Euroopa kliimariskide hindamine

EUCRA on esimene omataoline teaduslik aruanne, mis täiendab olemasolevat teadmusbaasi kliimaga seotud riskide hindamise kohta Euroopas.

EUCRA eesmärk on aidata Euroopa poliitikakujundajatel määrata kindlaks kliimamuutustega kohanemise prioriteedid kliimatundlikes sektorites ELi järgmises poliitikatsüklis pärast 2024. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Aruande eesmärk on ka aidata määrata kindlaks tulevaste kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringute prioriteedid ning pakkuda kogu ELi hõlmavat lähtepunkti riiklike või piirkondlike kliimariskide hindamiste läbiviimiseks ja ajakohastamiseks. 

EUCRA keskendub Euroopa riskidele, mida põhjustavad või süvendavad inimtegevusest tingitud kliimamuutused, kuid võtab arvesse ka mitteklimaatilisi riskitegureid ja poliitilist konteksti. Selles käsitletakse järgmist: 

• „keerukad“ kliimariskid, sealhulgas kliima- ja/või mitteklimaatiliste ohtude kombinatsioonist tulenevad riskid (edaspidi „liitohud“), süsteemide ja sektorite kaudu astmelised riskid (edaspidi „astmelised riskid“) ning väljastpoolt Euroopat Euroopat mõjutavad riskid (edaspidi „piiriülesed riskid“);
• kliimariskide ja kliimariskide juhtimise mõju sotsiaalsele õiglusele, määrates allpool kindlaks peamistest kliimariskidest kõige enam mõjutatud Euroopa piirkonnad ja nende suhtes kõige haavatavamad elanikkonnarühmad; 
• Tegevusprioriteedid riskide integreerimiseks asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, tuginedes riski tõsiduse ja kiireloomulisuse hinnangule. See hõlmab riskide ajastuse, riski omamise ja asjakohase poliitilise konteksti arvessevõtmist;
• Võimalik koostoime ja kompromissid kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise ja muude poliitikaeesmärkide vahel, tuginedes olemasolevatele tõenditele. 

EUCRA näitab, et:

• Kõik Euroopa piirkonnad kogevad äärmuslikke kliimanähtusi, mis on ajaloos enneolematud. Need äärmused suurendavad veelgi sagedust või raskusastet, eelkõige kõrge soojenemisega stsenaariumide puhul;
• Mõned kliimariskid on Euroopas juba praegu kriitilisel tasemel, näiteks riskid ökosüsteemidele, kuumalainete terviseriskid, sisemaa üleujutustega seotud riskid ja riskid Euroopa solidaarsusmehhanismidele. Paljud muud riskid võivad sellel sajandil jõuda kriitilise või isegi katastroofilise tasemeni;
• Vaja on kiireloomulisi meetmeid nii praegu kriitilisel tasemel olevate kui ka pika poliitilise perspektiiviga riskide puhul, näiteks seoses hoonete, pikaajalise taristu, ruumilise planeerimise ja metsandusega; 
• Enamik kliimariske on ELi ja selle liikmesriikide kaasomandis. See tähendab, et Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajad peavad nende riskidega tegelemisel koostööd tegema.

EUCRA tuvastab Euroopas kokku 36 suurt kliimariski, millel võivad olla tõsised tagajärjed. Need riskid on jagatud viide suurde rühma: ökosüsteemid, toit, tervishoid, taristu ning majandus ja rahandus. Lisaks tehti hindamise käigus kindlaks kolm peamist kliimariski, mis on omased ELi äärepoolseimatele piirkondadele.

Rohkem kui pooled aruandes kindlaks tehtud kliimariskidest nõuavad nüüd rohkem meetmeid ja kaheksat neist peetakse eriti kiireloomuliseks. Need kiireloomulised riskid hõlmavad eri rühmi ja hõlmavad järgmist: ohud ranniku ökosüsteemidele; ohud mereökosüsteemidele; kuumastressist tulenevad ohud inimeste tervisele; sisemaa üleujutustest tulenevad ohud elanikkonnale ja taristule; ning ohud Euroopa solidaarsusmehhanismidele. 

