Kultuuripärand

Põhisõnumid

• Katastroofide mõju kultuuripärandile, nagu üleujutused, põuad ja tormid, on seotud halvenemisprotsessidest tulenevate muutuste aeglase algusega.

• Rohelises kokkuleppes kultuuripärandit sõnaselgelt ei mainitud, kuid kooskõlas kultuurivaldkonna töökavaga (2019–2022) loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev avatud koordinatsiooni meetodi rühm, mis tegeleb kultuuripärandi vastupanuvõime suurendamisega kliimamuutustele.

• Euroopa kultuuripärandit toetavad mitmesugused ELi poliitikameetmed, programmid ja rahastamine, eelkõige programm „Loov Euroopa“. ELi poliitika muudes valdkondades, milles võetakse üha enam arvesse pärandit, ulatub teadusuuringutest, innovatsioonist, haridusest, keskkonnast, kliimamuutustest ja regionaalpoliitikast digipoliitikani.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Kikuko Nakayama on flickr

Euroopa kultuuripärand on rikkalik ja mitmekesine kultuuriliste ja loominguliste väljendusvormide mosaiik, mis on päritud eelmistelt eurooplaste põlvkondadelt ja pärand tulevastele. UNESCO kultuuripärandi määratlus hõlmab esemeid, mälestisi, hoonete ja paikade rühma, muuseume, millel on erinevad väärtused, sealhulgas sümboolne, ajalooline, kunstiline, esteetiline, etnoloogiline või antropoloogiline, teaduslik ja sotsiaalne tähtsus. See hõlmab materiaalset pärandit (liikuv, liikumatu ja veealune), vaimset kultuuripärandit, mis on integreeritud kultuuri- ja looduspärandi esemetesse, paikadesse või mälestistesse.

Katastroofilised sündmused, nagu äärmuslikud sademed, üleujutused, maalihked ja põuad, avaldavad mõju kultuuripärandi objektidele, sealhulgas ajaloolistele parkidele ja aedadele. Nendega kaasnevad aeglased muutused, mis tulenevad riknemisprotsessidest. Temperatuuri pidev tõus ning temperatuuri ja niiskuse kõikumine või külmumis-sulatamistsüklite kõikumine põhjustab materjalide lagunemist ja stressi, mis suurendab vajadust taastamise ja säilitamise järele. Mikroorganismide põhjustatud bioloogiline lagunemine, näiteks hallituse ja vetikate kasvu kujul, ning putukate infestatsioonid, mis ründavad hoonete füüsilist struktuuri ning galeriide, raamatukogude, arhiivide ja muuseumide kogusid, on tõenäolisemad. See võib viia sissetuleku võimaliku vähenemiseni turismitulude vähenemise tõttu.

Kultuuripärand on haavatav ka halva kohanemise suhtes, kui kohanemismeetmed põhjustavad tahtmatut kaotust või kahju. Kliimakriisi mõju kohta tavadele, väljendusviisidele, teadmistele ja oskustele, mida kogukonnad, rühmad ja mõnikord üksikisikud oma kultuuripärandi osana tunnustavad, on vähe põhjalikke teadmisi. Kliimateaduses keskendutakse kiiresti kasvavatele, samaaegsetele või samaaegsetele äärmuslikele sündmustele. Paralleelsete katastroofide tagajärgedega kogu kultuuripärandi sektorile ei ole siiski veel piisavalt tegeletud ega uuritud – see on nüüd suur mureallikas.

Poliitikaraamistik

Kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias tunnistatakse vajadust kaitsta ja säilitada kultuuripärandit seoses kliimamuutuste mõjuga, nagu üleujutused, tormid ja meretaseme tõus.

Rohelises kokkuleppes ei mainitud aga sõnaselgelt kultuuripärandit. Samal ajal loodi kooskõlas kultuurivaldkonna töökavaga (2019–2022) liikmesriikide ekspertidest koosnev avatud koordinatsiooni meetodi rühm, mille eesmärk on tugevdada kultuuripärandi vastupanuvõimet kliimamuutustele. Rühma ülesanne oli uurida kultuuripärandi panust Euroopa rohelisse kokkuleppesse ning teha kindlaks kultuuripärandiga seotud ohud ja lüngad kliimamuutuste kontekstis.

Töörühm uuris olukorda, lünki teadmistes ja struktuurseid puudusi ELi ja liikmesriikide tasandil. Kogutud teabe põhjal võib öelda, et kultuuripärand on kliimamuutuste tõttu enneolematu kiiruse ja ulatusega rünnaku all. Kuid ELi liikmesriikidel ei ole nende rünnakute leevendamiseks asjakohast poliitikat ega tegevuskava, samuti ei ole seda ELil. Kokku 83 parimate tavade näidet 26 riigist näitavad kultuuripärandi lahenduste potentsiaali kliimamuutuste kontekstis; need pakuvad hindamatut inspiratsiooni ja ideid jäljendamiseks.

aasta septembris võttis Euroopa Ülemkogu vastu ELi üleujutuste direktiivi üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta. Direktiivi eesmärk on vähendada ja ohjata üleujutustest inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele tulenevaid riske. Liikmesriigid peavad iga kuue aasta järel esitama aruande selle kohta, kui palju kultuuripärandi objekte võivad üleujutused mõjutada.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu kultuuripärandisektorile.

