Kesk-Euroopa

Piirkonna riigid

Kesk-Euroopa koostööpiirkond hõlmab suurt territooriumi lõunapiirkonnast, mis piirneb Aadria merega ja põhjapiirkonnaga, mis piirneb Läänemerega. 2021.–2027. aasta koostööpiirkond langeb suures osas kokku eelmise Interregi programmi kogu laiendamisega, hõlmates kogu seitsme ELi liikmesriigi (Austria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Slovakkia ja Sloveenia), Saksamaa kesk- ja idapiirkonna (nüüd ka Braunschweigi piirkond) ning Itaalia põhjapiirkonnad. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

INTERREG V B eesmärk on edendada piiriülest koostööd, et muuta Kesk-Euroopa linnad ja piirkonnad paremaks elu- ja töökohaks.

2021.–2027. aasta programmis tunnistatakse, et Kesk-Euroopa on üleminekuetapis. Piirkonnad ja linnad seisavad silmitsi arvukate probleemidega (sealhulgas kliimamuutused), mis ei tunne riigipiire ja mida ei saa lahendada üksi. Programmi visioon on ühendatud Kesk-Euroopa, mis teeb koostööd, et muutuda arukamaks, keskkonnahoidlikumaks ja paremini ühendatuks. Sellest rahastatakse riikidevahelisi projekte, mille raames töötatakse välja, katsetatakse ja rakendatakse lahendusi, mida on kiiresti vaja, et muuta Kesk-Euroopa vastupidavamaks ja atraktiivsemaks.

Programmiga loodetakse saavutada:

• parem poliitika väljatöötamine, õppimine ja muutused;
• teadmiste ja suutlikkuse suurendamine, sealhulgas teadmussiire ja -vahetus;
• paremini koordineeritud koostöö ja tõhusam juhtimine eri tasanditel;
• tõkete vähendamine;
• uued või paremad teenused;
• käitumisharjumuste muutmine;
• Avaliku ja erasektori vahendite võimendamine, sealhulgas järelinvesteeringute ettevalmistamine.

Programm keskendub neljale prioriteedile:

• Koostöö arukama Kesk-Euroopa nimel
• Koostöö keskkonnahoidlikuma Kesk-Euroopa nimel
• Koostöö paremini ühendatud Kesk-Euroopa nimel
• Koostöö juhtimise parandamine Kesk-Euroopas.

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse eelkõige 2. prioriteedis erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemine“ raames: „Kliimamuutustega kohanemise, katastroofiohu ennetamise ja katastroofidele vastupanu võime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Selle eesmärgi raames võetavad riikidevahelised koostöömeetmed peaksid suurendama suutlikkust suurendada vastupanuvõimet ja õigeaegselt võidelda kliimamuutuste ebasoodsa mõjuga Kesk-Euroopas. Samuti parandavad need kohanemismeetmete koordineerimist ja soodustavad katsemeetmete käigus katsetatud ja tutvustatud uudsete lahenduste kasutuselevõttu. Kliimamuutustega kohanemine toob kasu ka meetmetele, mis on välja töötatud vastavalt prioriteedile 1, mille eesmärk on parandada ja ajakohastada inimeste oskusi kohalikul tasandil, ning prioriteedile 4, mille eesmärk on parandada mitut sektorit hõlmavaid juhtimisprotsesse kõigil territoriaalsetel tasanditel. Mõlema eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed parandavad tingimusi, mis võimaldavad toime tulla piirkondade ühiste probleemidega, nagu kliimamuutused.

Ajavahemikul 2014–2020 käsitleti kliimamuutustega kohanemist ühena mitmest keskkonnaga seotud alateemast programmi 3. prioriteedi (loodus- ja kultuurivarad piirkonna jätkusuutlikuks majanduskasvuks) raames. See oli konkreetsemalt hõlmatud eesmärgiga parandada integreeritud keskkonnajuhtimissuutlikkust looduspärandi ja loodusvarade kaitsmiseks ja säästvaks kasutamiseks. Lisaks nimetati linnapiirkondade haavatavust kliimamuutuste suhtes ühe täiendava eesmärgi raames, milleks on „funktsionaalsete linnapiirkondade keskkonnajuhtimise parandamine, et muuta need elamisväärsemateks kohtadeks“. Kohanemine oli osa programmi horisontaalsetest põhimõtetest, eelkõige „säästev areng“, mis hõlmab meetmeid, millega võetakse arvesse kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, vastupidavust katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist.

2.     Makropiirkonna strateegiad

Interreg Kesk-Euroopa täidab olulist ühendavat funktsiooni nelja ELi makropiirkondliku strateegia, nimelt ELi Doonau piirkonna strateegia, ELi Alpi piirkonna strateegia, ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ning ELi Läänemere piirkonna strateegia vahel. Kesk-Euroopa piirkond jagab osa oma koostööpiirkonnast nende kõigiga, kes tegelevad kliimamuutustega kohanemisega oma riikidevahelistes koostöökavades erineval viisil (vt Climate-ADAPTi leheküljed Doonau, Alpi piirkonna, Aadria ja Joonia mere ning Läänemere piirkondade kohta).

