IKT

IKT

Põhisõnumid

• Nii akuutne (st äärmuslikud ilmastikunähtused) kui ka krooniline kliimamõju (st pikaajalised muutused keskkonnas) mõjutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT).

• Info- ja sidetehnoloogiat tunnustatakse üha enam uuenduslike lähenemisviiside võimaldajana kliimamuutuste mõju leevendamiseks, jälgimiseks ja nendega kohanemiseks.

• ELi kohanemisstrateegias on selgelt öeldud, et digiüleminek on rohelise kokkuleppe kohanemiseesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega. Uutel vahenditel, nagu „Destination Earth“ ja „Digitaalsed kaksikud“, on suur tõotus suurendada meie arusaamist praegustest ja tulevastest kliimamõjudest nii planeedi kui ka kohalikul tasandil. Tugevdatakse ka ookeanide mõõtmist ja vaatlust.

Mõju ja haavatavus

Kliimamuutustest IKT-le tulenevad väljakutsed jagunevad kahte põhikategooriasse: ägedad sündmused ja kroonilised pinged. Ägedad sündmused (mida nimetatakse ka kriitilisteks või kriisisündmusteks) hõlmavad üleujutusi (lammi-, jõe-, rannikuveed), orkaane, jäätorme, kuumalaineid jne. Ägedad sündmused ohustavad IKT taristuid, hävitades või blokeerides füüsilise vara, millest need sõltuvad. Kuigi neil võib olla laastav mõju, on ägedad sündmused tavaliselt lühiajalised.

Kroonilised pinged tulenevad kliimanormide järkjärgulisematest muutustest. Need muutused hõlmavad suuremaid ööpäevaseid ja aastaseid temperatuurivahemikke, suuremat kokkupuudet äärmuslike temperatuuridega, pikemaid püsivaid kõrgeid temperatuure, kiiremaid temperatuurikõikumisi, suuremat niiskust ja teist järku mõjusid, nagu sademete ja tuule muutused, mis põhjustavad sagedasemat vee sissetungi või tormikahjustusi. Kuigi nendel mõjudel on väiksema tõenäosusega katastroofilised tagajärjed, toovad need kaasa varade seisundi halvenemise, sagedasemad rikked ja lühema eluea, millel omakorda on märkimisväärsed finantstagajärjed, sest varad vajavad sagedasemaid uuendamis- ja asendustsükleid ning tõenäoliselt on vaja seisundi halvenemise märke intensiivsemalt jälgida. Krooniline stress avaldub palju pikema aja jooksul. Edasine soojenemine ja muutlikum kliima rõhutavad elektrivõrku, suurendades jahutusnõudluse nõudeid.

Edasised andmekeskused kasutavad kohapeal märkimisväärses koguses vett peamiselt oma jahutussüsteemi jaoks, mis koosneb jahutustornidest, jahutitest, pumpadest, torustikest, soojusvahetitest / kondensaatoritest ja arvutiruumi õhukonditsioneerist (CRAC) või arvutiruumi õhukäitlejast (CRAH).

Need kaks tüüpi stressi ei ole diskreetsed: kolmandat liiki stress on määratletud kui „krooniline kriis“ või „krooniline ohuolukord“, mis on sisuliselt äge sündmus, mis kestab märkimisväärselt kaua (nt üleujutus, mis kestab päevade asemel nädalaid või kuid, nagu kogeti 2012. aastal).

IKT on aga loomulikult detsentraliseeritud ja modulaarne ning seetõttu on tal suur vastupanuvõime kliimamuutustele. Üleliigsed lauatelefonid, internetiteenuse osutajate mitmekesisus, hädaabi rändlus ja mobiiltelefonide mikrolaadimise varusüsteemid suurendavad IKT vastupidavust kliimamuutustele. Tulevikus võib see muutuda, kui pilvandmetöötlus suureneb ja taristu on kontsentreerunud. Samuti läbib suurem osa transatlantilisest internetiliiklusest Madalmaid, kus mõned ühendused ühendavad mõlemat kontinenti.

Poliitikaraamistik

Üldiselt keskendutakse ELi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kliimamuutustega kohanemise poliitikaraamistikus IKT-taristu kliimamuutuste mõjule vastupidavuse parandamisele ning sektori keskkonnajalajälje vähendamisele energiatõhususe meetmete ja muude algatuste kaudu. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kliimamuutustega kohanemise poliitikaraamistik ELis on kehtestatud ELi digitaalarengu tegevuskavaga. 2020. aastal keskenduti teises viieaastases digistrateegias (Euroopa digituleviku kujundamine) kolmele peamisele digiülemineku eesmärgile: inimeste hüvanguks toimiv tehnoloogia, õiglane ja konkurentsivõimeline majandus ning avatud, demokraatlik ja kestlik ühiskond. 2021. aastal täiendati strateegiat kümneaastase digikompassiga: Euroopa tee digikümnendil, mis muudab ELi 2030. aasta digieesmärgid konkreetseks. Seal on IKT-sektoril oluline roll kliimamuutuste ja nende mõju vastu võitlemisel. ELi kohanemisstrateegias on selgelt öeldud, et digiüleminek on rohelise kokkuleppe kohanemiseesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega. Uutel vahenditel, nagu „Destination Earth“ ja „Digitaalsed kaksikud“, on suur tõotus suurendada meie arusaamist praegustest ja tulevastest kliimamõjudest nii planeedi kui ka kohalikul tasandil. Tugevdatakse ka ookeanide mõõtmist ja vaatlust.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

EL on käivitanud ka mitu rahastamisprogrammi, et toetada kliimamuutustega kohanemist IKT valdkonnas. Näiteks rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist projekte, mis parandavad IKT-taristu vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Euroopa horisont“ toetatakse ka teadusuuringuid ja innovatsiooni IKT kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

2014. aastal alanud Euroopa Komisjoni mandaadi raames on komisjon ja CEN-CENELEC püüdnud käsitleda Euroopa standardite ja standardimise kohandamist kliimamuutustega, pöörates erilist tähelepanu peamiste sektorite vastupanuvõimele. See on toonud kaasa taristustandardite läbivaatamise kliimamuutustest mõjutatud sektorites, nagu energeetika, transport, ehitus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.