Mägipiirkonnad

Põhisõnumid

• Sajandi lõpuks prognoositakse, et Euroopa mäed on füüsiliselt muutunud. Suured liustikud on kogenud märkimisväärset massikadu, kuid muutused mõjutavad ka madalamaid, keskmägesid ja lammide keskkonda.

• Kohanemine sellistes sektorites nagu veemajandus, põllumajandus, metsandus ja turism on mägipiirkondade kohandamisel keskse tähtsusega.

• ELil on mitu rahastamisprogrammi, millega saab toetada mägipiirkondade projekte, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Neid vahendeid saab kasutada mitmesuguste algatuste, sealhulgas taristuprojektide, töökohtade loomise ja keskkonnakaitse toetamiseks.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

World Meteorological Organization on flickr

Kliimamuutused mõjutavad juba praegu Euroopa mägipiirkondi. Sajandi lõpuks prognoositakse, et Euroopa mäed on füüsiliselt muutunud. Suured liustikud on kogenud märkimisväärset massikadu, kuid muutused mõjutavad ka madalamaid, keskmägesid ja lammikeskkondi, mõjutades seeläbi vee kättesaadavust, põllumajandustootmist, turismi ja tervishoiusektorit. Mäestikusüsteemidel on keeruline topograafia, mis muutub märkimisväärselt lühikestel vahemaadel, mille tulemuseks on mitmekesine kliimamõju erinevatel kõrgustel. Näiteks tõuseb õhutemperatuur ja sademete hulk, hooajalised lumejooned on kõrgematel kõrgustel ja lumehooajad muutuvad lühemaks. Puude jooned liiguvad üles ja metsamustrid muutuvad madalamatel kõrgustel. Kõrgete mäeahelikega riikides, nagu Alpid, mõjutavad kliimamuutused vee tasakaalu, mis mõjutab hüdroenergiat, linnade kuivendamist, navigeerimist ja veega seotud looduslike ohtude intensiivsuse suurenemist. Sademetest tingitud maalihked võivad avaldada transporditaristule astmelist mõju (Euroopakliimariskide hinnang).

Poliitikaraamistik

ELil on mitu poliitikat ja algatust, mille eesmärk on toetada säästvat arengut mägipiirkondades. Need poliitikameetmed tunnistavad mägikogukondade ainulaadseid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning nende eesmärk on edendada nende vastupanuvõimet ja pikaajalist elujõulisust.

ELi 2021. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegia eesmärk on muuta kohanemine arukamaks (ületades teadmiste piire kohanemise valdkonnas), kiiremaks (kiirendada kohanemislahenduste kasutuselevõttu) ja süsteemsemaks (integreeritud lahendused ja kavad). Mägipiirkondade jaoks on eriti oluline stimuleerida kohalikku kohanemist, looduspõhiseid lahendusi, säästvat kasutamist ja mageveevarude vastupanuvõimet.

Kohanemine sellistes sektorites nagu veemajandus, põllumajandus, metsandus ja turism on mägipiirkondade kohandamisel keskse tähtsusega.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) kohandamist käsitleva määruse läbivaatamise eesmärk on suurendada CO2 kogumist põllumajanduses ja metsanduses, millel on oluline mõju maakatte muutumisele. Selle saavutamiseks võetavad meetmed, nagu rohumaade säilitamine, süsinikku siduv majandamine ja turbaalade taastamine, aitavad samuti vältida mullaerosiooni ja vähendada üleujutusohtu.

Kooskõlas ELi rohelise kokkuleppega pööratakse uues ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) aastateks 2023–2027 ja elurikkuse strateegias aastateks 20230 rohkem tähelepanu keskkonnaküsimustele ja kliimameetmetele. Looduse taastamise määruses on sätestatud õiguslik alus ulatuslike meetmete rakendamiseks kahjustatud või hävinud ökosüsteemide taastamiseks, et saavutada ökosüsteemide taastumine 2050. aastaks. See on oluline paljude mägipiirkondade, nende metsade, rohumaade ja veevoogude jaoks.

ELi mägipiirkondade eripoliitika

Üks peamisi poliitikavaldkondi on Euroopa Alpi piirkonna strateegia (EUSALP), mis on makropiirkondlik strateegia, mis ühendab seitsme Alpi riigi piirkondlikke ja riiklikke sidusrühmi. Strateegia eesmärk on edendada piirkonnas säästvat arengut kooskõlastatud tegevuse kaudu sellistes valdkondades nagu innovatsioon, liikuvus ja bioloogiline mitmekesisus.

1991. aastal vastu võetud Alpi konventsioon on Alpi riikide ja ELi vaheline rahvusvaheline leping Alpide säästva arengu ja kaitse kohta. Alpi konventsiooni lõppeesmärk on arendada Alpide ühist pärandit ja säilitada seda tulevaste põlvkondade jaoks riikideülese koostöö kaudu, millesse on kaasatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused.

