Finantsküsimused

Finantsküsimused

Põhisõnumid

• Finantssektori infrastruktuuri enda avatus kliimamuutustele on väike võrreldes nende varade avatuse ja haavatavusega, millesse nad investeerivad. Avatus kliimariskiteguritele kajastab ELi piirkondade ja sektorite ebaühtlast haavatavust, aga ka keskendumist konkreetsetele finantssektori portfellidele, pankadele ja finantseerimisasutustele.
• Kestlikud investeeringud kohanemisse on ühtlustatud ELi taksonoomias, mis peab aja jooksul hõlmama rohkem majandustegevusi ja on ülemaailmselt kohaldatav. Jätkusuutlikuks tunnistatud investeeringute kaudu saab finantssektor edendada ja toetada kohanemismeetmeid, et vähendada füüsilisi kliimariske. Jääkriske saab üle kanda kindlustusmehhanismide kaudu.

Mõju ja haavatavus

Igas suuruses eraettevõtete ja avaliku sektori asutuste aruandlus kohanemise ja edusammude mõõtmise kohta nõuab erinevaid andmeid ja näitajaid ning üksikasjalikumaid andmeid kui praegu enamikus riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes kohanemispoliitikates ja -kavades.

Kliimamuutuste mõju arvestamata jätmine võib tekitada finantssektorile märkimisväärseid riske. Aastatel 1980–2021 ulatusid äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused hinnanguliselt 560 miljardi euroni (2021. aasta väärtused). Suhteliselt väike arv sündmusi põhjustab suure osa majanduslikust kahjust: 5 % suurima kahjuga ilmastiku ja kliimaga seotud sündmustest põhjustab 57 % kahjust ja 1 % sündmustest põhjustab 26 % kahjust (EMP enda arvutused, mis põhinevad algsel andmekogumil). Keskmine aastane kahjum (püsihinnad, 2021 eurot) oli aastatel 1981–1990 ligikaudu 9,7 miljardit eurot, aastatel 1991–2000 11,2 miljardit eurot, aastatel 2001–2010 13,5 miljardit eurot ja aastatel 2011–2020 15,3 miljardit eurot. Kogu aegrea suurim aastane väärtus on 2021. aastal (56,5 miljardit eurot).

Võime vähendada kliimamuutustest tulenevat võimalikku majanduslikku kahju kindlustamata varadele ja tegevustele – kliimakaitse puudujääk – määrab suure osa ühiskonna vastupanuvõimest.

Poliitikaraamistik

Reageerides kliimamuutuste kasvavale olulisele mõjule, on Euroopa Komisjon ühelt poolt hakanud integreerima kliimamuutustele vastupanu võimet eelarveraamistikesse ning teiselt poolt on pangandus- ja kindlustussektor hakanud võtma üksi meetmeid selle mõjuga toimetulekuks.

Mis puudutab kliimamuutuste mõju Euroopa majandusele ja finantssüsteemile, siis viidatakse ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias üksikasjalikuma teabe saamiseks ELi kestliku rahanduse strateegiale, kuna kestlikul rahandusel on keskne roll Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikaeesmärkide ning ELi kliima- ja kestlikkuseesmärkidega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, et täpsustada, kuidas pädevad asutused ja turuosalised peavad direktiivis sätestatud kohustusi täitma. 2023. aasta juulis võttis komisjon vastu esimese delegeeritud õigusakti, mis sisaldab kliimamuutustega seotud avalikustamisnõudeid.

