Finantsküsimused

Finantsküsimused

Põhisõnumid

• Finantssektori taristu enda avatus kliimamuutustele on väike võrreldes nende varade avatuse ja haavatavusega, millesse nad investeerivad. Kliimariski teguritest tulenev avatus kajastab ebaühtlast haavatavust ELi piirkondades ja sektorites, aga ka kontsentratsiooni konkreetsetes finantssektori portfellides, pankades ja finantseerimisasutustes.
• Kestlikud investeeringud kliimamuutustega kohanemisse on ühtlustatud ELi taksonoomias, mis peab aja jooksul hõlmama rohkem majandustegevusi ja on ülemaailmselt kohaldatav. Kestlikuks peetavate investeeringute kaudu saab finantssektor edendada ja toetada kohanemismeetmeid füüsiliste kliimariskide vähendamiseks. Järelejäänud riske saab üle kanda kindlustusmehhanismide kaudu.

Mõju ja haavatavus

Eraettevõtete ja igas suuruses avaliku sektori asutuste kohanemist käsitlevaks aruandluseks ja edusammude mõõtmiseks on vaja erinevaid andmeid ja näitajaid ning üksikasjalikumaid andmeid, kui on praegu kättesaadavad enamikus riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes kohanemispoliitikates ja -kavades.

Kliimamuutuste mõju eiramine võib tekitada finantssektorile märkimisväärseid riske. Aastatel 1980–2021 ulatusid äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused hinnanguliselt 560 miljardi euroni (2021. aasta väärtused). Suhteliselt väike arv sündmusi põhjustab suure osa majanduslikust kahjust: 5 % suurima kahjuga ilmastiku- ja kliimasündmustest põhjustab 57 % kahjudest ja 1 % sündmustest 26 % kahjudest (EMP enda arvutused, mis põhinevad algsel andmekogumil). Keskmine aastane kahjum (püsihinnad, 2021 eurot) oli aastatel 1981–1990 ligikaudu 9,7 miljardit eurot, aastatel 1991–2000 11,2 miljardit eurot, aastatel 2001–2010 13,5 miljardit eurot ja aastatel 2011–2020 15,3 miljardit eurot. 56,5 miljardi euroga on 2021. aasta kogu aegrea suurim aastane väärtus.

Võimalus vähendada kliimamuutustest tulenevat võimalikku majanduslikku kahju kindlustamata varadele ja tegevustele – kliimakaitse puudujääk – määrab suure osa ühiskonna vastupanuvõimest.

Poliitikaraamistik

Reageerides kliimamuutuste suurenevale olulisele mõjule, on Euroopa Komisjon ühelt poolt alustanud kliimamuutustele vastupanu võime integreerimist eelarveraamistikesse ning teiselt poolt on pangandus- ja kindlustussektor hakanud võtma üksi meetmeid selle mõjuga toimetulekuks.

Seoses kliimamuutuste mõjuga Euroopa majandusele ja finantssüsteemile viidatakse ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias üksikasjalikumalt ELi kestliku rahanduse strateegiale, kuna kestlikul rahastamisel on keskne roll Euroopa rohelise kokkuleppe poliitiliste eesmärkide ning ELi rahvusvaheliste kliima- ja kestlikkuseesmärkidega seotud kohustuste täitmisel.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, et täpsustada, kuidas pädevad asutused ja turuosalised peavad direktiivis sätestatud kohustusi täitma. 2023. aasta juulis võttis komisjon vastu esimese delegeeritud õigusakti, mis sisaldab kliimamuutustega seotud avalikustamisnõudeid.

