Riiklike kliimamuutustega kohanemise ja tervishoiupoliitikate seis (2022)

Sellel lehel tehakse kokkuvõte Euroopa Keskkonnaameti 38 liikme ja koostööd tegevate riikide kliimamuutustega kohanemise poliitika ja riiklike tervishoiustrateegiate uurimisest. Need on peamised poliitikavaldkonnad, mille kaudu saab käsitleda kliimamuutuste mõju tervisele. Vaadati läbi kokku 37 riiklikku kohanemispoliitikat ja 34 riiklikku tervishoiupoliitika dokumenti, kuna vastavaid poliitikameetmeid ei olnud praegu kõigis riikides olemas. Üksikasjalikud järeldused on esitatud taustaruandes.

Põhisõnumid

Selleks et kliimamuutuste mõju tervisele tõhusalt käsitleda, on vaja rakendatavat riiklikku poliitikat. Kesksel kohal on rõhuasetus tervishoiule riiklikes kliimamuutustega kohanemise poliitikates ja kliimamuutuste mõju arvessevõtmine riiklikus tervishoiustrateegias.
38 EMP liikmesriigi ja koostööd tegeva riigi riikliku poliitika läbivaatamine näitab, et kliimamuutuste mõju tervisele käsitletakse tavaliselt riiklikes kohanemisstrateegiates, kuid harvemini riiklikes tervisestrateegiates.
Kliimaohud, mida riiklikes kohanemis- ja tervishoiupoliitika dokumentides kõige sagedamini käsitletakse, on kuumalained ja põud; tugevad sademed ja üleujutused; üldine temperatuuri tõus; patogeenide ja nakkushaiguste riski suurendamine; Tugevamad ja sagedasemad tormid.
Nii kohanemis- kui ka tervishoiupoliitikas keskendutakse suures osas praegusele ja prognoositavale mõjule füüsilisele tervisele, kusjuures kõige sagedasemad on nakkushaigused ja siirutajatega levivad haigused; suurem õhusaaste; soojuse mõju südame-veresoonkonnale ja hingamisteedele; Äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud vigastused. Vaimse tervise mõjusid käsitletakse harvemini ja vaid väike osa läbivaadatud dokumentidest käsitles mõjusid sotsiaalsele tervisele.
Kõige sagedamini kavandatud meetmed kliimamuutuste tervisemõjuga tegelemiseks on seire ja järelevalve, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemid; üldsusele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad; ning jätkuvad teadusuuringud kliimamuutuste mõju kohta tervisele.

Riiklikud kohanemispoliitikad, mis on muutuva kliima tingimustes tervise kaitsmiseks üliolulised

Riiklikud kohanemisstrateegiad, -kavad ja kliimariskide hindamised (edaspidi „riiklikud strateegiad“) on kõige asjakohasemad riiklikud poliitikameetmed, mille abil käsitleda kliimamuutuste mõju tervisele. Kliimamuutuste mõju tervisele käsitletakse sagedamini riiklikes tervisestrateegiates kui riiklikes tervisestrateegiates. Tervisemõju hindamine ja sellele reageerimise strateegia on sageli riikliku kohanemispoliitika lahutamatu osa. Riikide riiklikes tervishoiusüsteemides käsitletakse aga harvem sõnaselgelt kliimamuutusi kui rahvatervise riskitegurit. Vaid vähestel riikidel on konkreetne valdkondlik kliimamuutustega kohanemise strateegia tervishoiu jaoks, näiteks Soomel (kliimamuutustegakohanemise kava tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori jaoks),Iirimaal (kliimamuutustegakohanemise valdkondlik kava),Põhja-Makedoonial(kliimamuutustega kohanemise strateegia)või Rootsil (rahvatervis muutuvas kliimas – Rootsi Rahvatervise Ameti eesmärgid ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava aastateks 2021–2024).

Keskendumine äärmuslikele ilmastikunähtustele, temperatuuri tõusule ja nakkushaigustele

Riiklikud tervisestrateegiad hõlmavad üldiselt rohkem kliimamuutustega seotud terviseohte kui riiklikud tervisestrateegiad. Kõige sagedamini hõlmatud ohud on kuumalained ja põud, tugevad sademed ja üleujutused, temperatuuri tõus, patogeenide ja nakkushaiguste sagenemine ning intensiivsemad ja sagedasemad tormid (joonis 1). Lisaks joonisel 1 esitatud ohtudele lisasid mõned EMP liikmesriigid ka konkreetsed ohud, mis on seotud nende geograafia ja majandusega (nt kalade ja mereandidega seotud haigused, mis on tingitud vetikate ja planktoni kasvutingimuste muutustest Norras, või mõju joogiveele, mis on tingitud erosiooni intensiivistumisest ja rannikualade sooldumisest teatavates Poola osades).

