Kultuuripärand

Kultuuripärand

Põhisõnumid

• Katastroofide, näiteks üleujutuste, põudade ja tormide mõju kultuuripärandile on seotud halvenemisprotsessidest tulenevate muutuste aeglase algusega.

• Kultuuripärandit ei ole rohelises kokkuleppes sõnaselgelt mainitud, kuid kooskõlas kultuurivaldkonna töökavaga aastateks 2019–2022 loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev avatud koordinatsiooni meetodi töörühm, et tugevdada kultuuripärandi vastupanuvõimet kliimamuutustele.

• Euroopa kultuuripärandit toetatakse mitmesuguste ELi poliitikameetmete, programmide ja rahastamisvahenditega, eelkõige programmiga „Loov Euroopa“. ELi poliitika muudes valdkondades, kus pärandit üha rohkem arvesse võetakse, ulatub teadusuuringutest, innovatsioonist, haridusest, keskkonnast, kliimamuutustest ja regionaalpoliitikast digipoliitikani.

Mõju ja haavatavus

Euroopa kultuuripärand on rikkalik ja mitmekesine kultuurilise ja loomingulise väljenduse mosaiik, mis on pärit eurooplaste eelmistelt põlvkondadelt ja pärand tulevastele põlvkondadele. UNESCO kultuuripärandi määratlus hõlmab esemeid, mälestisi, hoonete ja paikade rühma, muuseume, millel on mitmekesine väärtus, sealhulgas sümboolne, ajalooline, kunstiline, esteetiline, etnoloogiline või antropoloogiline, teaduslik ja sotsiaalne tähtsus. See hõlmab materiaalset pärandit (liikuv, liikumatu ja veealune), vaimset kultuuripärandit, mis on integreeritud kultuuri- ja looduspärandi esemetesse, paikadesse või mälestistesse.

Katastroofide, näiteks äärmuslike sademete, üleujutuste, maalihete ja põudade mõju kultuuripärandi objektidele, sealhulgas ajaloolistele parkidele ja aedadele. Need on seotud halvenemisprotsessidest tulenevate muutuste aeglase algusega. Temperatuuri pidev tõus ning temperatuuri ja niiskuse kõikumised või külm-sula tsüklite kõikumised põhjustavad materjalide degradeerumist ja stressi, mis toob kaasa suurema vajaduse restaureerimise ja säilitamise järele. Mikroorganismide põhjustatud bioloogiline lagunemine, näiteks hallituse ja vetikate kasvu kujul, ning putukate infestatsioonid, mis ründavad hoonete füüsilist kangast ning galeriide, raamatukogude, arhiivide ja muuseumide kogusid, on tõenäolisemad.

Kultuuripärand on haavatav ka halva kohanemise suhtes, kui kohanemismeetmed põhjustavad tahtmatut kahju või kaotust. Kliimakriisi mõju kohta tavadele, väljendusviisidele, teadmistele ja oskustele, mida kogukonnad, rühmad ja mõnikord ka üksikisikud oma kultuuripärandi osana tunnustavad, on vähe põhjalikke teadmisi. Kiiresti kasvavad, samaaegsed või samaaegsed äärmuslikud sündmused on kliimateaduses kesksel kohal. Samaaegsete katastroofide tagajärgi kogu kultuuripärandisektorile ei ole aga veel piisavalt käsitletud ega uuritud – see on nüüd suur mureallikas.

Poliitikaraamistik

Kliimamuutustega kohanemist käsitlevas ELi strateegias tunnistatakse vajadust kaitsta ja säilitada kultuuripärandit, pidades silmas kliimamuutuste mõju, nagu üleujutused, tormid ja meretaseme tõus.

Kultuuripärandit ei ole aga rohelises kokkuleppes sõnaselgelt nimetatud. Samal ajal loodi kooskõlas kultuurivaldkonna töökavaga (2019–2022) liikmesriikide ekspertidest koosnev avatud koordinatsiooni meetodi töörühm, mis tegeleb kultuuripärandi vastupanuvõime tugevdamisega kliimamuutuste suhtes. Rühma ülesanne oli uurida kultuuripärandi panust Euroopa rohelisse kokkuleppesse ning teha kindlaks kultuuripärandiga seotud ohud ja lüngad kliimamuutuste kontekstis.

Rühm uuris olukorda, lünki teadmistes ja struktuurseid puudusi ELi ja liikmesriikide tasandil. Kogutud teabe tulemuseks on murettekitav asjaolu, et kultuuripärand on kliimamuutuste rünnaku all enneolematu kiiruse ja ulatusega. Siiski ei ole ELi liikmesriikidel ega ka ELil nõuetekohast poliitikat ja tegevuskavasid nende rünnakute leevendamiseks. Kokku on 26 riigist kogutud 83 parimate tavade näidet, mis näitavad kultuuripärandiga seotud lahenduste potentsiaali kliimamuutuste kontekstis; need on hindamatu inspiratsiooni ja ideede allikas, mida jäljendada.

aasta septembris võttis Euroopa Ülemkogu vastu ELi üleujutusriski hindamise ja maandamise direktiivi. Direktiivi eesmärk on vähendada ja maandada üleujutustest tulenevaid riske inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Liikmesriigid peavad iga kuue aasta järel esitama aruande selle kohta, kui paljusid kultuuripärandi objekte võivad üleujutused mõjutada.