Kindlustussektor

Kõigi registreeritud ilmastiku- ja kliimaohtude põhjustatud kindlustamata majandusliku kahju osakaal näib suurenevat aeglaste kohanemismeetmete tõttu ja sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu, kuna kliimakindlustuse turuosa ei ole suurem. Kliimariskid avaldavad tõenäoliselt survet kohalikule majandusele ja põhjustavad turutõrkeid, mis mõjutavad nii tarbijaid kui ka kindlustusandjaid. Sagedasemad katastroofid koos vajadusega täita muutuvaid regulatiivseid nõudeid võivad ohustada ettevõtte ärimudeleid ja muuta mõne riski kindlustamise klientidele üle jõu käivaks või kindlustusandjatele teostamatuks. Nagu on märgitud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kuuenda hindamisaruande II töörühma 2022. aasta aruandes kliimamuutuste kohta: Mõjud, kohanemine ja haavatavus on peamine kohanemislahendus, mis parandab juurdepääsu krediidile ja kindlustusele, et tasakaalustada ressursside kättesaadavuse ja arvukuse varieeruvust.

Nende probleemide lahendamiseks on Euroopa Komisjon:

• Kindlustusandjate, poliitikakujundajate ja muude sidusrühmade vahelise dialoogi tugevdamine kliimamuutustele vastupanu võime dialoogi kaudu. Dialoogi peamine eesmärk on vähendada seda kliimakaitse puudujääki. Seda juhivad kliimameetmete peadirektoraat ja finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat;
• teeb tihedas koostöös Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) kindlaks riskijuhtimise rahastamisvahendite parimad tavad ja edendab neid;
• uurida rahastamisvahendite ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist kliimast tingitud riskidega tegelemiseks.

Solventsus II on Euroopa Liidu õiguse direktiiv, millega kodifitseeritakse ja ühtlustatakse ELi kindlustusmäärust. Eelkõige puudutab see kapitalisummat, mida ELi kindlustusandjad peavad hoidma, et vähendada maksejõuetuse riski. Seni ei ole direktiivis siiski täielikult arvesse võetud kliimamuutustest tulenevaid ohte ning on mitu häält, kes nõuavad selle aspekti paremat hõlmamist looduskatastroofi riski alammoodulisse.

Pangandus- ja investeerimissektor

Pangad on üha suurema regulatiivse ja kaubandusliku surve all, et kaitsta end kliimamuutuste mõju eest ja viia oma tegevus kooskõlla ülemaailmse jätkusuutlikkuse tegevuskavaga. Regulatiivse ja järelevalveraamistiku puudumise tõttu on paljud keskpangad ja reguleerivad asutused kogu maailmas saanud teadlikuks oma rollist ja võimalikest volitustest kliimamuutuste ja keskkonnariskidega tegelemisel, millega sektor silmitsi seisab. Näiteks rühm keskpanku, sealhulgas Euroopa Keskpank, käivitas 2017. aastal finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustiku. Selle eesmärk on aidata analüüsida ja juhtida kliima- ja keskkonnariske finantssektoris ning mobiliseerida tavarahastamist, et toetada üleminekut kestlikule majandusele.

Lisaks on mitmed erapangad hakanud välja töötama uusi tooteid, nagu rohelised võlakirjad või rohelised hüpoteegid. Rohevõlakirjad on võlainstrumendid, mis erinevad tavapärastest fikseeritud tulumääraga väärtpaberitest ainult selle poolest, et emitent lubab kasutada saadud tulu selliste projektide rahastamiseks, millel peaks olema positiivne mõju keskkonnale või kliimale. Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm avaldas 2020. aastal ELi roheliste võlakirjade standardi kasutatavuse juhendi.

Rohelise hüpoteegi korral pakub pank või hüpoteeklaenu andja majaostjale soodustingimusi, kui ta suudab tõendada, et kinnisvara, mille jaoks ta laenu võtab, vastab teatavatele keskkonnastandarditele.

Jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamise määrusega kehtestatakse avalikustamiskohustused selle kohta, kuidas institutsionaalsed investorid ja varahaldurid integreerivad keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid oma riskijuhtimisprotsessidesse. Delegeeritud õigusaktides täpsustatakse veelgi nõudeid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite integreerimise kohta investeerimisotsustesse, mis on osa institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustustest investorite ja kasusaajate ees.

