Õhusaaste

Täheldatud mõju

2019. aastal oli EL 27-s ligikaudu 307 000 enneaegset surmajuhtumit tingitud pikaajalisest kokkupuutest tahkete osakestega, mille läbimõõt on kuni 2,5 μm (PM_2,5). Lämmastikdioksiid (NO₂) oli seotud 40 400 enneaegse surmaga ja troposfääriosooniga (O₃) 16 800 enneaegse surmaga (EEA, 2021).

Viimastel aastatel on PM2,5 ja NO₂ puhul vähenenud nende linnaelanike osakaal, kes puutuvad kokku õhusaasteainete kontsentratsiooniga, mis ületab ELi piirväärtusi, ja sellest tulenev mõju tervisele (vt joonis eespool). Maapinnalähedase osooni puhul suureneb põhjapoolkera taustkontsentratsioon Euroopas, samal ajal kui ülemaailmsed tippväärtused vähenevad (Andersson et al., 2017; Orru jt, 2019; Paoletti jt, 2014).

Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et õhusaaste negatiivne tervisemõju esineb ka allpool ELi välisõhu kvaliteedi direktiivi taset, ning see kajastub WHO uutes ülemaailmsetes õhukvaliteedi suunistes (WHO, 2021). Kuna WHO ajakohastatud suunised on enamiku saasteainete puhul rangemad, on ebatervisliku õhusaasteainete kontsentratsiooniga kokku puutuvate linnaelanike osakaal ja sellega seotud tervisemõju suurem kui varasemad hinnangud.

Linnaelanikkond, kes puutub kokku õhusaasteainete kontsentratsiooniga, mis ületab valitud ELi õhukvaliteedi standardeid, EL 27 ja Ühendkuningriik
_{Allikas: EEA, Õhukvaliteedi standardite ületamine Euroopas}

Prognoositav mõju

Kliimamuutustega seotud temperatuuri-, sademete-, tuule-, niiskus- või päikesekiirguse muutused mõjutavad õhukvaliteeti ja võivad seda halvendada (Fu ja Tian, 2019). See toimub looduslikest allikatest (nt metsa- ja maastikupõlengud, mineraaltolm, meresool, biogeensed lenduvad orgaanilised ühendid) pärit heite muutumise kaudu; inimallikatest pärit heide (nt põllumajandusest pärit ammoniaak); keemiliste reaktsioonide kiirus atmosfääris; ning õhusaasteainete transpordi-, hajumis- ja sadestamisprotsessid (Fortems-Cheiney et al., 2017; Geels jt, 2015).

Inimeste tervise seisukohast on eriti kahjulik kuumastressi ja õhusaaste kombinatsioon. Elanikkonna samaaegne kokkupuude kõrgete temperatuuride ja õhusaastega (PM, NO₂ või O₃₎on seotud südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigustest tingitud suremuse suurenemisega (EEA, 2020). Käimasolevad ja prognoositavad demograafilised muutused, näiteks elanikkonna vananemine, millega kaasnevad üha sagedamini terviseprobleemid, aitavad samuti suurendada õhusaastega seotud haiguskoormust.

Tahked osakesed

Tahkete osakeste kontsentratsioon õhus peaks tulevikus veidi suurenema, kuigi teatava ebakindlusega (Doherty et al., 2017; Park jt, 2020). Seda seetõttu, et kliimamuutused mõjutavad tahkete osakeste lähteainete heidet: looduslike metsa- ja maastikupõlengute arv ja raskusaste ning meresoola heide eeldatavasti suurenevad. Lisaks suurendavad kõrgemad temperatuurid biogeenset ja põllumajanduslikku ammoniaagiheidet (Geels jt, 2015). Samuti intensiivistuvad teiseste tahkete osakeste tootmist põhjustavad keemilised reaktsioonid temperatuuri ja niiskuse muutuste tõttu (Megaritis et al., 2014). Tuulekiiruse vähenemine, mida prognoositakse näiteks Vahemere piirkonna osade puhul (Ranasinghe et al., 2021), ja sademete vähenemine vähendavad tahkete osakeste lahjendamist ja sadestumist, mille tulemuseks on suurem õhukontsentratsioon (Doherty et al., 2017).