Lõuna-Euroopas on kiireloomulised lisariskid järgmised: metsa- ja maastikupõlengutest tulenevad ohud ökosüsteemidele, elanikkonnale ja tehiskeskkonnale; taimekasvatusega seotud riskid; ning kuumalainete oht välistöötajatele.

Mitmed 36 peamisest riskist on juba praegu kriitilisel tasemel ja prognoositakse, et need kõik muutuvad tulevikus veelgi tõsisemaks. Paljudel neist on pikad poliitilised perspektiivid, mis tähendab, et täna tehtavates otsustes tuleb arvesse võtta muutuvat kliimat ja suurenevat riski tõsidust, et vältida tulevikus võimalikke katastroofilisi mõjusid. 

Kliimariskid on piirkonniti, sektoriti ja haavatavate rühmade lõikes väga erinevad. Riskid sõltuvad nende kokkupuutest kliimaohtudega ning keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikest tingimustest, mis määravad nende haavatavuse nende ohtude suhtes. 

EUCRA teeb kindlaks järgmised Euroopa esmase vastuvõtu keskused, mida mitmesugused kliimariskid eriti mõjutavad: 

• Lõuna-Euroopa. Seda piirkonda ohustab eriti kuumuse ja põua kasvav mõju põllumajandustootmisele, välitöödele, vee kättesaadavusele majandussektorites ja tuleohule. Lõuna-Euroopas on eriti ohustatud maapiirkonnad ja kohalik majandus, mis sõltub põllumajandusest, ökosüsteemi teenustest ja suveturismist; 
• Madalad rannikualad, sealhulgas paljud tihedalt asustatud linnad. Neid ohustavad üleujutused, erosioon ja merevee sissetung, mida süvendab merepinna tõus; 
• ELi äärepoolseimad piirkonnad. Need seisavad silmitsi eriliste riskidega, mis tulenevad nende kaugest asukohast, nõrgemast taristust, majanduse piiratud mitmekesistamisest ja mõne puhul suurest sõltuvusest mõnest majandustegevusest. Konkreetsetel kliimariskidel võivad olla esmase vastuvõtu keskused piirkondades, mis ei kuulu siin esile tõstetud piirkondade hulka. 

Temperatuuri mõõtmised näitavad, et Euroopa soojeneb kaks korda kiiremini kui maailma keskmine, olles seega kõige kiiremini soojenev kontinent Maal. Selle põhjuseks on mitu tegurit, sealhulgas Euroopa maa osakaal Arktikas, mis soojeneb veelgi kiiremini, jää- ja lumekatte kadu ning muutused atmosfääri ringluses, mis soodustavad sagedasemaid suviseid kuumalaineid Euroopas, eelkõige Lääne-Euroopas. 

Lisateavet Euroopa praeguste ja prognoositavate kliimatingimuste kohta leiate Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) avaldatud 2023. aasta Euroopa kliimaseisundi aruandest.

EEA andmed näitavad, et äärmuslikud kliimanähtused Euroopas on alates 1980. aastast tekitanud kahju ligikaudu 650 miljardi euro ulatuses. Ajavahemikul 2020–2023 ületas aastane kahjum ligikaudu 50 miljardit eurot. Kui vaadata konkreetseid sündmusi, siis põhjustas 2023. aasta augusti üleujutus Sloveenias otsest ja kaudset kahju, mis on hinnanguliselt ligikaudu 16 % riigi SKPst.

Konservatiivse hinnangu kohaselt võib halvenev kliimamõju vähendada ELi SKPd sajandi lõpuks ligikaudu 7 %. SKP kumulatiivne täiendav vähenemine ELis tervikuna võib ajavahemikul 2031–2050 ulatuda 2,4 triljoni euroni, kui globaalne soojenemine ületab püsivalt Pariisi kokkuleppe 1,5 °C künnise. Äärmuslike ilmastikunähtustega seotud kulude puhul on põuaga seotud kulud hinnanguliselt 9 miljardit eurot aastas ja üleujutustega seotud kulud alates 1980. aastast kokku üle 170 miljardi euro. Tulevikus võib rannikualade üleujutustest tulenev iga-aastane kahju Euroopas ületada 2100. aastaks üle 1 triljoni euro, kusjuures igal aastal puutub rannikualade üleujutustega kokku 3,9 miljonit inimest (Euroopa Komisjoni teatis „Kliimariskide juhtimine – inimeste ja heaolu kaitsmine“, 2024).

