Hooned

Hooned

Põhisõnumid

• Hooned võivad olla tundlikud kliimamuutuste suhtes, mis võivad mõjutada nii hoone struktuuriomadusi kui ka hoone sisetingimusi. Suutmatus sisetemperatuuri nõuetekohaselt reguleerida võib põhjustada kasutajatele termilist ebamugavust, millel võib olla negatiivne mõju tervisele, heaolule ja tootlikkusele.
• EL tegeleb selle probleemi lahendamisega mitmel rindel. Komisjon on teinud tööd selle nimel, et edendada kliimamuutustega kohanemise integreerimist ehitusstandarditesse, kehtestanud direktiivid energiatõhususe ja -tõhususe suurendamiseks ning töötanud välja poliitikameetmed hoonete renoveerimise soodustamiseks, mis toob kaasa parema ressursi- ja energiatõhususe. Euroopa Komisjon avaldas 2023. aasta märtsis ELi tasandi suunised hoonete kliimamuutustele vastupanu võime kohta.
• Teadmisi selle kohta, kuidas suurendada tehiskeskkonna vastupanuvõimet, ajakohastatakse ja arendatakse edasi mitmesuguste teadusprogrammide kaudu ning EL pakub uuenduslikele ideedele ja lahendustele rahalist toetust, näiteks uue Euroopa Bauhausi kaudu.

Mõju ja haavatavus

Hooned võivad olla kliimamuutuste suhtes haavatavad. Tulevik võib kaasa tuua suurema kokkuvarisemise ohu, ehitusmaterjalide ja isegi hoonete konstruktsiooni terviklikkuse halvenemise, märkimisväärse väärtuse vähenemise rohkemate tormide, lume- või vajumiskahjustuste tõttu, vee sissetungimise, sisekliima halvenemise ja hoonete eluea lühenemise. Uute ja olemasolevate hoonete vastupidavust praegustele riskidele ja tulevastele kliimamuutustele tuleb hinnata ning neid tuleb vastavalt kavandada või ajakohastada.

Lisaks hoone struktuuriliste omaduste mõjutamisele võivad kliimamuutused mõjutada tingimusi, milles inimesed siseruumides elavad, töötavad ja suhtlevad. Hoonete kasutajad peavad kasutama kütte- ja jahutussüsteeme, et tulla toime äärmuslikest temperatuuridest tingitud soojusliku ebamugavusega.

Poliitikaraamistik

Kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia sisaldab mitut meedet tehiskeskkonna kliimaalase haavatavuse vähendamiseks, võttes samal ajal arvesse hoonete valdkonnaülest tähtsust Euroopa kliimapoliitikas. Strateegias rõhutatakse vajadust parandada hoonete valmisolekut kliimamuutusteks. Lisaks võetakse strateegias arvesse hoonete rolli suuremahulises kohanemises, näiteks linnade soojussaarte mõju piiramisel haljaskatuste ja -seinte abil, ning vajadust täpsemalt prognoosida kliimamuutuste mõju tehiskeskkonnale. Hoonete tasandil tuleb investeerimispoliitiliste otsuste tegemisel tugineda usaldusväärsetele kliimaandmetele, sealhulgas kodumajapidamiste tasandil tehtavatele otsustele renoveerimise kohta. Mis puudutab hoonete kindlustust, siis on strateegia peamine prioriteet kaotada kliimakaitse puudujäägid taristu ja tehiskeskkonna puhul. Vee ja energia vaheline seos on samuti väga oluline ning ehitussektor võib aidata kõrvaldada sellega seotud nõrku kohti.

Strateegias peetakse esmatähtsaks looduspõhiseid lahendusi, nagu haljaskatused ja -seinad, mis võivad aidata vähendada väärkohanemist, mida strateegias soovitatakse vältida. Näiteks hoonetes võivad looduspõhised lahendused olla kestlik alternatiiv üksnes kliimaseadmete kasutamisele jahutamiseks. Rohelise taristu meetmed (rohelised koridorid, linna haljasalad, linnapuud ning haljaskatused ja -seinad) võivad suurendada tehiskeskkonna vastupanuvõimet, eriti kui need on integreeritud linnaplaneerimisse ja nendega kaasnevad looduspõhised lahendused.