Teadmusbaasi parandamine

Paljud kestliku, kliimamuutustega seotud ja kliimamuutustega kohanemise rahastamisega seotud tegevused on rahvusvahelise mõõtmega. Sellel lehel keskendutakse sellele, mis on EMP liikmesriikide jaoks oluline riigisisesel tasandil. Lisateavet rahvusvaheliste ja arenguaspektide kohta leiab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lehekülgedelt ja selle andmeportaalist.

Ka valitsustevaheline kliimamuutuste rühm keskendub peamiselt rahvusvahelistele rahavoogudele (ja vähem CO2-heiteid tekitavatele aspektidele, mitte kliimamuutustega kohanemise aspektidele), kuid valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viienda hindamisaruande (AR5) peatükis valdkondadevaheliste investeeringute ja finantsküsimuste kohta kirjeldatakse üksikasjalikult ka mõningaid riigisiseseid küsimusi. Mõju, kohanemise ja haavatavuse töörühma (II töörühm) panus kuuendasse hindamisaruandesse on kavandatud 2022. aastaks.

Ülemaailmne kliimamuutustega kohanemise keskus haldab kliimamuutustega seotud rahastamise programmi, et integreerida kliimamuutustega kohanemine ja vastupanuvõime otsuste tegemisse, suurendada kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõime rahastamist ning töötada välja uuenduslikud rahastamisvahendid.

Euroopa Keskkonnaamet avaldas 2007. aastal tehnilise aruande „Kliimamuutused: tegevusetuse ja kohanemise kulud ning praegu on käimas uus selleteemaline projekt, mille raames tehakse tööd kättesaadavaks 2022. aastal.

Hiljutised kohanemismeetmete rahastamist ja majandust käsitlevad uurimisprojektid on näiteks projekt „H2020_Insurance“, mida arendati edasi OASISe kahju modelleerimise raamistikus ja OASISe keskuses, või NAIADi projekt, mis keskendub looduse kindlustusväärtusele. Muud kohanemismajanduse ja -rahandusega seotud projektid on näiteks COACCH, ClimateCost Econadapt või NATURANCE. Nad uurivad selliste lahenduste tehnilist, rahalist ja operatiivset teostatavust ja tulemuslikkust, mis põhinevad katastroofiohu rahastamise ja looduspõhiste lahenduste investeeringute kombinatsioonil.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) maht on 1,21 triljonit eurot, millele lisandub 807 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna taasterahastust. 30% sellest eelarvest on ette nähtud tegevusteks, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Uue mitmeaastase finantsraamistikuga on komisjon suurendanud kliimamuutuste ja kohanemise rahastamise vahendeid, sealhulgas selliste uuenduslike mehhanismide kaudu nagu Euroopa Kestliku Arengu Fond+, võimendades ressursse kahepoolsete kanalite ja ELi liikmesriikide kaudu.

Täpsem teave rahastamiskohustuste kohta on kättesaadav siin ja ülevaade ELi rahastamismehhanismidest aastateks 2021–2027 on kättesaadav siin.

Lisaks ELi rahastamismehhanismidele suurendasid EL ja selle liikmesriigid 2019. aastal oma üldist kliimameetmete rahastamise toetust kolmandatele riikidele 7,4 %, ulatudes 21,9 miljardi euroni, millest 52 % kulutati ELi partnerite abistamiseks kliimamuutustega kohanemisel. Kliimamuutustega seotud rahastamise suure osakaalu tagamine ELi rahvusvahelises koostöös ja eelkõige kliimamuutustega kohanemiseks jääb ka tulevikus.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

EIOPA arendab edasi tegevusi kestliku rahanduse rakendamiseks, nt kindlustuskaitse puudujääki kajastava tulemustabeli abil, metoodilise töö abil, et kaasata kliimamuutused looduskatastroofikindlustuse (solventsuskapitali nõuded) või kahjukindlustuse kindlustusse ja hinnakujundusse.