Vahemeri (Euroopa – Vahemere piirkond)

Piirkonna riigid

Vahemere piirkonna koostööpiirkonda kuuluvad Vahemere põhjakalda riigid. Interregi programmi EURO-MED (2021–2027) koostööpiirkond hõlmab kogu eelmise programmi piirkonda (Portugali, Hispaania ja Prantsusmaa lõunaosa, peaaegu kogu Itaalia territoorium ning kogu Sloveenia, Horvaatia, Kreeka, Malta, Küprose, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro laiendus). Koos veel kahe riigiga (Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia Vabariik) ulatub see esimest korda pärast kahte eelmist programmitöö perioodi ka Musta mere rannikualani. Hõlmatud on ka muud Hispaania piirkonnad (Extremadura, Castilla-La Mancha ja Comunidad de Madrid). Brexiti tõttu ei kuulu kahel eelmisel programmitöö perioodil osalenud Gibraltar (Ühendkuningriik)* enam riikidevahelisse programmipiirkonda. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

* Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigist pärit sisu.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

Euroopa Komisjoni poolt 22. juunil 2022 vastu võetud Interregi Euroopa – Vahemere piirkonna programmi (2021–2027) peamine eesmärk on aidata kaasa „üleminekule kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele ühiskonnale: Vahemere kalavarusid mõjutavate ülemaailmsete muutuste vastu võitlemine, tagades samal ajal kestliku majanduskasvu ja oma kodanike heaolu“. Võeti vastu neljal operatiivmissioonil põhinev strateegiline lähenemisviis.

• missioon: uuendusliku ja jätkusuutliku majanduse tugevdamine
• missioon: kaitsta, taastada ja parandada meie keskkonda ja looduspärandit
• missioon: roheliste elupiirkondade edendamine
• missioon: säästva turismi edendamine

Programmis seatakse kolm prioriteeti:

• prioriteet: Arukam Vahemere piirkond
• prioriteet: Rohelisem Vahemeri
• prioriteet: Vahemere piirkonna parem juhtimine

Kliimamuutust peetakse piirkonna üheks peamiseks väljakutseks. Seda käsitletakse eelkõige 2. prioriteedi „Keskkonnahoidlikum Vahemeri“ raames, millega edendatakse keskkonnahoidlikumat eluruumi, parandades loodusvarade majandamist ning ennetades ja leevendades riske. Programmist toetatavad kliimamuutustega kohanemise meetmed peaksid toetama 2., 3. ja 4. missiooni.

Interregi Euroopa – Vahemere piirkonna programm edendab koostoimet ja koostööd olemasolevate riikidevaheliste võrgustike kavadega, näiteks piirkonna jaoks oluliste makropiirkondlike strateegiatega (EUSAIR, EUSALP).  Seega edendatakse programmiga sidusrühmade tegevuse koordineerimist ja heade tavade riikidevahelist vahetamist.

Eelmise INTERREG V B MEDi programmi (2014–2020) eesmärk oli edendada Vahemere piirkonnas jätkusuutlikku majanduskasvu, edendades uuenduslikke kontseptsioone ja tavasid (tehnoloogia, juhtimine, uuenduslikud teenused). Samuti ergutati sellega loodus- ja kultuurivarade säästvat kasutamist ning toetati sotsiaalset integratsiooni integreeritud ja territoriaalsel koostööl põhineva lähenemisviisi kaudu. Kliimamuutustega kohanemine oli enam-vähem otseselt hõlmatud projektidega, mida rahastati prioriteetse suuna nr 2 (vähese CO2-heitega strateegiate ja energiatõhususe edendamine) ja prioriteetse suuna nr 3 (Vahemere piirkonna loodus- ja kultuurivarade kaitse ja edendamine) raames.