On mitmeid ELi projekte, mille eesmärk on parandada kultuuripärandiga kohanemise teadmusbaasi. Siin on mõned näited:

1. Projekt CLIMATE FOR CULTURE on uurimisprojekt, mille eesmärk on töötada välja uued vahendid ja meetodid kliimamuutuste mõju hindamiseks kultuuripärandile. Projekt hõlmab juhtumiuuringuid Euroopa eri piirkondades ning selle eesmärk on parandada arusaamist kultuuripärandi haavatavusest kliimamuutuste mõju suhtes ja töötada välja kohanemisstrateegiad.
2. ROCK projekt, mis tähistab "Kultuuripärandi taaselustamine ja optimeerimine loome- ja teadmiste linnades", on uurimisprojekt, mille eesmärk on arendada ja katsetada uusi säästva linnaarengu mudeleid, mis seavad kultuuripärandi prioriteediks. Projekt hõlmab juhtumiuuringuid Euroopa linnades ning keskendub kultuuripärandi vastupanuvõime parandamisele kliimamuutuste mõjudele, nagu üleujutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused.
3. Projekt HERACLES, mis tähistab projekti „Herritage Resilience Against CLimate Events on Site“, on uurimisprojekt, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid kultuuripärandi kaitsmiseks kliimamuutuste mõjude eest, nagu üleujutused, äärmuslikud ilmastikunähtused ja merevee taseme tõus. Projekt hõlmab juhtumiuuringuid Euroopa eri piirkondades ja keskendub kultuuripärandi vastupanuvõime parandamisele kliimamuutuste mõju suhtes.
4. ELi rahastatava projekti YADES eesmärk on koolitada stipendiume selle kohta, kuidas säilitada ja suurendada kultuuripärandi piirkondade ja ajalooliste linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele ja nendega seotud ohtudele. Stipendiume koolitatakse välja töötama ja kasutusele võtma üksikasjalikku kaarti koos visualiseeringutega, et jälgida kogu ohusüsteemi alates atmosfääri- ja muudest kahjustusfunktsioonidest kuni ajalooliste hoonete ja piirkondadeni. Seireplatvormilt saadud andmeid analüüsitakse simulatsioonisüsteemi abil ja need edastatakse kohalikele omavalitsustele, mis võimaldab võtta vajalikke ennetusmeetmeid.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Euroopa kultuuripärandit toetavad mitmesugused ELi poliitikameetmed, programmid ja rahastamine, eelkõige programm „Loov Euroopa“. ELi poliitika muudes valdkondades, milles võetakse üha enam arvesse pärandit, ulatub teadusuuringutest, innovatsioonist, haridusest, keskkonnast, kliimamuutustest ja regionaalpoliitikast digipoliitikani. Sellest tulenevalt rahastatakse kultuuripärandit programmidest „Euroopa horisont“, „Erasmus+“, „Kodanike Euroopa“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. CulturEU rahastamisjuhend on kättesaadav interaktiivse veebivahendina ja trükitava juhendina. See hõlmab võimalusi, mis on seotud ligikaudu 20 ELi rahastamisprogrammiga, millega saab toetada kultuuri- ja loomemõõtmega projekte.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

Kliimamuutustega kohanemise toetamiseks ja inimeste teadlikkuse suurendamiseks selliste mainekate varade võimalikust kadumisest saab kasutada selliseid vahendeid nagu pärandi väärtuse hindamine, näiteks UNESCO maailmapärandi nimekiri ja ICOMOS. Samuti on oluline luua ja säilitada sidemeid kultuuripärandi haldajate ja teadlaste vahel kliimamuutustega seotud teadus- ja kommunikatsioonivaldkondades, jagades heade tavade näiteid. Kodanikuteaduse arendamisse tuleks investeerida, et võimaldada üldsusel aidata kaasa kultuuripärandi objektidele avalduva mõju laialdasele seirele ja registreerimisele.

Kohanemise MRE

Kuuenda veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamise aruande kohaselt näib, et tähelepanu keskkonnale ja kultuuripärandile on alates esimesest tsüklist suurenenud, kuna nende võimaliku olulise üleujutusriskiga piirkondade osakaal, kus keskkond ja kultuuripärand ei osutunud oluliseks, on vähenenud ligikaudu 10 protsendipunkti. ELi kokkuvõte on kättesaadav siin.