Euroopa kliimariskide hindamine

EUCRA on esimene omataoline teaduslik aruanne, mis täiendab olemasolevat teadmusbaasi kliimaga seotud riskide hindamise kohta Euroopas.

EUCRA eesmärk on aidata Euroopa poliitikakujundajatel määrata kindlaks kliimamuutustega kohanemise prioriteedid kliimatundlikessektorites ELi järgmise poliitikatsükli jooksul pärast 2024. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Aruande eesmärk on ka aidata kindlaks määrata tulevaste kohanemisega seotud investeeringute prioriteedid ning pakkuda kogu ELi hõlmavat lähtepunkti riiklike või piirkondlike kliimariskide hindamiste läbiviimiseks ja ajakohastamiseks. 

EUCRA keskendub riskidele, mida põhjustavad või süvendavad Euroopa jaoks inimtekkelised kliimamuutused, kuid võtab arvesse ka mitteklimaatilisi riskitegureid ja poliitilist konteksti. Selles käsitletakse järgmist: 

• „keerulised“ kliimariskid, sealhulgas kliima- ja/või mitteklimaatiliste ohtude (liitohud) kombinatsioonist tulenevad riskid, süsteemide ja sektorite kaudu astmelised riskid (astmelised riskid) ning väljastpoolt Euroopat Euroopat mõjutavad riskid (piiriülesed riskid);
• kliimariskide ja kliimariskide juhtimise mõju sotsiaalsele õiglusele, selgitades järgnevalt välja peamistest kliimariskidest kõige enam mõjutatud Euroopa piirkonnad ja elanikkonnarühmad; 
• Tegevusprioriteedid riskide integreerimiseks asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, tuginedes riski tõsiduse ja kiireloomulisuse hindamisele. See hõlmab riskide ajastuse, riski omandiõiguse ja asjakohase poliitilise konteksti arvessevõtmist;
• Võimalik koostoime ja kompromissid kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise ja muude poliitikaeesmärkide vahel, tuginedes kättesaadavatele tõenditele. 

EUCRA näitab, et:

• Kõik Euroopa osad kogevad äärmuslikke kliimanähtusi, mis on registreeritud ajaloos enneolematud. Need äärmused suurendavad veelgi sagedust või raskusastet, eelkõige kõrge soojendusega stsenaariumide puhul;
• Mõned kliimariskid Euroopas on juba praegu kriitilisel tasemel, näiteks ohud ökosüsteemidele, kuumalainetest tulenevad terviseriskid, sisemaa üleujutustega seotud riskid ja oht Euroopa solidaarsusmehhanismidele. Paljud muud riskid võivad sel sajandil jõuda kriitilisele või isegi katastroofilisele tasemele;
• Kiireloomulisi meetmeid on vaja võtta nii riskide puhul, mis on praegu kriitilisel tasemel, kui ka nende puhul, millel on pikk poliitiline perspektiiv, näiteks seoses hoonete, pikaajalise taristu, ruumilise planeerimise ja metsandusega; 
• Enamik kliimariske on ELi ja selle liikmesriikide kaasomandis. See tähendab, et Euroopa, riikliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajad peavad tegema nende riskidega tegelemisel koostööd.

EUCRA tuvastab Euroopa jaoks kokku 36 suurt kliimariski, millel võivad olla tõsised tagajärjed. Need riskid on rühmitatud viide suurde rühma: ökosüsteemid, toit, tervishoid, taristu ning majandus ja rahandus. Lisaks tehakse hindamise käigus kindlaks kolm peamist kliimariski, mis on omased ELi äärepoolseimatele piirkondadele.

Enam kui pooled aruandes tuvastatud kliimariskidest nõuavad praegu rohkem meetmeid ja neist kaheksat peetakse eriti kiireloomuliseks. Need kiireloomulised riskid hõlmavad eri klastreid ja hõlmavad järgmist: ohud rannikualade ökosüsteemidele; ohud mereökosüsteemidele; kuumastressist tulenevad ohud inimeste tervisele; sisemaa üleujutustest tulenevad ohud elanikkonnale ja infrastruktuurile; ning riskid Euroopa solidaarsusmehhanismidele. 