2.     Makropiirkonna strateegiad

Osa Vahemere piirkonnast kattub kahe ELi makropiirkondliku strateegia geograafilise ulatusega: Vahemere puhul on kõige asjakohasem ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia Aadria ja Joonia mere piirkonnas; ning väiksemal määral EUSALP, mis hõlmab Prantsuse Alpi merepiirkondi, Itaalia põhjapiirkondi ja Sloveeniat.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

INTERREG MED piirkond hõlmab kogu Vahemere territooriumi Euroopa osasid, mis on hõlmatud Barcelona konventsiooni ja UNEPi Vahemere tegevuskavaga (UNEP-MAP). Konventsioon on piirkondlik koostööplatvorm, mis koordineerib merekeskkonna kaitsmisele suunatud tegevust piirkondliku lähenemisviisi kaudu. UNEP-MAPi kaudu püüavad Barcelona konventsiooni osalised lahendada mere- ja rannikukeskkonna kaitsmisega seotud probleeme, edendades samal ajal piirkondlikke ja riiklikke kavasid säästva arengu saavutamiseks.

ÜRO Keskkonnaprogrammi Vahemere piirkonna säästva arengu strateegia aastateks2016–2025võeti vastu 2016. aastal. Strateegiaga nähakse ette strateegiline poliitikaraamistik Vahemere piirkonna kestliku tuleviku tagamiseks kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega. Strateegias keskendutakse valdkondadevahelistele eesmärkidele, mis on keskkonna ja arengu kokkupuutepunktis. „Kliimamuutuste käsitlemine Vahemere piirkonna prioriteetse küsimusena“ on üks MSSD 2016–2025 eesmärkidest. Kliimamuutustega kohanemine on hõlmatud paljude meetmetega, mis on osa selle eesmärgiga seotud neljast strateegilisest suunast. MedECC (Vahemere kliima- ja keskkonnamuutuste eksperdid) on MSSD raames välja töötatud juhtalgatus. See on avatud ja sõltumatu rahvusvaheline teadusekspertide võrgustik, mis toetab otsustajaid ja üldsust ajakohase usaldusväärse teadusteabe alusel. MedECCi eesmärk on ületada lõhe teadlaste ja poliitikakujundajate vahel. Samuti on selle eesmärk aidata kaasa poliitika parandamisele kõigil tasanditel, toetades otsuste tegemist täpse ja kättesaadava teabega kliima- ja keskkonnamuutuste praeguste ja tulevaste mõjude kohta Vahemere piirkonnas. Võrgustik koostas Vahemere piirkonna esimese hindamisaruande Vahemere piirkonna kliima- ja keskkonnamuutustekohta,milles analüüsitakse praegust olukorda ja tulevikuriske.

Rannikualade integreeritud majandamine on tunnustatud vahend, mille abil tegeleda praeguste ja pikaajaliste rannikuprobleemidega, sealhulgas kliimamuutuste ja nende mõjuga. Barcelona konventsiooni rannikualade integreeritud majandamise protokoll töötati välja 2008. aastal, Euroopa Ülemkogu ratifitseeris selle 2010. aastal ja see jõustus 2011. aastal. Sellega nähakse konventsiooniosalistele ette ühine raamistik rannikualade integreeritud majandamise edendamiseks ja rakendamiseks. 2019. aastal võtsid konventsiooniosalised vastu rannikualade integreeritud majandamise ühise piirkondliku raamistiku. Ühise raamistiku eesmärk on muu hulgas „käsitleda looduslikke ohte ja loodusõnnetuste mõju, eelkõige rannikuerosiooni ja kliimamuutusi“.

Prioriteetsete meetmete programmi UNEP/MAP piirkondlik tegevuskeskus (PAP/RAC) toetab Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli ning meresõiduohutuse direktiivi rakendamist. Samuti võetakse arvesse kliimamuutustega kohanemist. ICZMi platvorm on interaktiivne veebiruum. See on kavandatud Vahemere rannikualade integreeritud majandamisega (ja mujal) seotud teabe, dokumentide ja heade tavade multidistsiplinaarse „pangana” ning võrgustikutöö ja teabevahetuse kohana. Selles asub mereala ruumilise planeerimise tööruum, mis toetab piirkonna planeerijaid mereala ruumilise planeerimise arendamisel, võttes arvesse ka kliimamuutustega seotud probleeme (kliimameetmetekavandamise vahend).

