliimariskide juhtimise kohta

Euroopa Keskkonnaamet avaldas esimese Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) 2024. aasta märtsis. Vastuseks EUCRA-le avaldas Euroopa Komisjon teatise „Kliimariskidejuhtimine – inimeste ja heaolu kaitsmine“. Selles määratakse kindlaks lahendused, mis võimaldavad ELi ja selle liikmesriikide haldussüsteemidel kliimariskidega paremini toime tulla, ning konkreetsed meetmed mõjutatud klastrite (sealhulgas tervishoiu) jaoks, mida komisjon kavatseb edasi arendada. Teatises rõhutatakse vajadust varajase hoiatamise süsteemide, kliimateadliku tervishoiu kavandamise ja kliimatundlike haiguste uurimise järele, integreerides samal ajal kliima ja tervise olemasolevatesse poliitikameetmetesse. Selles seatakse prioriteediks õhukvaliteedi parandamine, tugevdatud kuumavee tegevuskavad ning tööohutust ja töötervishoidu käsitlevad õigusaktid. Lisaks rõhutatakse selles Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskust, tõhustatud järelevalve- ja reageerimismehhanisme, piiriülest meditsiinilist mobiliseerimist ning turvalist juurdepääsu elutähtsatele meditsiinilistele vastumeetmetele, et tugevdada vastupanuvõimet kliimaga seotud terviseohtudele.

ELi valmisoleku liidu strateegia

2025. aasta märtsis vastu võetud ELi valmisolekuliidu strateegias on praeguste ohtude hulgas nimetatud kliimariske. Selles rõhutatakse vajadust neid riske ennetada ja ennetada, käsitledes neid terviklikult, võttes arvesse nende koostoimet ja pulseerivat mõju. Komisjon kavatseb üksikasjalikult hinnata riske ja ohte ELi eri sektorites. Strateegia eesmärk on suurendada ELi poliitikavaldkondade vastupanuvõimet, muutes need tulevaste kriiside ennetamiseks kliimaprobleemide suhtes tugevamaks. Lisaks Euroopa ühisele põllumajanduspoliitikale viitamisele kohustub ta kõrvaldama lünga kindlustuskattes. Euroopa Komisjon uurib lahendusi, võttes arvesse Euroopa Keskpanga ja muude asjaomaste asutuste soovitusi, et tagada Euroopa elanikkonnale parem kindlustuskaitse kliimariskide vastu.

Euroopa kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimine – integreeritud raamistik (avaldatakse peatselt)

Euroopa Komisjon töötab praegu välja uut integreeritud raamistikku Euroopa kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimise jaoks, et aidata liikmesriikidel ennetada kliimamuutuste kasvavat mõju ja selleks valmistuda. Koos muude ELi poliitikavaldkondadega aitab raamistik kaitsta Euroopa julgeolekut ja jõukust, suurendada selle konkurentsivõimet ning kaitsta meie tervist ja heaolu. Algatuses keskendutakse valmisoleku tugevdamisele, kliimariskide paremale mõistmisele ja koostöö edendamisele.

Piiriülene tervishoid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt lasub esmane vastutus tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja osutamise eest liikmesriikidel. ELi tervishoiupoliitika eesmärk on seega täiendada liikmesriikide poliitikat ja tagada tervisekaitse kõigis ELi poliitikavaldkondades. Näiteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise koordineerimise tugevdamiseks võttis EL 2022. aastal vastu määruse 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 1082/2013/EL. Määrusega antakse ELile tugevad ja terviklikud volitused koordineerimiseks ja koostööks, et reageerida tõhusamalt tõsistele piiriülestele terviseohtudele nii ELi kui ka ELi liikmesriikide tasandil. Selle eesmärk on tugevdada ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kavandamist, tugevdada epidemioloogilist seiret ja seiret, parandada andmete esitamist ning tugevdada ELi koordineerimist.