Troposfääriosoon

Muutuva kliima tingimustes prognoositakse suvel kõrgemat maapinna O3 kontsentratsiooni, kusjuures suurimat tõusu prognoositakse kõige soojemate stsenaariumide ning Lõuna- ja Kesk-Euroopa puhul (Fortems-Cheiney et al., 2017; Colette jt, 2015). Prognoositakse, et maksimaalsed kontsentratsioonid suurenevad, mis on oluline tervisemõjude seisukohast, kuna lühiajaline kokkupuude troposfääriosooni kõrgete tippkontsentratsioonidega on seotud hingamisteede ja südame-veresoonkonna terviseprobleemidega (Doherty et al., 2017). Mõnes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigis prognoositakse 2050. aastaks osooniga seotud suremuse suurenemist kuni 11 % võrra RCP4.5 stsenaariumi alusel (Orru et al., 2019).

Maapinnalähedane osoon moodustub atmosfääris lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja lämmastikoksiidide (NOx) fotokeemiliste reaktsioonidega päikesevalguse juuresolekul. Kliimamuutuste tingimustes suureneb BVOC-heide tõenäoliselt kuumade päevade arvu suurenemise tõttu; BVOC tootmist võib mõjutada ka CO₂ taseme tõus atmosfääris (Fu ja Tian, 2019). Suurenenud üleilmne metaani kontsentratsioon ja kõrgemad temperatuurid kiirendavad ka maapinnal O3 tootmist. Lisaks prognoositakse, et stratosfääri osooni eeldatav suurem sissevool troposfääri suurendab troposfääriosooni taset kogu Euroopas veelgi (Fortems-Cheiney et al., 2017).

Lämmastikdioksiid

Eeldatakse, et kliimamuutus ei mõjuta NO₂ kontsentratsioonitasemeid.

Muud õhusaasteained

Hoonete kõrge õhuniiskus ja üleujutused võivad toetada hallitusseente kasvu ja suurendada hingamisteede haiguste levikut (D’Amato et al., 2020). Lisaks võib õhusaaste (eelkõige pikaajaline kõrge NO₂ tase) linnapiirkondades suurendada õietolmu allergeensust (Gisler, 2021; Plaza et al., 2020), mille kontsentratsiooni ja hooajalisust mõjutab muutuv kliima.

Poliitilised meetmed

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) läbivaadatud ülemaailmsed õhukvaliteedi suunised moodustavad tugeva teadusliku tõendusbaasi otsuste tegemiseks puhta õhu poliitika kohta kogu maailmas.  Euroopa rohelise kokkuleppe raames vaatab Euroopa Liit läbi oma välisõhu direktiivid, et viia need paremini kooskõlla WHO uute suunistega. CO2-heite vähendamise meetmetel on sageli positiivne mõju liiklusest, energiatootmisest, kodumajapidamiste kütmisest jne tulenevate õhusaasteainete heitele, luues olukorra, millest võidavad kõik.

Õhukvaliteeti, sealhulgas tervisemõju, hindavad igal aastal eri ametiasutused. Õhusaaste prognoosimise ja varajase hoiatamise süsteemid koos meditsiinilise nõustamisega võivad vähendada terviseriske. Neid saab kasutada ka tervishoiusüsteemides, et valmistuda suurema arvu patsientide jaoks erakorralise meditsiini osakondades. Prognoosi- ja varajase hoiatamise süsteemid, näiteks Euroopa Keskkonnaameti Euroopa õhukvaliteedi indeks, toimivad nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil. Mitmes Euroopa riigis on osooni kontsentratsioonitasemed lisatud soojuse ja tervise tegevuskavadesse.

Kodanike õhukvaliteedialased teadusprojektid pakuvad tõenduspõhist teavet ja suurendavad kodanike teadlikkust.