Riikidevahelist koostööd kliimamuutustega kohanemisel piirkonnas edendatakse ka järgmiste algatuste kaudu:

Vahemere Liit  on 2008. aastal loodud mitmepoolne partnerlus. See hõlmab kõiki Euroopa Liidu Vahemere piirkonna riike ja 15 muud Vahemere piirkonna partnerriiki. Vahemere Liidu eesmärk on toimida ainulaadse platvormina, et hõlbustada ja edendada piirkondlikku dialoogi ja koostööd ning konkreetseid projekte ja algatusi energia- ja kliimameetmete valdkonnas. 2014. aastal moodustas Vahemere Liit kliimamuutuste eksperdirühma, et edendada teabe ja parimate tavade vahetamist kogu Vahemere piirkonnas ning edendada konkreetsete projektide ja algatuste väljatöötamist.

WESTMEDi merendusalgatus hõlmab 10 riiki Vahemere lääneosa põhja- ja lõunakaldalt (Alžeeria, Prantsusmaa, Itaalia, Liibüa, Malta, Mauritaania, Maroko, Portugal, Hispaania ja Tuneesia). Algatuses, mille Euroopa Komisjon vastu võttis ja ELi nõukogu heaks kiitis, on kindlaks määratud kolm peamist eesmärki: 1) ohutum ja turvalisem mereruum; 2) arukas ja vastupidav sinine majandus; 3) mere parem majandamine. Teise eesmärgi raames mainitakse kliimamuutustega kohanemist. See viitab kohandatud lahenduste ja uute tehnoloogiate väljatöötamisele, et rakendada mere taastuvenergiat, leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning edendada energiatõhusust ja kliimamuutustega kohanemist rannikulinnades. 2018. aastal leppisid algatusele allakirjutanud kokku tegevuskavas säästva sinise majanduse arendamiseks Vahemere lääneosa alamvesikonnas. See tegevuskava peaks tagama Vahemere ökosüsteemi teenuste säilimise. Tegevuskava prioriteedi „Bioloogiline mitmekesisus ning mereelupaikade kaitse ja taastamine“ raames leppisid algatuse liikmesriigid kokku meetmete võtmises, et võidelda rannikuerosiooni ja elupaikade seisundi halvenemise vastu. Nende meetmete eesmärk on saavutada Vahemere merekeskkonna hea ökoloogiline seisund ja parandada rannikualade vastupanuvõimet kliimamuutustele. Bologna harta on poliitiline algatus, mille eesmärk on tugevdada rannikualade piirkondlike omavalitsuste rolli Euroopa poliitika ja algatuste kontekstis Vahemere tasandil seoses järgmisega: rannikualade kaitse, integreeritud majandamine ja kliimamuutustega kohanemine. Hartas edendatakse ka makroprojektide algatust, mida on üksikasjalikult kirjeldatud ühises tegevuskavas.

Vahemere piirkonna integratsioonikeskus (CMI)on mitme partneriga algatus, mis ühendab piirkonna põhja- ja lõunapoolseid riike. Arenguagentuurid, valitsused, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskond kogunevad Vahemere piirkonnast, et vahetada mõtteid, arutada avalikku poliitikat ja leida piirkondlikke lahendusi Vahemere piirkonna piirkondlike probleemide lahendamiseks. Teise temaatilise samba raames aastatel 2019–2021 (Vastupanuvõime: väliste vapustuste, peamiselt kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning konfliktide mõjule reageerimine) käivitas CMI mitut ruumi ja sektorit hõlmava lähenemisviisiga programmi „Territoriaalne vastupanuvõime kliimamuutustele – aktiivne programm“.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

INTERREGi riikidevahelise koostöö või muude koostöövormide raames ei ole Vahemere piirkonna jaoks välja töötatud kohanemisstrateegiaid ja -kavasid. 2016. aastal kiideti Barcelona konventsiooni osaliste 19.^kohtumisel (COP19) siiski heaksVahemere mere- ja rannikupiirkondade kliimamuutustega kohanemise piirkondlik raamistik. Dokumendi eesmärk on luua ühine piirkondlik strateegiline lähenemisviis, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kohanemisvõimet.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Allpool on esitatud näited MED-programmist (2014–2020) rahastatud projektide kohta.