Euroopa terviseliit

Euroopa Komisjon loob tugevat Euroopa terviseliitu, et veelgi parandada tõsiste piiriüleste ohtude, sealhulgas keskkonna- ja kliimatingimustega seotud ohtude koordineerimist. Teatise kohaselt: Euroopa terviseliidu loomine – valmisolek ja vastupanuvõime– tugineb ELi ühistele jõupingutustele ühitada suhted looduskeskkonnaga, kasutades erinevaid ja kestlikumaid majanduskasvu mudeleid. võitlus kliimamuutuste vastu ja nendega kohanemise võimaluste leidmine; bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja taastamine; toitumise ja elustiili parandamine; keskkonnareostuse vähendamisel ja kõrvaldamisel on positiivne mõju kodanike tervisele.

Konkreetsed teemad

ELi ravimistrateegia(2023) eesmärk on vaadata läbi ravimialased õigusaktid, et tugevdada ravimite keskkonnariski hindamise nõudeid ja kasutustingimusi ning teha kokkuvõte innovatiivsete ravimite algatuse raames tehtud teadusuuringute tulemustest.

Komisjoni 2023. aasta juuni teatises tervikliku lähenemisviisi kohta vaimsele tervisele viidatakse kliimamuutustele kui vaimse tervise probleeme soodustavale tegurile. Samuti rõhutatakse selles, et noored on kliimamuutustest väga huvitatud ja et paljud neist

Kliimamuutuste tervisemõju käsitletakse mitmes muus ELi poliitikavaldkonnas. Nende hulka kuuluvad:

Nullsaaste tegevuskava

Nullsaaste tegevuskava kohased ELi õhusaaste vähendamise eesmärgid aitavad otseselt leevendada kliimamuutuste tõttu süvenevaid hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Täiendavad meetmed tööstus- ja transpordiheidete reguleerimiseks toovad märkimisväärset kasu tervisele.

Renoveerimislaine

Renoveerimislaine eesmärk on muuta hooned energiatõhusamaks, tunnistades, et halvasti soojustatud ja varustatud hoonetes elavad inimesed puutuvad talvel rohkem kokku hüpotermiaga ja suvel kuumastressiga, eriti kui nad kuuluvad haavatavatesse rühmadesse.

Looduse taastamise määrus

2024. aastal vastu võetud looduse taastamise määruses rõhutatakse, et ökosüsteemide taastamine aitab kaasa liidu kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele, ning täpsustatakse, et liikmesriigid tagavad, et linna roheala ja linna puude võrastiku liitus ei vähene linnaökosüsteemi aladel kogu riigi territooriumil.

Terviseühtsuse raamistik

Terviseühtsuse raamistik on kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja inimeste tervise kokkupuutepunktidega tegelemisel otsustava tähtsusega. Valdkondadevahelise koostöö tugevdamine tervishoiu-, keskkonna- ja põllumajandussektoris on väga oluline, et leevendada kliimamuutustega seotud esilekerkivaid terviseohte.

Direktiiv kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime kohta

Vastavalt 2023. aasta jaanuaris jõustunud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust käsitlevale direktiivile peavad liikmesriigid identifitseerima elutähtsa teenuse osutajad eri sektorite, sealhulgas tervishoiusektori elutähtsate teenuste loetelust koos turustamise, tootmise, tervishoiu- ja meditsiiniteenuste osutamisega ning võtma meetmeid, et suurendada nende vastupidavust mitmesugustele ohtudele, sealhulgas rahvatervisele avalduvatele riskidele või loodusõnnetustele.

Liidu elanikkonnakaitse mehhanism

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi eesmärk on tugevdada koostööd ELi riikide ja kümne osaleva riigi vahel, et parandada katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist. EL kohaldab ühist lähenemisviisi, et koondada esmareageerijate eksperditeadmised ja suutlikkus, vältida abialaste jõupingutuste dubleerimist ja tagada, et abi vastab kannatanute vajadustele, kui hädaolukord ületab konkreetse riigi reageerimissuutlikkuse. Spetsialiseerunud meeskondi ja varustust saab lähetada lühikese etteteatamisajaga nii Euroopasse kui ka väljapoole Euroopat.

Tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv

Tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiviga kehtestatakse meetmed töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamise soodustamiseks. Sellega julgustatakse ennetama kõiki kutsealaseid riske, mis võivad tööandjate töös tekkida kõigilt (avaliku või erasektori) majandustegevuse harudelt ning mis võivad mõjutada nende töötajaid ja kolmandaid isikuid.