Võimalike kahjude ulatus võib veelgi mõjutada majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimet, geopoliitilist maastikku (nt ülemaailmne ohutus, julgeolek, kaubavood ja majanduslik stabiilsus), tööjõudu ja sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemist.

EL ja selle liikmesriigid on juba teinud märkimisväärseid edusamme nende ees seisvate kliimariskide mõistmisel ja nendeks valmistumisel. Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia rakendamine edeneb jõudsalt ning riiklikul tasandil kasutatakse kohanemispoliitika väljatöötamisel üha enam riiklikke kliimariskide hindamisi. Ühiskondlik valmisolek on siiski endiselt väike, kuna poliitika rakendamine on oluliselt maha jäänud kiiresti kasvavast riskitasemest.

EUCRA rõhutab, et kliimariskidest kõige enam mõjutatud poliitikavaldkondades on vaja lisameetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. See näitab, et praeguste ja tulevaste kliimariskide süvalaiendamine on vajalik peaaegu kõigis poliitikavaldkondades, eelkõige nendes, millel on pikk poliitiline perspektiiv, ning et eri valitsustasandid peavad tegema koostööd, kuna enamik riske on kaasomandis.

2024. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon vastusena ELi kliimariskide hindamisele teatise kliimariskide juhtimise kohta Euroopas. Komisjon toob välja neli peamist tegevuskategooriat: 

• parem juhtimine ja tihedam koostöö kliimamuutustele vastupanu võime valdkonnas riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel;
• vahendid riskiomanike võimestamiseks, et paremini mõista kliimariskide, investeeringute ja pikaajaliste rahastamisstrateegiate vahelisi seoseid;
• struktuuripoliitika rakendamine, muu hulgas seoses ruumilise planeerimise ja elutähtsa taristuga;
• Õiged eeltingimused kliimamuutustele vastupanu võime rahastamiseks.

Selleks et käsitleda peamisi riske kohapealsete meetmete ja parema mitmetasandilise valitsemise abil, võib teavet saada ka 128 Climate-ADAPTi juhtumiuuringust.  (aprill 2024).

EUCRA kohaldab võimaluse korral valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kuuenda hindamisaruande (AR6) kliimariski kontseptsiooni ning ISO 31000 ja ISO 14091 riskihindamissuuniseid.

Kliimaga seotud ohud hõlmavad nii kroonilisi kui ka akuutseid kliimatingimuste muutusi, mis võivad ohustada inim- või ökosüsteeme. Suuresti sünonüümsete terminite hulka kuuluvad kliimaohud, kliimaohud, kliimamuutustega seotud ohud, kliimamõju tegurid ja kliimariski tegurid. 

Mitteklimaatilised riskitegurid hõlmavad protsesse ja tingimusi, millega määratakse kindlaks, kuidas teatavad kliimaga seotud ohud eraldi või koos mõjutavad inim- või ökoloogilist süsteemi. Nende hulka kuuluvad keskkonnastressitegurid, nagu reostus või ökosüsteemi killustatus; tehnilised tegurid, näiteks elutähtsa taristu projekteerimisstandardid; sotsiaal-majanduslikud tegurid, nagu juurdepääs üleujutuskindlustusele ja üldisele tervishoiule; ning poliitilised aspektid, nagu üleujutusriskiga piirkondade määramine ja ehituskeeldude jõustamine nendes piirkondades. 