Kindlustussektor

Kõigi ilmastiku- ja kliimaga seotud registreeritud ohtude põhjustatud kindlustamata majandusliku kahju osakaal näib suurenevat aeglase kohanemistegevuse ja sagedasemate äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu, kui kliimakindlustuse levimus ei ole suurem. Kliimariskid rõhutavad tõenäoliselt kohalikku majandust ja põhjustavad turutõrkeid, mis mõjutavad nii tarbijaid kui ka kindlustusandjaid. Sagedasemad katastroofilised sündmused koos vajadusega täita muutuvaid regulatiivseid nõudeid võivad ohustada äriühingu ärimudeleid ja muuta mõne riski kindlustamise klientidele üle jõu käivaks või kindlustusandjatele teostamatuks. Nagu on märgitud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuenda hindamisaruande II töörühma aruandes „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus on peamine kohanemislahendus, mis parandab juurdepääsu krediidile ja kindlustusele, et vältida ressurssidele juurdepääsu ja nende arvukuse varieeruvust.

Nende probleemide lahendamiseks teeb Euroopa Komisjon järgmist:

• kindlustusandjate, poliitikakujundajate ja muude sidusrühmade vahelise dialoogi tugevdamine kliimamuutustele vastupanu võimet käsitleva dialoogi kaudu. Dialoogi peamine eesmärk on seda kliimakaitse puudujääki vähendada. Seda juhivad kliimameetmete peadirektoraat ja finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat;
• teeb tihedas koostöös Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) kindlaks riskijuhtimise rahastamisvahendite parimad tavad ja edendab neid;
• uurida rahastamisvahendite ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist kliimast tingitud riskidega tegelemiseks.

Solventsus II on Euroopa Liidu õiguse direktiiv, millega kodifitseeritakse ja ühtlustatakse ELi kindlustusmäärus. Peamiselt puudutab see kapitali suurust, mida ELi kindlustusandjad peavad hoidma, et vähendada maksejõuetuse riski. Seni ei ole direktiivis siiski täielikult arvesse võetud kliimamuutustest tulenevaid riske ning on mitu häält, kes nõuavad selle aspekti paremat arvessevõtmist looduskatastroofide riski alammoodulis.

Pangandus- ja investeerimissektor

Pangad on üha suurema regulatiivse ja kaubandusliku surve all, et kaitsta end kliimamuutuste mõju eest ja viia oma tegevus kooskõlla ülemaailmse kestlikkuse tegevuskavaga. Õigus- ja järelevalveraamistiku puudumise tõttu on mitmed keskpangad ja reguleerivad asutused kogu maailmas saanud teadlikuks oma rollist ja võimalikest volitustest sektori ees seisvate kliimamuutuste ja keskkonnariskidega tegelemisel. Näiteks käivitas rühm keskpanku, sealhulgas Euroopa Keskpank, 2017. aastal finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustiku. Selle eesmärk on aidata kaasa finantssektori kliima- ja keskkonnariskide analüüsimisele ja juhtimisele ning mobiliseerida tavarahastamine, et toetada üleminekut kestlikule majandusele.

Lisaks on mitmed erapangad hakanud välja töötama uusi tooteid, näiteks rohelisi võlakirju või rohelisi hüpoteeke. Rohelised võlakirjad on võlainstrumendid, mis erinevad tavapärastest fikseeritud tulumääraga väärtpaberitest ainult selle poolest, et emitent lubab kasutada saadud tulu selliste projektide rahastamiseks, millel peaks olema positiivne keskkonna- või kliimamõju. Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm avaldas 2020. aastal ELi roheliste võlakirjade standardi kasutatavuse juhendi.

Rohelise hüpoteegi puhul pakub pank või hüpoteeklaenu andja eluaseme ostjale soodustingimusi, kui ta suudab tõendada, et kinnisvara, mille jaoks ta laenu võtab, vastab teatavatele keskkonnastandarditele.

Kestlike investeeringute ja jätkusuutlikkusriskidega seotud teabe avalikustamist käsitleva määrusega kehtestatakse avalikustamiskohustused selle kohta, kuidas institutsionaalsed investorid ja varahaldurid integreerivad oma riskijuhtimisprotsessidesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. Delegeeritud õigusaktides täpsustatakse täiendavalt keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite investeerimisotsustesse integreerimise nõudeid, mis on osa institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustustest investorite ja soodustatud isikute ees.