Sõnaselgelt on ette nähtud kohanemisstrateegia ja 2020. aasta renoveerimislaine teatise integreerimine. Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest on renoveerimislaine eesmärk kahekordistada renoveerimismäärasid järgmise kümne aasta jooksul ning tagada suurem energia- ja ressursitõhusus. Kohandamise osas juhib komitee tähelepanu vajadusele vaadata läbi hoonete kütmise ja jahutamise standardid, võttes samal ajal arvesse haavatavaid inimesi ja parandades ühiskonna valmisolekut kuumalaineteks. Seda jätkatakse 2020. aasta soovituses energiaostuvõimetuse kohta, mis on samuti osa renoveerimislainest.

2021. aastal algatati (renoveerimislaine raames) büroohoonete 2016. aasta keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide läbivaatamine. See hõlmab kliimamuutustele vastupanuvõime kriteeriume ja põhineb näitajatel, mis on välja töötatud uues kestlike hoonete Euroopa raamistikus. 2020. aastal käivitatud viimase eesmärk on hinnata hoonete kestlikkust kogu nende olelusringi jooksul, tuginedes mitmesugustele näitajatele, mis hõlmavad tervise- ja soojusmugavusega seotud äärmuslikke ilmastikuriske, kestlikku drenaaži ja veetarbimist.

Hoonete kütmise ja jahutamisega seotud ELi poliitikameetmed on esitatud veebisaidil Climate-ADAPT Health. Hoonete energiatõhususe direktiivis ja energiatõhususe direktiivis on esitatud sellekohased suunised.

Teadmusbaasi parandamine

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus hõlmavad tehiskeskkonna haavatavust ja kohanemisvõimalusi nii ülemaailmsest kui ka mitmest piirkondlikust perspektiivist (sealhulgas Euroopa ja Vahemere piirkond) ning laiematest koondnäitajatest, nagu linnaasulad, tervishoid ja meretaseme tõus.

Kliimamuutustest tingitud füüsilised ohud hoonetele on metsatulekahjud, igikeltsa sulamine ja merepinna tõus, mis on paljude madalate rannikulinnade, sealhulgas Euroopa linnade jaoks suur haavatavus. Tehiskeskkonda peetakse seetõttu valdkonnaks, kus tuleb võtta kiireloomulisi kohanemismeetmeid, näiteks vaadata läbi ehituseeskirjad kliimamuutustele vastupanuvõimelisemas perspektiivis; uuenduslike ehitusalaste lähenemisviiside kasutamine; või isegi ümberpaigutamine ohutumatesse piirkondadesse, kui võimalused mõne väga haavatava asula päästmiseks ammenduvad. Õiglase kohanemispoliitika raames käsitlemist vajavate kohanemismeetmete teatatud ebaühtlane jaotuslik mõju hõlmab suuremaid kulusid, elutingimuste halvenemist siseruumides (eelkõige ebasoodsas olukorras olevate inimeste jaoks vaestele taskukohaste ehitusmaterjalide vähesuse tõttu) ja kohanemist kliimamuutustest tingitud gentrifikatsiooniga. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra on käsitletud kliimamuutuste mõju ja kohanemisvõimalusi ehitussektoris, mis võivad aidata piirata soojenemist 1,5 °C-ni.

Eurostati linnaaudit annab näitajatel põhinevat teavet linnade kohanemisvõime, sealhulgas taristu ja hoonete kohta. Urban Adaptation Map Viewer pakub näitajaid, nt mulla katmine ja rohelised linnapiirkonnad.

Copernicuse maismaaseire teenuse linnaatlas pakub ühtlustatud teavet maakatte ja maakasutuse kaartide kohta mitmesajas linnas ja nende ümbruses.

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ raames on kliimamuutustega kohanemist käsitlevad teadmised üks tööprogrammis käsitletud teemadest. Projekt RESIN aitab linnadel välja töötada tugevaid kohanemisstrateegiaid oma kõige elutähtsama taristu jaoks. Projekti EU-CIRCLE raames töötatakse välja kogu liitu hõlmav raamistik, et toetada elutähtsaid taristuid, mis on valmis looduslikeks ohtudeks, sealhulgas kliimamuutusteks. Projekti ABC21 eesmärk on uurida parimaid kestlikke lahendusi sooja kliimaga piirkondade jaoks, et vallandada nende turu- ja teaduspotentsiaal. Projekt keskendub bioklimaatilise disaini lähenemisviisile, madala energiatarbega jahutustehnikatele ja kohalikele ehitusmaterjalidele, mida juba kasutatakse maailma soojemates osades, näiteks Aafrikas, ning mida saab tuvastada ja kohandada teiste geograafiliste piirkondadega.