Joonis 1. Läbivaadatud riiklikes poliitikameetmetes sisalduvad kliimaga seotud terviseohud

Kliimamuutuste mõju füüsilisele tervisele, mida võetakse kõige sagedamini arvesse

Riiklikud häiresüsteemid ja riiklikud tervishoiusüsteemid keskenduvad suures osas füüsilisele tervisele avalduvale mõjule - äärmuslikest ilmastikunähtustest (kuumus, üleujutused, tormid jne), nakkushaigustest ja siirutajatega levivatest haigustest ning õhusaastest. Nähtavasti pööratakse vähem tähelepanu vaimse tervisega seotud mõjudele (nt äärmuslike ilmastikunähtustega seotud traumad või kliimaärevus). Vaid vähesed riigid, nagu Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Malta või Rootsi, kaasasid oma poliitikasse kliimamuutuste sotsiaalsed tervisemõjud, mis on seotud näiteks kogukonna kadumise, ümberasustamise või sotsiaal-majanduslike erinevuste suurenemisega. Üldiselt integreeriti riiklikesse tervisekindlustussüsteemidesse kliimamuutustega seotud tervisemõju vähem kui riiklikesse tervisekindlustussüsteemidesse (joonised 2–4 allpool), välja arvatud toiduga levivate haiguste puhul.

Joonis 2. Läbivaadatudriiklikus poliitikas käsitletud kliimamuutuste mõju füüsilisele tervisele

Joonis 3. Läbivaadatudriiklikus poliitikas käsitletud kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele

Joonis 4. Mittenakkuslikes strateegiates ja riiklikes tervishoiusüsteemides sisalduvad kliimamuutuste sotsiaalsed tervisemõjud

Kõige sagedamini kavandatud meetmed: järelevalve, teadlikkuse suurendamine ja teadusuuringud

Meetmed, mille eesmärk oli ennetada või vähendada kliima mõju inimeste tervisele mittenakkuslikes süsteemides ja mittenakkuslikes haigustes, hõlmasid tavaliselt struktuursete/füüsiliste, sotsiaalsete ja institutsiooniliste sekkumiste kombinatsiooni (IPCC, 2014). Nendest kolmest liigist olid sotsiaalsed sekkumised kõige levinumad nii riiklikes tugisüsteemides (esitatud 35 dokumendis) kui ka riiklikes tervishoiusüsteemides (esitatud 24 dokumendis). Institutsioonilisi sekkumisi esines 31 riiklikus tugisüsteemis ja 18 riiklikus tervishoiusüsteemis. Kõige vähem levinud oli meetmete struktuurne/füüsiline kategooria (18 riiklikus tervishoiusüsteemis ja 12 riiklikus tervishoiusüsteemis).

Kõige tavalisem meede, mis on kavandatud selleks, et käsitleda kliimamuutuste mõju tervisele nii riiklikes antimikroobikumiresistentsussüsteemides kui ka riiklikes tervishoiusüsteemides, on seire- ja järelevalvesüsteemide väljatöötamine kliimamuutustega seotud mõju jälgimiseks, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemide rakendamine (joonis 5). Teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja üldsuse teavitamine olid riiklikes tugisüsteemides teine kõige sagedamini loetletud meetmeliik, millele järgnes pidev uurimine. Riiklikes tervishoiusüsteemides muutus suundumus vastupidiseks, kuna kliimamuutuste mõju tervisele käsitlevad teadusuuringud olid teine kõige sagedamini loetletud meede, millele järgnesid teadlikkuse suurendamise meetmed.

Lisatud taustaruandes on esitatud näited nende meetmete kohta liikmesriikide poliitikas.

Märkus: varajase hoiatamise süsteem – varajase hoiatamise süsteemid; Looduspõhised lahendused

Joonis 5. Meetmed, millega käsitletakse kliimamuutuste mõju terviseleläbivaadatud riiklikus poliitikas

Riigipõhine teave

Allpool esitatud kaardil on esitatud mittenakkuslikes strateegiates ja riiklikes tervishoiusüsteemides arvesse võetud kliimamõjude geograafiline jaotus ning kavandatud poliitikameetmed. Üksikasjalikum teave selle kohta, kuidas kliimamuutused ja tervis on hõlmatud riikide kohanemis- ja rahvatervisepoliitikaga, on esitatud riikide kliima- ja tervishoiuprofiilides.

Näpunäiteid kaardivaaturi kasutamiseks

Andmekogum on koostatud ja tehtud kättesaadavaks Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni vahelise teenustaseme kokkuleppe „GEOSSi andmete jagamise ja haldamise põhimõtete süvalaiendamine Euroopa keskkonna toetamiseks“ alusel.

Seotud ressursid