Teadmistebaasi parandamine

Paljud kestliku, kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutustega kohanemise rahastamisega seotud tegevused on seotud rahvusvahelise mõõtmega. Sellel lehel keskendutakse sellele, mis on EMP liikmesriikide jaoks riigisisesel tasandil oluline. Lisateavet rahvusvaheliste ja arenguaspektide kohta leiab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lehekülgedelt ja selle andmeportaalist.

Samuti keskendub valitsustevaheline kliimamuutuste rühm peamiselt rahvusvahelistele rahavoogudele (ja pigem vähese CO2-heitega kui kohanemisaspektidele), kuid valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viienda hindamisaruande (AR5) III töörühma peatükis, mis käsitleb valdkondadevahelisi investeerimis- ja rahastamisküsimusi, kirjeldatakse ka mõningaid riigisiseseid küsimusi. Mõju, kohanemise ja haavatavuse töörühma (II töörühm) panus kuuendasse hindamisaruandesse on kavandatud 2022. aastaks.

Ülemaailmne kliimamuutustega kohanemise keskus haldab kliimamuutustega seotud rahastamise programmi, et integreerida kliimamuutustega kohanemine ja vastupanuvõime otsuste tegemisse, suurendada kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõime rahastamist ning töötada välja uuenduslikud rahastamisvahendid.

EEA avaldas 2007. aastal tehnilise aruande „Kliimamuutused: tegevusetuse ja kohanemise kulud ning praegu on käimas uus selleteemaline projekt, mille raames tehakse tööd kättesaadavaks 2022. aastal.

Hiljutised kohanemise rahastamist ja majandust käsitlevad teadusprojektid on näiteks projekt „Horisont 2020“ _Insurance, mida arendati edasi OASISe kahjumi modelleerimise raamistikus ja OASISe keskuses, või NAIADi projekt, mis keskendub looduse kindlustusväärtusele. Muud kohanemisökonoomika ja -rahastamisega seotud projektid on näiteks COACCH, ClimateCost Econadapt või NATURANCE. Nad uurivad katastroofiohu rahastamise ja looduspõhiste lahenduste investeeringute kombinatsioonil põhinevate lahenduste tehnilist, rahalist ja operatiivset teostatavust ja tulemuslikkust.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) maht on 1,21 triljonit eurot, millele lisandub 807 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna taasterahastust. 30 % sellest eelarvest on ette nähtud tegevustele, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Uue mitmeaastase finantsraamistikuga on komisjon suurendanud vahendeid kliimamuutuste ja nendega kohanemise rahastamiseks, sealhulgas selliste uuenduslike mehhanismide kaudu nagu Euroopa Kestliku Arengu Fond+, võimendades vahendeid kahepoolsete kanalite kaudu ja ELi liikmesriikide kaudu.

Täpsem teave rahastamiskohustuste kohta on kättesaadav siin ja ülevaade ELi rahastamismehhanismidest aastateks 2021–2027 on kättesaadav siin.

Lisaks ELi rahastamismehhanismidele suurendasid EL ja selle liikmesriigid 2019. aastal oma üldist kliimamuutustega seotud rahalist toetust kolmandatele riikidele 7,4 %, ulatudes 21,9 miljardi euroni, millest 52 % kulutati selleks, et aidata ELi partneritel kliimamuutustega kohaneda. Kliimamuutustega seotud rahastamise suur osakaal ELi rahvusvahelises koostöös ja eelkõige kliimamuutustega kohanemisele suunatud rahastamises jääb alles ka tulevikus.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

EIOPA arendab edasi meetmeid kestliku rahanduse rakendamiseks, näiteks kindlustuskaitse lõhe tulemustabeliga, metoodilise tööga, et lisada kliimamuutused looduskatastroofide kindlustusse (Solventsuskapitali nõuded) või kahjukindlustusse ja hinnakujundusse.