Maakasutuse planeerimine

Põhisõnumid

• Maakasutuse planeerimist peetakse üheks kõige tõhusamaks protsessiks, mis hõlbustab kohalikul tasandil kliimamuutustega kohanemist. Olemasolevad protsessid ja vahendid, mis on kättesaadavad ELi kohaliku omavalitsuse maakasutuse planeerimise protsessi kaudu, sealhulgas ametlikud kavad, tsoonideks jaotamine ja/või arendusload, aitavad minimeerida omavalitsuse arenguriske, mis tulenevad suurenenud üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, maalihete ja/või muude muutuvast kliimast tulenevate looduslike ohtude prognoositavast mõjust.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Euroopa on üks kõige intensiivsemalt kasutatavaid maailmajagusid. Suurim osa maast (kuni 80 %) kasutatakse asulates, tootmissüsteemides (eelkõige põllumajanduses ja metsanduses) ja taristus. Sageli tekivad aga vastuolulised maakasutusega seotud nõudmised, mis nõuavad otsuseid, millega kaasnevad rasked kompromissid.

Maahõive, valglinnastumine ja majandustegevus põhjustavad elupaikade killustumist, vähendades ökosüsteemide vastupanuvõimet. Killustumine mõjutab kõiki Euroopa piirkondi, isegi väga hõredalt asustatud piirkondi. Killustatuse seire toetab poliitikameetmeid, mille eesmärk on tagada, et allesjäänud elupaigad saaksid toetada elurikkust.

Maakasutuse planeerimist peetakse üheks kõige tõhusamaks protsessiks, mis hõlbustab kohalikul tasandil kliimamuutustega kohanemist. Olemasolevad protsessid ja vahendid, mis on kättesaadavad ELi kohaliku omavalitsuse maakasutuse planeerimise protsessi kaudu, sealhulgas ametlikud kavad, tsoonideks jaotamine ja/või arendusload, aitavad minimeerida omavalitsuse arenguriske, mis tulenevad suurenenud üleujutuste, metsa- ja maastikupõlengute, maalihete ja/või muude muutuvast kliimast tulenevate looduslike ohtude prognoositavast mõjust.

Poliitikaraamistik

Maakasutuse planeerimist ja majandamist käsitlevad otsused tehakse tavaliselt kohalikul või piirkondlikul tasandil, nt linnaplaneerimise või põllumajandus- ja metsandustavade osana. Euroopa Komisjonil on siiski oma roll selle tagamisel, et liikmesriigid võtaksid oma maakasutuse arengukavades arvesse keskkonnaküsimusi ja rakendaksid integreeritud maakorraldust. Näiteks keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi ja keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldamine, aga ka valdkondlikud eeskirjad, nagu veepoliitika raamdirektiiv, üleujutuste direktiiv, ühine põllumajanduspoliitika ja TEN-T, mõjutavad kohalikku maakasutuspoliitikat.

See, kuidas me oma maad kasutame, mõjutab kõige rohkem meie kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Üle poole meie kasvuhoonegaaside koguheitest (metaan, dilämmastikdioksiid ja süsinikdioksiid) pärineb põllumajandusest. Näiteks põhjustab loomakasvatus suure osa meie metaani koguheitest. 2021. aasta juulis võttis Euroopa Komisjon vastu mitu seadusandlikku ettepanekut, milles kirjeldatakse, kuidas ta kavatseb saavutada ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, sealhulgas vahe-eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %. Paketis tehakse ettepanek vaadata läbi mitu ELi kliimaalast õigusakti, sealhulgas transporti ja maakasutust käsitlevad õigusaktid.

2018. aasta mais vastu võetud kehtivate ELi õigusaktide kohaselt peavad ELi liikmesriigid tagama, et maakasutusest, maakasutuse muutusest või metsandusest tulenevat arvestuslikku kasvuhoonegaaside heidet tasakaalustatakse vähemalt samaväärse arvestusliku CO2 sidumisega atmosfäärist ajavahemikul 2021–2030. LULUCFi määrusega rakendatakse ELi juhtide vahel 2014. aasta oktoobris sõlmitud kokkulepet, mille kohaselt peaksid kõik sektorid, sealhulgas maakasutussektor, aitama saavutada ELi 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki.

Euroopa majandus ja inimeste heaolu sõltuvad loodusvaradest, sealhulgas toorainest ja ruumist (maavarad), samuti keskkonnatingimustest, mis soodustavad puhta õhu, vee ja tervisliku toidu pakkumist. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiüks esmatähtsaid eesmärke on „jätkuvad edusammud kohanemisvõime suurendamisel ja süvalaiendamisel, sealhulgas ökosüsteemil põhinevate lähenemisviiside alusel, vastupanuvõime ja kohanemise tugevdamisel ning keskkonna, ühiskonna ja kõigi majandussektorite haavatavuse vähendamisel kliimamuutuste suhtes, parandades samal ajal ilmastiku ja kliimaga seotud katastroofide ennetamist ja nendeks valmisolekut“. Üks eeltingimusi esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks on tegeleda mulla degradeerumisega ning tagada mulla kaitse ja säästev kasutamine.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu maakasutuse planeerimise sektorile.

Copernicuse maismaaseire teenus pakub kaugseireandmeid maakatte ja maakatte muutuste kohta. Maa-amet jaguneb neljaks põhikomponendiks, millest kaks on maakasutusega seoses kõige olulisemad:

• Üleeuroopaline teenus annab kõrgresolutsiooniga teavet maakatte ja maakasutuse ning selle muutuste kohta, samuti biogeofüüsikaliste parameetrite kohta Euroopa tasandil. Üleeuroopalist komponenti koordineerib Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ja see toodab CORINE'i maakatte andmestikke, kõrgresolutsiooniga kihte, biofüüsikalisi parameetreid ja Euroopa maapealse liikumise teenust. CORINE maakate on ette nähtud 1990., 2000., 2006., 2012. ja 2018. aastaks. See vektoripõhine andmekogum sisaldab 44 maakatte ja maakasutuse klassi. Ajaseeria sisaldab ka maa muutuse kihti, mis toob esile muutused maakattes ja maakasutuses.
• Kohalik teenus keskendub erinevatele esmase vastuvõtu keskustele, st piirkondadele, kus esineb spetsiifilisi keskkonnaprobleeme ja -probleeme. Kohalikku komponenti koordineerib Euroopa Keskkonnaamet ning selle eesmärk on anda konkreetset ja üksikasjalikumat teavet, mis täiendab üleeuroopalise komponendi kaudu saadud teavet. Kohalik komponent keskendub erinevatele esmase vastuvõtu keskustele, st piirkondadele, kus esineb spetsiifilisi keskkonnaprobleeme ja -probleeme.

Corine Land Coveri aegridade andmete täiendamiseks on välja töötatud täiendavad Copernicuse andmekogumid, nagu läbipaistmatus ja muud kõrglahutusega temaatilised kihid, ning linnaatlas, mida kasutatakse edasisteks hindamisteks, nagu maa ringlussevõtt ja maastiku killustumine.

Euroopa Keskkonnaameti peamine andmeallikas on Copernicuse maismaaseire teenus, mis hõlmab Corine Land Coveri andmestikku, mis koostati 1990., 2000., 2006., 2012. ja 2018. aasta kohta ning mis põhineb koostööl Euroopa Keskkonnaameti liikmete ja koostööd tegevate riikidega ning Copernicuse programmil. See on näiteks liidumaa näitaja alus. EEA saab tehnilist abi Euroopa linna-, maa- ja mullasüsteemide teemakeskuselt (ETC/ULS).