All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodies
An official website of the European Union | How do you know?
Environmental information systems
ET
Kliimamuutused mõjutavad kõiki eurooplasi, kuid nende mõju ei tunnetata võrdselt. Suurimad riskid on eakatel inimestel, lastel, rasedatel ja olemasolevate terviseprobleemidega inimestel, samas kui sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevad rühmad on samuti eriti haavatavad. Nende erinevuste kõrvaldamiseks on vaja vastupidavat taristut, tugevat tervishoiusüsteemi valmisolekut ja sihipäraseid kohanemismeetmeid, mis seavad esikohale kõige haavatavamad elanikkonnarühmad ja kaitsevad neid.
Kliimamuutused mõjutavad kõiki eurooplasi, kuid nende mõju tase on ühiskonnas erinev. Kõige suuremas kliimaga seotud tervisemõjude ohus on eakamad inimesed, lapsed, rasedad ja olemasolevate terviseprobleemidega inimesed. Sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevad elanikkonnarühmad, sealhulgas need, kellel on väiksem sissetulek, haridus või juurdepääs tervishoiuteenustele, seisavad samuti silmitsi suurema haavatavusega, sest neil võib olla väiksem suutlikkus kliimaga seotud riskidega kohaneda või neist taastuda. Haavatavad on ka välistöötajad ja inimesed, kes elavad tihedalt ehitatud linnapiirkondades, kus soojussaared võivad tõsta kohalikku temperatuuri mitme kraadi võrra.
Soojuslained kujutavad endast kõige tõsisemat ja levinumat kliimaga seotud terviseohtu Euroopas (EEA, 2024). Äärmuslike kuumasündmuste sagedus, kestus ja intensiivsus suurenevad, põhjustades viimastel suvedel kümneid tuhandeid üleliigseid surmajuhtumeid (EEA, 2024). Lisaks asuvad paljud haiglad, koolid ja tervishoiuasutused kuuma- või üleujutusohuga piirkondades – ligikaudu 46 % haiglatest ja 43 % koolidest asuvad piirkondades, mis on ümbritsevast temperatuurist vähemalt 2 °C soojemad, samas kui ligikaudu 10 kooli ja 11 % haiglatest asuvad üleujutusohuga piirkondades (Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, 2022). Lõuna- ja Kesk-Euroopat, sealhulgas selliseid riike nagu Itaalia, Kreeka ja Hispaania, mõjutavad eriti kuumaga kokkupuutumine, elanikkonna vananemine ja kõrge linnastumise määr.
Kliimaga seotud kokkupuude langeb sageli kokku sotsiaalse ebavõrdsusega, mis tähendab, et juba ebasoodsas olukorras olevad inimesed kannavad ebaproportsionaalselt suurt osa terviseriskidest. Kohanemismeetmed jätavad need erinevused sageli tähelepanuta või ei jõua kõige enam abi vajavate rühmadeni (EEA, 2025). Kuna Euroopa elanikkond vananeb ja linnapiirkonnad laienevad, muutub haavatavate rühmadega kokkupuutumise probleemiga tegelemine üha pakilisemaks. Tervishoiusüsteemi valmisoleku tugevdamine, hoonete ja taristu vastupidavuse parandamine ning sotsiaalse haavatavuse integreerimine kliimamuutustega kohanemise kavandamisse on olulised sammud. Ebavõrdse kokkupuute vähendamiseks ja tervise kaitsmiseks muutuvas kliimas on äärmiselt oluline suurendada linnade rohealasid, pakkuda kättesaadavaid jahutusvõimalusi ning suunata ressursse väikese sissetulekuga ja tõrjutud kogukondadele.
Seotud ressursid
Viited
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?
Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.