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Kesk-Euroopa piirkond kattub osaliselt Karpaatide konventsiooni ja Doonau jõe kaitse konventsiooniga, mis on peaaegu täielikult hõlmatud Doonau riikidevahelise piirkonnaga.

Karpaatide konventsioon on allpiirkondlik leping, mille eesmärk on edendada Karpaatide piirkonna kestlikku arengut ja kaitset. Lepingule kirjutasid 2003. aasta mais alla seitse Karpaatia riiki (neist neli kuuluvad Kesk-Euroopa riikidevahelisse piirkonda). Karpaatide konventsiooni osaliste konverentsi viiendal istungil (COP 5, 2017) võeti vastu Karpaatide konventsiooni muudatus, et lisada sellesse uus artikkel 12a kliimamuutuste kohta. Konventsioonis nõutakse, et osalised järgiksid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikat kõigis konventsiooniga seotud sektorites. Sellest tulenevalt koostati Karpaatide piirkonna pikaajaline visioon aastani 2030, et „tugevdada ühiseid jõupingutusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks, mis tagab Karpaatides kliimamuutustele vastupanuvõimelise ja kestliku arengu“.

Doonau jõe kaitse konventsioon on üldine õiguslik vahend koostööks piiriüleses veemajanduses Doonau vesikonnas. Neliteist riiki (kellest seitse kuuluvad ka Kesk-Euroopa riikidevahelisse piirkonda) ja Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse seda konventsiooni rakendada. Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon (InternationalCommission for the Protection of the Doube River – ICPDR)on rahvusvaheline organ, mis on loodud Doonau jõe kaitse konventsiooni rakendamiseks.  ICPDR töötab selle nimel, et maandada üleujutusriske jätkusuutlikul viisil. Üleujutuste eest kaitsmise eksperdirühmtoetab Doonau vesikonna jätkusuutliku üleujutuste eest kaitsmise tegevusprogrammi rakendamist. Samuti aitab see rakendada ELi üleujutuste direktiivi rakendamisega seotud meetmeid, nagu üleujutusohu ja -riski kaartide ning Doonau vesikonna üleujutusriski maandamise kava väljatöötamine.

Kesk-Euroopa algatus (CEI) on 17 liikmesriigi valitsustevaheline piirkondlik foorum Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas. See hõlmab kõiki ELi Kesk-Euroopa riikidevahelise piirkonna riike. See edendab piirkondliku koostöö kaudu Euroopa integratsiooni ja säästvat arengut. CEI töö keskendub kahe peamise eesmärgi saavutamisele: Roheline majanduskasv ja õiglased ühiskonnad. Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamine on lisatud Euroopa kodanikualgatuse tegevuskava eesmärkide hulka eesmärgi nr 1 „Keskkonnahoidliku majanduskasvu stimuleerimine“ raames.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Olemasolevad riikidevahelised ja piiriülesed strateegiad ja kavad, milles käsitletakse Kesk-Euroopa piirkonna osade jaoks olulisi kohanemisprobleeme, keskenduvad peamiselt veevarudele ja üleujutusriski maandamisele Doonau vesikonnas. Rahvusvahelise Doonau jõe kaitse komisjoni (ICPDR) kliimamuutustega kohanemise strateegiat ning Doonau veemajanduskava (DRBM-kava) ja Doonau üleujutusriski maandamise kava (DFRM-kava) asjakohasust kliimamuutustega kohanemisel on kirjeldatud Climate-ADAPTi Doonau piirkonnaüleses osas.

Konkreetse Kesk-Euroopa piirkonna Karpaatide piirkonna jaoks on 2020. aastal avaldatud tegevuskavas, mis on lisatud pikaajalisele visioonile aastani 2030 „Karpaatides kliimamuutuste vastu võitlemise suunas“, sätestatud konkreetsed meetmed ja vahe-eesmärgid visiooni strateegiliste eesmärkide ja nendega seotud sihtide saavutamiseks. Tegevuskavas antakse üldised suunised kliimamuutuste töörühmale (mis loodi Karpaatide konventsiooni raames) ja sellega seotud töökavadele.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Allpool on esitatud näited Kesk-Euroopa programmist (2014–2020) rahastatud projektidest, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemist. Need keskenduvad peamiselt veemajandusele ja katastroofiohu vähendamisele (üleujutused, tugevad vihmasajud, põuad) ning kultuuripärandi kaitsmisele kliimamuutuste mõju eest.

Reageerides piirkonnas kasvavale probleemisurvele, mis tuleneb kohalike äärmuslike sademete sagenemisest ja intensiivsusest, koguti projektiga RAINMAN (Integrated Heavy Rain Risk Management) (2017–2020) kättesaadavat teavet tugevate vihmasadude riskijuhtimise kohta ning töötati välja praktilised vahendid ja uuenduslikud meetodid. Projekti lõppväljundina anti üle RAINMANi meetmepakett. Meetmepakett on teabeplatvorm, mis toetab omavalitsusi ning kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi meetmete võtmisel tugevate vihmasadude vastu. See pakub olulisi fakte, vahendeid riskantsete olukordade haldamiseks ja häid tavasid.