Olemasolevate teaduslike tõendite põhjal tehti struktureeritud riskivalik, -analüüs ja -hindamine. Riskide valimisel tehti ühiste kriteeriumide alusel kindlaks Euroopa peamised kliimariskid. Riskianalüüsis liigitati need riskid vastavalt nende tõsidusele aja jooksul, lähtudes nende võimalikest tõsistest tagajärgedest Euroopale. Riskihindamise etapis hinnati ELi meetmete kiireloomulisust, võttes arvesse riski tõsidust aja jooksul, usaldust riski tõsiduse hindamise vastu ja võimalike kohanemismeetmete ajalisi aspekte koos riskivastutuse, poliitilise valmisoleku ja poliitikaperioodiga. Struktureeritud riskihindamine hõlmas nii asjaomaste peatükkide autorite rühmi kui ka sõltumatut riskikontrollikomisjoni. Lisateave on EUCRA aruande 2. lisas.

EUCRA töötati välja olemasolevate andmete ja teadmiste põhjal, mis saadi varasematest kliimaga seotud ohtude ja riskide hindamistest Euroopas ja kogu maailmas, ning seda koordineeriti käimasolevate Euroopa hindamistega, et tagada tulemuste vastastikune täiendavus.

Peamised andme- ja teadmusallikad olid järgmised:

• Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) aruanded ja andmed;
• valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kuues hindamisaruanne (AR6);
• Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames rahastatud teadusprojektide publikatsioonid
• Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) PESETA projektid;
• Euroopa Komisjoni koostatud aruanded ja teabeallikad;
• Muud Euroopa Keskkonnaameti tooted, sealhulgas portaal Climate-ADAPT.

Esimene EUCRA oli kiirhindamine, mis viidi läbi vaid pooleteise aasta jooksul. Kättesaadava aja piiratuse tõttu ei suudetud aruandes käsitleda kõiki aspekte, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga Euroopale, ning seetõttu pöörati mõnele kliimaga seotud riskile vähe tähelepanu või ei pööratud sellele üldse tähelepanu. Need hõlmavad ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud riske (nt geopoliitilised riskid ja kontrollimatu rändega seotud riskid) ning kliimariske, mida haldavad peamiselt erasektori osalejad. Lisaks ei vaadata aruandes läbi kohanemispoliitikat ja -meetmeid riiklikul tasandil ega hinnata konkreetseid kohanemislahendusi ega nende teostatavust, kulusid ja kasu. 

EUCRA valmistas ette EEA koostöös paljude organisatsioonide ja ekspertidega Euroopa Komisjoni (keda esindas kliimameetmete peadirektoraat) ja EEA ühisel juhtimisel. Peamised rakenduspartnerid on järgmised:

• EEA
• Kliimamuutustega kohanemise Euroopa teemakeskuse ja LULUCFi (ETC CA) konsortsiumi partnerid:
• Euroopa – Vahemere piirkonna kliimamuutuste keskuse sihtasutus
• EURAC Research – Bozen-Bolzano Euroopa Akadeemia
• Barcelona superarvutite keskus
• Predictia Intelligentsed andmelahendused SL
• Soome Keskkonnainstituut
• Stockholmi keskkonnainstituut
• Wageningeni Ülikool, keskkonnateaduste osakond
• PBL Netherlands Environmental Assessment Agency
• Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ja
• Copernicuse kliimamuutuste programm (C3S)
• Välised rahastajad

Aruandesse panustas kokku 96 autorit, sealhulgas 4 EEAst, 54 ETC CAst, 14 Teadusuuringute Ühiskeskusest, 2 C3Sist ja 22 väljastpoolt.

EUCRA ettevalmistamist toetas ka praktikakogukond, mis koosnes järgmistest rühmadest:

• Euroopa Komisjoni töörühm
• Ekspertide nõuanderühm
• Riskihindamiskomisjon
• Eioneti töörühm „Kliimamuutuste mõju, haavatavus ja nendega kohanemine“

Jah, tegelikult on juba käimas töö Euroopa teise kliimariski hindamisega (EUCRA-2). EUCRA-2 tugevdab majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku mõõtme arvessevõtmist kliimariski analüüsis, suurendades samal ajal ekspertide ja sidusrühmade kaasamist. Keskendutakse riskihindamise integreerimisele nende riskide vähendamise praktiliste meetmete ja poliitikaga, mis on kooskõlas ELi laiemate poliitiliste prioriteetidega. Avaldamine on kavandatud 2028. aasta kolmandasse kvartalisse.  Lisateave EUCRA-2 kohta