Karpaatide konventsioon on seitsme riigi vaheline mitmepoolne leping, mille eesmärk on edendada säästvat arengut ja keskkonnakaitset Karpaatide piirkonnas. Konventsioon keskendub mitmele olulisele valdkonnale, sealhulgas bioloogilise ja maastiku mitmekesisuse kaitsele, säästvale maakasutusele ja metsandusele, kliimamuutustega kohanemisele, säästvale turismile ja säästvale transpordile. Samuti toetab see koostööd ja teabevahetust piirkonna riikide vahel ning sisaldab sätteid üldsuse osalemise ja sidusrühmade kaasamise kohta otsuste tegemisse. Karpaatide konventsiooni toetab Euroopa Liit, kes pakub konventsiooni rakendamiseks rahalisi vahendeid ja tehnilist abi.

Püreneede kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on kaitsta Püreneede mäeaheliku loodus- ja kultuuripärandit ning edendada piirkonna säästvat arengut. Sellega luuakse raamistik allakirjutanud riikide vaheliseks koostööks sellistes valdkondades nagu bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, säästev maakasutus ja säästev turism. Püreneede konventsiooni toetavad mitmesugused ELi rahastamisprogrammid ja -algatused, millega antakse rahalist toetust projektidele, millega edendatakse kestlikku arengut Püreneede piirkonnas.

Keskkonna- ja julgeolekualgatus ning Dinaric Alpine konventsioon: Need kaks eraldi algatust on rahvusvahelised lepingud, millele on alla kirjutanud rahvusvahelised organisatsioonid ning mitmed Balkani ja Dinaari Alpide piirkonna riigid ning mille eesmärk on edendada nendes piirkondades säästvat arengut ja keskkonnakaitset.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu mägipiirkondadele.

Teadusprojekti MOVING (MOuntain Valorisation through INterconnectedness and Green growth) eesmärk on suurendada suutlikkust ja töötada väärtusahelas osalejaid, sidusrühmi ja poliitikakujundajaid kaasava alt üles suunatud osalusprotsessi kaudu ühiselt välja asjakohased poliitikaraamistikud kogu Euroopas, et luua uusi või ajakohastatud/suurendatud väärtusahelaid, mis aitavad kaasa mägipiirkondade vastupanuvõimele ja kestlikkusele kliimamuutuste suhtes.

PHUSICOS, mis kreeka keeles tähendab "looduse järgi", näitab, kuidas looduspõhised lahendused pakuvad tugevaid, jätkusuutlikke ja kulutõhusaid meetmeid äärmuslike ilmastikunähtuste ohu vähendamiseks maapiirkondade mägimaastikel. Projektiga kõrvaldatakse hüdrometeoroloogiliste ohtude (üleujutused, erosioon, maalihked ja põud) looduspõhiste lahendustega seotud teadmistelünk, rakendades looduspõhiseid lahendusi mitmes Euroopa juhtumiuuringu kohas.

MountResilience toetab mägipiirkondades asuvaid Euroopa piirkondi ja kogukondi, et suurendada nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega ja minna üle kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Projekti raames töötatakse välja, katsetatakse ja laiendatakse mitmetasandilisi, mitmemõõtmelisi ja taaskohaldatavaid kliimamuutustega kohanemise ja looduspõhiseid lahendusi, mis käsitlevad poliitilisi ja ühiskondlikke vajadusi ning kodanike käitumist, et tegeleda konkreetsete kliimamõjudega mägipiirkondades.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELil on mitu rahastamisprogrammi, millega saab toetada mägipiirkondade projekte, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Neid vahendeid saab kasutada mitmesuguste algatuste, sealhulgas taristuprojektide, töökohtade loomise ja keskkonnakaitse toetamiseks.

ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada eri piirkondade arengutaseme erinevusi ja keskenduda mahajäänud piirkondadele. Selles on sätestatud, et „erilist tähelepanu pööratakse (...) mägipiirkondadele“. Seega on ühtekuuluvuspoliitikal keskne roll mägipiirkondade konkreetsete probleemide lahendamisel, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel, kuna see võib tõhustada kohanemist rakenduskavade raames.

Interreg VI B määrab kindlaks 14 riikidevahelist koostööprogrammi aastateks 2021–2027 suurtel territooriumidel Euroopas ja mujal, mille eelarve on 1,5 miljardit eurot. Lisaks on olemas konkreetsed ELi kokkulepitud strateegiad nelja makropiirkondliku piirkonna jaoks: Läänemere, Doonau, Alpide ning Aadria ja Joonia mere piirkonnad. Need programmid hõlmavad ka mägipiirkondi, saades kasu strateegiliste koostöömeetmete edendamisest suuremahulistel territooriumidel.

Osana Euroopa Komisjoni volitustest, mis algasid 2014. aastal, on komisjon, Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CEN-CENELEC) püüdnud käsitleda Euroopa standardite ja standardimise kohandamist kliimamuutustega, pöörates erilist tähelepanu peamiste sektorite vastupanuvõimele.