Teadmusbaasi parandamine

On mitmeid ELi projekte, mille eesmärk on parandada teadmistebaasi kultuuripärandiga kohanemise kohta. Siin on mõned näited:

1. Projekt CLIMATE FOR CULTURE on uurimisprojekt, mille eesmärk on töötada välja uued vahendid ja meetodid, et hinnata kliimamuutuste mõju kultuuripärandile. Projekt hõlmab juhtumiuuringuid Euroopa eri piirkondades ning selle eesmärk on parandada arusaamist kultuuripärandi haavatavusest kliimamuutuste mõjude suhtes ja töötada välja kohanemisstrateegiad.
2. Projekt ROCK (Regeneration and Optimization of Cultural heritage in creative and Knowledge cities) on teadusprojekt, mille eesmärk on arendada ja katsetada uusi säästva linnaarengu mudeleid, mis seavad esikohale kultuuripärandi. Projekt hõlmab juhtumiuuringuid Euroopa linnades ning keskendub kultuuripärandi vastupanuvõime parandamisele selliste kliimamuutuste mõjude suhtes nagu üleujutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused.
3. Projekt HERACLES (HEritage Resilience Against CLimate Events on Site) on uurimisprojekt, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada uusi tehnoloogiaid ja meetodeid kultuuripärandi kaitsmiseks kliimamuutuste mõjude eest, nagu üleujutused, äärmuslikud ilmastikunähtused ja meretaseme tõus. Projekt hõlmab juhtumiuuringuid Euroopa eri piirkondades ning selle eesmärk on parandada kultuuripärandi vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule.
4. ELi rahastatava projekti YADES eesmärk on koolitada stipendiaatide võrgustikku selle kohta, kuidas säilitada ja suurendada kultuuripärandi alade ja ajalooliste linnade vastupanuvõimet kliimamuutustele ja nendega seotud ohtudele. Stipendiume koolitatakse välja töötama ja tutvustama üksikasjalikku kaarti koos visualiseeringutega, et jälgida kogu ohtude süsteemi alates atmosfääri- ja muudest kahjustustest kuni ajalooliste hoonete ja piirkondadeni. Seireplatvormi andmeid analüüsitakse simulatsioonisüsteemi abil ja need esitatakse kohalikele omavalitsustele, mis võimaldab võtta vajalikke ennetusmeetmeid.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Euroopa kultuuripärandit toetatakse mitmesuguste ELi poliitikameetmete, programmide ja rahastamisvahenditega, eelkõige programmiga „Loov Euroopa“. ELi poliitika muudes valdkondades, kus pärandit üha rohkem arvesse võetakse, ulatub teadusuuringutest, innovatsioonist, haridusest, keskkonnast, kliimamuutustest ja regionaalpoliitikast digipoliitikani. Sellest tulenevalt on kultuuripärandit võimalik rahastada programmidest „Euroopa horisont“, „Erasmus+“, „Kodanike Euroopa“ ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. CulturEU rahastamisjuhend on kättesaadav interaktiivse veebipõhise veebitööriista ja prinditava juhendina. See hõlmab võimalusi, mis on seotud ligikaudu 20 ELi rahastamisprogrammiga, millega saab toetada kultuuri- ja loomemõõtmega projekte.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

Selliseid vahendeid nagu pärandi väärtuse hindamine – näiteks UNESCO maailmapärandi nimekiri ja ICOMOS – saab kasutada kliimamuutustega kohanemise toetamiseks ja inimeste teavitamiseks selliste mainekate varade võimalikust kadumisest. Samuti on oluline luua ja säilitada sidemeid pärandi haldajate ja teadlaste vahel kliimamuutuste teaduse ja kommunikatsiooni valdkonnas, jagades heade tavade näiteid. Kodanike teadustegevusse tuleks investeerida, et võimaldada üldsusel aidata kaasa pärandiobjektidele avalduva mõju laialdasele jälgimisele ja registreerimisele.

MRE kohanemine

Kuuenda veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendusaruande kohaselt näib, et tähelepanu keskkonnale ja kultuuripärandile on alates esimesest tsüklist suurenenud, kuna nende võimaliku olulise üleujutusriskiga piirkondade osakaal, kus keskkonda ja kultuuripärandit ei peetud asjakohaseks, on vähenenud ligikaudu 10 protsendipunkti võrra. ELi kokkuvõttega saab tutvuda siin.