Lõuna-Euroopas on kiireloomulised lisariskid järgmised: metsa- ja maastikupõlengutest tulenevad ohud ökosüsteemidele, elanikkonnale ja tehiskeskkonnale; taimekasvatusega seotud riskid; ning ohud, mis tulenevad kuumalainete mõjust välistingimustes töötavatele inimestele.

Mitmed 36 peamisest riskist on juba praegu kriitilisel tasemel ja prognooside kohaselt muutuvad need kõik tulevikus veelgi tõsisemaks. Paljudel neist on pikk poliitiline perspektiiv, mis tähendab, et täna tehtavates otsustes tuleb arvesse võtta muutuvat kliimat ja suurenevat riski tõsidust, et vältida võimalikku katastroofilist mõju tulevikus. 

Kliimariskid on piirkonniti, sektoriti ja haavatavate rühmade lõikes väga erinevad. Riskid sõltuvad nende kokkupuutest kliimaohtudega ning keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikest tingimustest, mis määravad nende haavatavuse nende ohtude suhtes. 

EUCRA teeb Euroopas kindlaks järgmised esmase vastuvõtu keskused, mida mitmed kliimariskid eriti mõjutavad: 

• Lõuna-Euroopa. Seda piirkonda ohustab eriti kuumuse ja põudade kasvav mõju põllumajandustootmisele, välitöödele, vee kättesaadavusele majandussektorite jaoks ja tuleohule. Lõuna-Euroopas on eriti ohustatud maapiirkonnad ja kohalik majandus, mis sõltub põllumajandusest, ökosüsteemi teenustest ja suveturismist; 
• Madalad rannikupiirkonnad, sealhulgas paljud tihedalt asustatud linnad. Neid ohustavad üleujutused, erosioon ja merevee sissetung, mida süvendab meretaseme tõus; 
• ELi äärepoolseimad piirkonnad. Nad seisavad silmitsi eriliste riskidega, mis tulenevad nende kaugest asukohast, nõrgemast taristust, piiratud majanduslikust mitmekesistamisest ja mõne puhul suurest sõltuvusest mõnest majandustegevusest. Konkreetsetel kliimariskidel võivad olla esmase vastuvõtu keskused ka muudes piirkondades peale nende, mida on siin esile tõstetud. 

Temperatuuri mõõtmised näitavad, et Euroopa soojeneb kaks korda kiiremini kui maailma keskmine, olles seega kõige kiiremini soojenev kontinent Maal. See on tingitud mitmest tegurist, sealhulgas Euroopa maa osakaalust Arktikas, mis soojeneb veelgi kiiremini, jää ja lumekatte kadumisest ning muutustest atmosfääri ringluses, mis soodustavad sagedasemaid suviseid kuumalaineid Euroopas, eelkõige Lääne-Euroopas. 

Lisateavet praeguste ja prognoositavate kliimatingimuste kohta Euroopas leiate Copernicuse kliimamuutuste teenistuse (C3S) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) avaldatud 2023. aasta Euroopa kliimaolukorra aruandest.

Euroopa Keskkonnaameti andmed näitavad, et kliimaga seotud äärmuslikud ilmastikunähtused on Euroopas alates 1980. aastast tekitanud kahju ligikaudu 650 miljardi euro ulatuses. Aastatel 2020–2023 ületas aastane kahjum ligikaudu 50 miljardit eurot. Kui vaadata üksikuid sündmusi, siis 2023. aasta augustis Sloveenias toimunud üleujutus põhjustas otsest ja kaudset kahju, mis on hinnanguliselt ligikaudu 16 % riigi SKPst.