Lisateavet linnade kohanemise kohta saab Climate-ADAPT Urbani veebilehelt.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi poolset kliimamuutustega kohanemise rahastamist toetatakse mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027, millega tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse.

ELi rahastust taristu, sealhulgas hoonete vastupidavuse toetamiseks korraldatakse peamiselt ühtekuuluvuspoliitika, täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.

ELi Solidaarsusfond sekkub hädaolukordades pärast kahju tekkimist. Rahastada võib ka kliimamuutustega seotud üritusi.

Alates 2021. aastast hõlmab teadusprogramm „Euroopa horisont“ hooneid 5. teemavaldkonna „Kliimaenergia ja liikuvus“ 4. sihtala „Tõhus, kestlik ja kaasav energiakasutus“ raames. Ettepanekute esitamise tähtaeg oli 2023. aasta septembris selle programmi 4. eesmärgi raames kaks teemat, mis keskendusid vastavalt ajalooliste hoonete kliimakindluse tagamisele ja haavatavate hoonete vastupanuvõimele murrangulistele sündmustele; seega võidakse eelseisval talvel rahastada uusi projekte, mis käsitlevad hoonete kohanemist. Hooned on üks tegevusvaldkondi, millele on suunatud ELi kliimamuutustega kohanemise missioon osana programmist „Euroopa horisont“, millega edendatakse renoveerimislaine jaoks kättesaadavate vahendite kasutuselevõttu üldkasutatavate hoonete ja sotsiaaleluruumide moderniseerimiseks ja kliimakindlaks muutmiseks, muutes need ressursi- ja energiatõhusaks, tervislikuks ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks renoveerimislaine ja kohanemisstrateegia põhimõtete lõimimise vaimus.

Muud ELi rahastamise kohandamise liigid taristusektoris on Euroopa Investeerimispanga toetused. Euroopa Investeerimispank edendab rahastatavates projektides aktiivselt vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Kindlustuse eesmärk on hüvitada rahaliselt katastroofidest tingitud kahjusid, mis kliimamuutuste tõttu eeldatavasti suurenevad. Kindlustuskaitse on väga oluline vahend kliimamuutustega kohanemiseks taristusektoris, sealhulgas hoonete puhul.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

Alates 2014. aastast edendavad Euroopa standardiorganisatsioonid CEN ja CENELEC kliimamuutustega kohanemise integreerimist ehitusstandarditesse, soodustades nende väljatöötamist ja ühtlustamist, et integreerida kliimamuutuste mõju, tehnoloogia areng ja ühiskondlikud nõudmised investeerimisotsustesse, järgides Euroopa Komisjoni volitusi.

Sajandi tagusest loomingulisest liikumisest inspireerituna on EL renoveerimislaine algatuse raames käivitanud uue Euroopa Bauhausi platvormina, et edendada uute lahenduste loovat koosloomist kestliku ja kauni tehiskeskkonna loomiseks ELis. Algatuse eesmärk on hõlbustada ideede vahetamist taskukohasemate ja kättesaadavamate kestlike eluruumide kohta, mobiliseerides disainerite, arhitektide, inseneride, teadlaste, üliõpilaste ja mis tahes taustaga inspireeritud inimeste loovust, et lõppkokkuvõttes parandada meie elukogemuse kvaliteeti. Samuti annab ta rahalist toetust mitmeaastases finantsraamistikus sisalduvate sihtotstarbeliste projektikonkursside ja programmide kaudu. Esialgne etapp on juba toonud kaasa mitu algset panust, mille põhjal Euroopa Komisjon avaldas 15. septembril 2021 teatise.

Linnapeade kliima- ja energiapakt toetab kohanemismeetmeid linnakeskkonnas. Lisateavet leiab ClimateAdapt Urbani veebilehelt.