Lähtudes seisukohast, et merekaitsealadel võib olla oluline roll kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, toetati Vahemere merekaitsealasid kahe projektiga, et kohaneda kliimamuutuste jätkuva mõjuga Vahemerel ja seda leevendada:   MPA-ADAPT (Vahemere merekaitsealade juhtimine kliimamuutuste ajastul: vastupanuvõime suurendamine kliimamuutustega kohanemisel, 2016–2019) ja sellele järgnevates merekaitsealade suunistes (Vahemere piirkonna peamiste osalejate kaasamine ökosüsteemipõhisesse lähenemisviisi merekaitsealade haldamiseks, et tulla toime kliimamuutustega, 2019–2022). Merekaitsealade kaasamise ja merekaitsealade ADAPT projektide raames töötati välja seireprotokollid ja julgustati neid kasutama igal Vahemere merekaitsealal. Nende kahe projekti raames töötati valitud Vahemere merekaitsealadel esimest korda välja kliimamuutustega kohanemise kavad.

Projektis POSBEMED (2016–2018) tunnistati Posidonia Oceanica jääkide (närbunud lehed, kiud ja risoomid, mis on korrapäraselt kaldale sattunud ja randunud) rolli ranniku üldise vastupanuvõime suurendamisel looduslikele ja kliimamuutuste mõjudele. Projektiga tehti olulisi edusamme jätkusuutlikuma lähenemisviisi suunas Posidonia rannavalla süsteemide haldamisel. Lõpptulemuseks oli Vahemere piirkonna kõikehõlmav strateegia „Posidonia rannavalla süsteemide juhtimine ja haldamine“, mis oli suunatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele otsuste tegemiseks Posidonia rannikukeskkonnas.

UNEP-MAP edendab ka teadmisi ja tavasid, mis on seotud kliimamuutuste mõju hindamise ja nendega kohanemisega Vahemere piirkonnas (eelkõige ELi mittekuuluvates riikides). Need hõlmavad GEFi rahastatud programmi MedProgramme erinevaid projekte ja mitmeid kohanemismeetmeid, mida rakendavad erinevad UNEPi/MAPi piirkondlikud tegevuskeskused. Hea näide UNEP-MAPi tegevusest teadmiste loomisel ja jagamisel on projekt ClimVar & ICZM (kliimamuutuste integreerimine ja muutmine riiklikesse strateegiatesse, et rakendada Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli) (2012–2015).

Muid projekte rahastati programmi „BalkanMed“ (2014–2020) raames. See hõlmas suurt geograafilist ala, mis on osaliselt hõlmatud 2021.–2027. aasta Vahemere riikidevahelise piirkonnaga. Mõned näited on esitatud allpool.

BeRTISS  (BalkanMed reaalajas raskete ilmastikutingimuste teenus) (2017–2019) kaasas partnereid kolmest riigist (Kreeka, Küpros ja Bulgaaria). Selle eesmärk oli töötada välja katseline riikidevaheline raskete ilmastikutingimuste teenus, et suurendada ohutust, elukvaliteeti ja keskkonnakaitset Balkani–Vahemere piirkonnas. Varajane hoiatamine on kesksel kohal ka projektis DISARM (Drought and fire ObServatory and eArly waRning systeM) (2017–2019), milles osalesid partnerid samadest riikidest. See aitab kaasa BeRTISSile, kuid keskendub erinevatele kliimaga seotud mõjudele (põud ja metsatulekahjud).

Metsa- ja maastikupõlenguid peetakse piirkonna üheks kõige olulisemaks ohuks. Nende varajane avastamine on ka Balkani-Vahemere piirkonna varajase tulekahjude avastamise ja hindamise metsaseiresüsteemi (SFEDA) projekti (2017–2019) keskmes.

Partnerid, kes esindasid kõiki nelja Balkani ja Vahemere rannikuäärset riiki (Kreeka, Küpros, Albaania ja Põhja-Makedoonia Vabariik), aitasid kaasa projektile HERMES (Ramework to Mitigate coastal EroSion promoting ICZM protocol implementation) (2017–2019). Tuginedes varasematele projektidele, töötas HERMES välja ühise raamistiku rannikuerosiooni leevendamiseks ja randade taastamiseks. See saavutati uuringute ühtse kogumi rakendamise, juba välja töötatud tehniliste vahendite jagamise ja ühiste poliitikavahendite väljatöötamise kaudu.