Konservatiivse hinnangu kohaselt võib kliimamõjude süvenemine vähendada ELi SKPd sajandi lõpuks umbes 7 %. ELi kui terviku SKP kumulatiivne täiendav vähenemine võib ajavahemikul 2031–2050 ulatuda 2,4 triljoni euroni, kui globaalne soojenemine ületab püsivalt Pariisi kokkuleppes sätestatud 1,5 °C künnise. Konkreetsete äärmuslike ilmastikunähtustega seotud kulude puhul on põuaga seotud kulud hinnanguliselt 9 miljardit eurot aastas ja üleujutustega seotud kulud on alates 1980. aastast kokku üle 170 miljardi euro. Tulevikus võib Euroopa rannikualade üleujutustest tulenev kahju ületada 2100. aastaks 1 triljonit eurot aastas, kusjuures 3,9 miljonit inimest puutub igal aastal kokku rannikualade üleujutustega (EuroopaKomisjoni teatis „Kliimariskide ohjamine – inimeste ja jõukuse kaitsmine“, 2024).

Võimaliku kahju ulatus võib avaldada täiendavat mõju ka majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimele, geopoliitilisele maastikule (nt ülemaailmne ohutus, julgeolek, kaubavood ja majanduslik stabiilsus), tööjõule ja sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemisele.

EL ja selle liikmesriigid on juba teinud märkimisväärseid edusamme kliimariskide mõistmisel ja nendeks valmistumisel. Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia rakendamine edeneb jõudsalt ning riiklikul tasandil kasutatakse kohanemispoliitika väljatöötamisel üha enam riiklikke kliimariskide hindamisi. Ühiskondlik valmisolek on siiski endiselt madal, kuna poliitika rakendamine on oluliselt maha jäänud kiiresti kasvavast riskitasemest.

EUCRA toob esile valdkonnad, kus on vaja võtta täiendavaid meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil kliimariskidele kõige avatumates poliitikavaldkondades. See näitab, et praeguste ja tulevaste kliimariskide arvessevõtmine on nõutav peaaegu kõigis poliitikavaldkondades, eelkõige neis, millel on pikk poliitikaperspektiiv, ning et eri valitsustasandid peavad tegema koostööd, kuna enamik riske on kaasomandis.

2024. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon vastusena EUCRA-le teatise kliimariskide juhtimise kohta Euroopas. Komisjon toob välja neli peamist meetmete kategooriat: 

• parem juhtimine ja tihedam koostöö kliimamuutustele vastupanu võime valdkonnas riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel;
• vahendid, mis võimaldavad riskiomanikel paremini mõista kliimariskide, investeeringute ja pikaajaliste rahastamisstrateegiate vahelisi seoseid;
• struktuuripoliitika rakendamine, muu hulgas seoses ruumilise planeerimise ja elutähtsa taristuga;
• Õiged eeltingimusedkliimamuutustele vastupanu võime rahastamiseks.

Selleks et tegeleda peamiste riskidega kohapealsete meetmete ja parema mitmetasandilise valitsemise abil, saab teavet ka 128 Climate-ADAPTi juhtumiuuringust.  (aprill 2024).

EUCRA kohaldab võimaluse korral valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kuuenda hindamisaruande (AR6) kliimariski kontseptsiooni ning ISO 31000 ja ISO 14091 riskihindamissuuniseid.

Kliimaga seotud ohud hõlmavad nii kliimatingimuste kroonilisi kui ka akuutseid muutusi, mis võivad ohustada inim- või ökosüsteeme. Suuresti sünonüümsed mõisted hõlmavad kliimaohte, kliimaohte, kliimamuutustega seotud ohte, kliimamuutuste mõjutegureid ja kliimariskitegureid. 

Mitteklimaatilised riskitegurid hõlmavad protsesse ja tingimusi, mis määravad kindlaks, kuidas teatavad kliimaga seotud ohud eraldi või koos mõjutavad inim- või ökoloogilist süsteemi. Nende hulka kuuluvad keskkonnastressorid, nagu reostus või ökosüsteemi killustatus; tehnilised tegurid, näiteks elutähtsa taristu projekteerimisstandardid; sotsiaal-majanduslikud tegurid, nagu juurdepääs üleujutuskindlustusele ja üldisele tervishoiule; ning poliitilised aspektid, nagu üleujutusohuga piirkondade määramine ja ehituskeeldude jõustamine nendes piirkondades. 