ELi kestliku rahanduse taksonoomia

ELi kestliku rahanduse taksonoomia eesmärk on luua tervislikum ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisem elukeskkond, suunates rohkem erainvesteeringuid keskkonnasäästlikesse tegevustesse, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisse.

Programm „EL tervise heaks“

Programm „EL tervise heaks“ onseni suurim ELi terviseprogramm, mille raames investeeritakse 5,3 miljardit eurot ELi lisaväärtusega meetmetesse, mis täiendavad ELi liikmesriikide poliitikat ja järgivad üht või mitut programmi „EL tervise heaks“ eesmärki. Programmi eesmärk on parandada ja edendada tervist liidus, kaitsta inimesi liidus tõsiste piiriüleste terviseohtude eest, täiustada ravimeid, meditsiiniseadmeid ja kriisi korral olulisi tooteid ning tugevdada tervishoiusüsteeme. Programmi „EL tervise heaks“ eesmärk on muu hulgas „aidata võidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivse mõjuga inimeste tervisele“, pakkudes rahastamiskõlblikele üksustele rahalisi vahendeid. Programmi eesmärke püütakse saavutada, tagades inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse kõigis liidu poliitikavaldkondades ja meetmetes kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega, kui see on asjakohane.

Programm „Euroopa horisont“

Programm „Euroopa horisont“ on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm kuni 2027. aastani. Programm, mille eelarve on 95,5 miljardit eurot, tegeleb kliimamuutustega, aitab saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ning hoogustab ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu. See pakub arvukaid rahastamisvõimalusi kliimamuutuste tervisemõju käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, eelkõige terviseklastri projekti raames. Kuus käimasolevat Euroopa teadus- ja innovatsiooniprojekti keskenduvad kliimamuutuste mõjule tervisele ning teevad koostööd kliima- ja terviseklastri raames, et suurendada kliima, tervishoiu ja poliitikaga seotud ELi rahastatavate teadusuuringute ühiskondlikku ja poliitilist mõju.

Programmi „Euroopa horisont“ teine oluline komponent on ELi missioonid – kohustused lahendada suuri ühiskondlikke probleeme –, mis hõlmavad ELi missiooni kliimamuutustega kohanemiseks, sealhulgas ühiskonna ümberkujundamiseks. Selle 673 miljoni euro suuruse eelarvega keskendutakse ELi piirkondade, linnade ja kohalike omavalitsuste toetamisele nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Seni on missiooni hartale alla kirjutanud 312 piirkondlikku ja kohalikku omavalitsust. Kliimaneutraalsete ja arukate linnade missiooni eesmärk on edendada õiglast üleminekut, et parandada inimeste tervist ja heaolu, millega kaasnevad hüved, nagu parem õhukvaliteet või tervislikumad eluviisid, rõhutades kliimamuutustega kohanemise, nende leevendamise ja tervise olulist seost.

Strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava

Euroopa Komisjon töötab praegu välja kliimat ja tervist käsitlevat strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni kava, mis on jätkuks 2024. aasta veebruaris toimunud konverentsile„Teadusuuringud kliimamuutuste tervisemõju kohta“. Algatuse eesmärk on ületada lõhe teadusuuringute ja poliitika rakendamise vahel, tagades, et uued teaduslikud teadmised väljenduvad tõhusates rahvatervisealastes sekkumismeetmetes.

Teave käimasolevatest ja varasematest ELi raamprogrammidest rahastatud teadusprojektide kohta on kättesaadav vaatluskeskuse ressursside kataloogis.

Copernicuse kliimamuutuste teenus ja Copernicuse atmosfääri seire teenus (C3S/CAMS)

Copernicuse kliimamuutuste teenust (C3S) ja Copernicuse atmosfääri seire teenust (CAMS) haldab Euroopa Komisjoni nimel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF).  ECMWF toetab ka Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenust (CEMS). C3S ja CAMS annavad täpset ja usaldusväärset teavet varasemate, praeguste ja tulevaste kliimatingimuste tervisemõju kohta.