Projekti PROLINE-CE (Efficient Practices of Land Use Management Integrating Water Resources Protection and Non-structural Flood Mitigation Experiences) (2016–2019) eesmärk oli parandada joogiveevarude kaitset ning piirkondade kaitset üleujutuste ja põudade eest integreeritud maakasutuse juhtimise lähenemisviisi raames, võttes arvesse kliimamuutustega kohanemist. Piirkonna katsepiirkondades katsetati parimaid juhtimistavasid ning hinnati nende aktsepteerimist sidusrühmade ja ekspertide poolt. Optimaalse veemajanduskava riikidevaheline juhend (GOWARE) töötati välja otsuste tegemise abivahendina, mis võimaldab valida parimaid majandamistavasid, et parandada joogivee kaitset ja üleujutusriski maandamist. DriFLU Charta (joogivesi/üleujutused/maakasutus), ühisdeklaratsiooni akt, millele on alla kirjutanud iga partnerriigi märkimisväärsed esindajad, kuigi see ei ole õiguslikult siduv, on avaldus kavatsuse kohta anda soovitusi ühise poliitika ja meetmete kohta joogivee kaitse ja sellega seotud üleujutuste/põudade leevendamise valdkonnas Kesk-Euroopa programmipiirkonnas.

ProjektiDEEPWATER-CE (2019–2022) eesmärk on arendada Kesk-Euroopa vastutustundlike avaliku sektori osalejate integreeritud keskkonnajuhtimise suutlikkust, et luua ühine veevarude majandamise strateegia. See hõlmab liigse vee hoidmist tugevate sademete perioodidel, mida saab kasutada põhjavee laadimiseks. Pilootuuringud neljas riigis (Poola, Ungari, Slovakkia, Horvaatia) võimaldavad hinnata olemasolevaid hallatavaid põhjaveekihtide laadimislahendusi, et parandada ja suurendada põhjaveevarusid. Projektis, mis tugineb varasemate asjakohaste seitsmenda raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ projektide tulemustele, uuritakse lahendusi joogiveevarude ammendumisele ning kliimamuutustest tingitud üha sagedasematele tugevatele vihmasadudele ja üleujutustele.

Sarnase suunitlusega projektis TEACHER-CE (ühised jõupingutused, et suurendada veemajanduse kohanemist kliimamuutustega Kesk-Euroopas, 2020–2022) käsitletakse vajadust riskijuhtimise parema koordineerimise järele Kesk-Euroopas. Seega on selle eesmärk integreerida ja ühtlustada varem rahastatud INTERREGi, Horisont 2020 ja Life'i projektide tulemusi. Projekti peamine väljund on TEACHER-CE meetmepakett, mis keskendub selliste veega seotud küsimuste kliimakindlale haldamisele nagu üleujutused, tugevad vihmasajud ja põuariski ennetamine, väikesed veesidumismeetmed ja veevarude kaitse säästva maakasutuse juhtimise kaudu. Meetmepaketti katsetatakse ja kontrollitakse üheksa katsemeetme raames kaheksas Kesk-Ida piirkonna riigis.

FramWati projekti (raamistik veetasakaalu parandamiseks ja toitainete mõju leevendamiseks väikeste veesidumismeetmete abil, 2017–2020) peamine eesmärk oli tugevdada üleujutuste, põudade ja reostuse leevendamise piirkondlikku ühist raamistikku. Selleks tuleks süstemaatiliselt suurendada maastiku puhverdusvõimet, kasutades looduslikul lahendusel põhinevat lähenemisviisi ja väikesemahulisi veesidumismeetmeid. Projekti tulemused hõlmasid praktilisi suuniseid looduslike ja väikeste veesidumismeetmete kavandamiseks, otsuste tugisüsteemi looduslike (väikeste) veesidumismeetmete kavandamiseks ning kuut tegevuskava projekti kaasatud katsealade jaoks.

Projekt (riskihindamine ja kultuuripärandi kestlik kaitse muutuvas keskkonnas, 2017–2020) aitas parandada avaliku ja erasektori suutlikkust leevendada kliimamuutuste ja looduslike ohtude (üleujutused ja tugevad vihmasajud) mõju kultuuripärandi objektidele, struktuuridele ja esemetele. Projekti raames töötati välja veebipõhine GIS-vahend riskide kaardistamiseks, otsuste tegemise abivahend kultuuripärandi haavatavust määravate kriitiliste küsimuste analüüsimiseks ning käsiraamat, mis toetab poliitikakujundajaid ja otsustajaid ohustatud kultuuripärandi haldamise heade ja halbade tavade osas. ProteCHt2save’i ja veebipõhise GIS-vahendi tulemusi arendatakse edasi uues jätkuprojektis STRENCH (Riskistatud kultuuripärandi vastupanuvõime tugevdamine muutuvas keskkonnas ennetava riikidevahelise koostöö kaudu, 2020–2022).

Muid Kesk-Euroopa piirkonda oluliselt mõjutavaid projekte rahastatakse Doonau piirkonna Interregi programmist ja neid kirjeldatakse Doonau piirkonna  veebilehel.