Olemasolevate teaduslike tõendite põhjal tehti struktureeritud riskivalik, -analüüs ja -hindamine. Riskide valikul tehti ühiste kriteeriumide alusel kindlaks Euroopa peamised kliimariskid. Riskianalüüsis liigitati need riskid vastavalt nende tõsidusele aja jooksul, lähtudes nende võimalikest tõsistest tagajärgedest Euroopale. Riskihindamise etapis hinnati ELi meetmete kiireloomulisust, võttes arvesse riski tõsidust aja jooksul, usaldust riski tõsiduse hindamise vastu ja võimalike kohanemismeetmete ajalisi aspekte koos riskivastutuse, poliitilise valmisoleku ja poliitikaperioodiga. Struktureeritud riskihindamine hõlmas nii asjaomaste peatükkide autorite meeskondi kui ka sõltumatut riskikontrollikomisjoni. Lisateave on esitatud EUCRA aruande 2. lisas.

EUCRA töötati välja olemasolevate andmete ja teadmiste põhjal, mis saadi varasematest kliimaga seotud ohtude ja riskide hindamistest Euroopas ja kogu maailmas, ning seda koordineeriti käimasolevate Euroopa hindamistega, et tagada tulemuste vastastikune täiendavus.

Peamised andme- ja teabeallikad olid järgmised:

• Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) aruanded ja andmed;
• valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kuues hindamisaruanne (AR6);
• Programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames rahastatud teadusprojektide publikatsioonid
• Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) elluviidavad PESETA projektid;
• Euroopa Komisjoni koostatud aruanded ja teabeallikad;
• Muud Euroopa Keskkonnaameti tooted, sealhulgas portaal Climate-ADAPT.

Esimene EUCRA oli kiirhinnang, mis koostati vaid pooleteise aasta jooksul. Kättesaadava aja piiratuse tõttu ei olnud aruandes võimalik käsitleda kõiki aspekte, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga Euroopale, ning seetõttu pöörati mõnele kliimaga seotud riskile vähe tähelepanu või ei pööratud sellele üldse tähelepanu. Need hõlmavad ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud riske (nt geopoliitilised riskid ja kontrollimatu rändega seotud riskid) ning kliimariske, mida haldavad peamiselt erasektori osalejad. Lisaks ei vaadata aruandes läbi kohanemispoliitikat ja -meetmeid riiklikul tasandil ega hinnata konkreetseid kohanemislahendusi ega nende teostatavust, kulusid ja kasu. 

EUCRA valmistas ette EEA koostöös paljude organisatsioonide ja ekspertidega Euroopa Komisjoni (keda esindas kliimameetmete peadirektoraat) ja EEA ühisel juhtimisel. Peamised rakenduspartnerid on järgmised:

• EEA
• Euroopa kliimamuutustega kohanemise teemakeskuse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) konsortsiumi partnerid:
• Euroopa – Vahemere piirkonna kliimamuutuste keskuse sihtasutus
• EURAC Research – Bozen-Bolzano Euroopa Akadeemia
• Barcelona superandmetöötluskeskus
• Predictia intelligentsed andmelahendused SL
• Soome Keskkonnainstituut
• Stockholmi Keskkonnainstituut
• Wageningeni Ülikool, keskkonnateaduste osakond
• PBL Madalmaade keskkonnamõju hindamise amet
• Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ja
• Copernicuse kliimamuutuste teenus(C3S)
• Välised rahastajad

Aruande koostamisel osales kokku 96 autorit, sealhulgas neli Euroopa Keskkonnaametist, 54 Euroopa territoriaalse koostöö keskusest, 14 Teadusuuringute Ühiskeskusest, kaks C3Sist ja 22 väljastpoolt.

EUCRA ettevalmistamist toetas ka praktikakogukond, mis koosnes järgmistest rühmadest:

• Euroopa Komisjoni töörühm
• Ekspertide nõuanderühm
• Riskihindamise komisjon
• Eionet Group on Climate change impacts, vulnerability and adaptation

Otsus viia läbi teine EUCRA tehakse ELi järgmise poliitikatsükli jooksul pärast 2024. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. ELi institutsioonid ja paljud liikmesriigid on seni väljendanud suurt rahulolu esimese EUCRAga ja väljendanud oma toetust EUCRA korrapärasele läbiviimisele, võimaluse korral iga viie aasta järel.