ELi tervisealastele hädaolukordadele reageerimise ja nendeks valmisoleku asutus (HERA)

2021. aastal loodud ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) viib ELi valmisoleku ja reageerimisvõime tõsiste piiriüleste terviseohtude korral uuele tasemele ning on tugevama Euroopa terviseliidu loomise põhielement. HERA, mille eelarve aastateks 2022–2027 on 6 miljardit eurot, töötab selle nimel, et ennetada, avastada ja kiiresti reageerida tervisealastele hädaolukordadele, sealhulgas kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele. See töötab kahes režiimis: Enne tervisekriisi teeb HERA valmisolekuetapis tihedat koostööd teiste ELi ja riiklike tervishoiuasutuste, tööstuse ja rahvusvaheliste partneritega, et parandada ELi valmisolekut tervisealasteks hädaolukordadeks. ELi tasandi rahvatervise hädaolukorras lülitub HERA kiiresti ümber hädaolukordadele, tehes kiireid otsuseid ja käivitades erakorralisi meetmeid.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)

Selleks et tugevdada Euroopa kaitset nakkushaiguste vastu, loodi 2005. aastal Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus vastutab nakkushaiguste, sealhulgas muutuva kliimaga seotud haiguste teaduslike tõendite ja riskihindamiste eest. Euroopa riigid esitavad oma seiresüsteemide andmed Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele. Määruse (EL) 2022/2371 kohaselt ajakohastatakse loetelu haigustest, millest tuleb ECDC-le ELi tasandil teatada, et võimaldada haiguste, sealhulgas kliimamuutustega seotud haiguste õigeaegset avastamist.  ECDC töötas välja Euroopa keskkonna- ja epidemioloogiavõrgustiku (E3), mis pakub meteoroloogiliste tingimuste reaalajas seirevahendeid, et hinnata vee kaudu levivate haiguste ja vektorite kaudu levivate haiguste riski, ning muid riskihindamisvahendeid. 

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

EU-OSHA on Euroopa Liidu tööohutuse ja töötervishoiu teabeagentuur. EU-OSHA avaldab usaldusväärset ja asjakohast teavet uurimisaruannetes, juhtumiuuringutes või poliitikaülevaadetes, korraldab uuringuid ja andmeanalüüse ning pakub mitmesuguseid vahendeid teadmiste edendamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, töökoha riskide hindamiseks ning tööohutuse ja töötervishoiu teabe ja heade tavade vahetamiseks kliimamuutuste mõju kohta tööohutusele ja töötervishoiule.

Euroopa Keskkonnaamet (EEA)

Euroopa Keskkonnaamet haldab koos Euroopa Komisjoniga Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskust. See annab poliitikakujundajatele usaldusväärset ja sõltumatut teavet keskkonna kohta, sealhulgas kliimaohtude suundumuste ja prognooside ning nende mõju kohta inimeste tervisele.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

ECDC ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koordineerivad ühiselt VectorNeti, mis on nüüd oma kolmandas iteratsioonis (2019–2024), mis on platvorm, mis toetab andmete kogumist vektorite ja patogeenide kohta nii loomade kui ka inimeste tervisega seotud vektorites. See hõlbustab andmete vahetamist lülijalgsete haiguste vektorite geograafilise leviku kohta Euroopas.

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

Eurofound on kolmepoolne Euroopa Liidu amet, mille ülesanne on pakkuda teadmisi, et aidata välja töötada paremat sotsiaal-, tööhõive- ja tööga seotud poliitikat. Eurofound pakub muutuva kliima kontekstis teavet, nõuandeid ja eksperditeadmisi töötingimuste ja kestliku töö, töösuhete, tööturu muutuste ja kvaliteedi ning elu ja avalike teenuste kohta.

Terviseühtsuse rakkerühm

2023. aastal loodud asutustevaheline terviseühtsuse rakkerühm on viie Euroopa Liidu ameti ühisalgatus, millel on tehnilised ja teaduslikud volitused keskkonnasäästlikkuse, rahvatervise ja toiduohutuse valdkonnas: EEA, ECDC, EFSA, Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) ja Euroopa Ravimiamet (EMA). Asutustevahelise terviseühtsuse rakkerühma tegevusraamistiku (2024–2026) eesmärk on muu hulgas parandada asutuste suutlikkust hinnata ühismeetmete ja teadmiste vahetamise kaudu paremini kliimamuutuste mõju nakkushaiguste esinemisele.

Muud ELi asutused, kes tegelevad üha enam kliimamuutuste ja terviseküsimustega, on Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) ning Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound).