Mägipiirkonnad

Mägipiirkonnad

Põhisõnumid

• Sajandi lõpuks prognoositakse, et Euroopa mäed on füüsiliselt muutunud. Suured liustikud on kogenud märkimisväärset massilist kadu, kuid muutused mõjutavad ka madalamaid, keskmägesid ja lammide keskkonda.

• Kohanemine sellistes sektorites nagu veemajandus, põllumajandus, metsandus ja turism on mägipiirkondade kohandamisel keskse tähtsusega.

• ELil on mitu rahastamisprogrammi, millega saab toetada projekte mägipiirkondades, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Neid vahendeid saab kasutada mitmesuguste algatuste, sealhulgas taristuprojektide, töökohtade loomise ja keskkonnakaitse toetamiseks.

Mõju ja haavatavus

Kliimamuutused mõjutavad juba praegu Euroopa mägipiirkondi. Sajandi lõpuks prognoositakse, et Euroopa mäed on füüsiliselt muutunud. Suured liustikud on kogenud märkimisväärset massilist kadu, kuid muutused mõjutavad ka madalamaid, keskmägesid ja lammide keskkonda, mõjutades seeläbi vee kättesaadavust, põllumajandustootmist, turismi ja tervishoiusektorit. Mägipiirkondadel on keeruline topograafia, mis muutub märkimisväärselt lühikestel vahemaadel, mille tulemuseks on mitmekesine kliimamõju erinevatel kõrgustel. Näiteks suureneva õhutemperatuuri ja suuremate sademete korral leitakse kõrgematel kõrgustel hooajalised lumejooned ja lumehooajad lühenevad. Puude jooned liiguvad ülespoole ja metsamustrid muutuvad madalamatel kõrgustel. Kõrgete mäeahelikega riikides, nagu Alpid, mõjutavad kliimamuutused vee tasakaalu, mis mõjutab hüdroenergiat, linnade kuivendamist, navigeerimist ja veega seotud looduslike ohtude intensiivsuse suurenemist.

Poliitikaraamistik

ELil on mitu poliitikat ja algatust, mille eesmärk on toetada mägipiirkondade säästvat arengut. Nendes poliitikameetmetes tunnistatakse mägikogukondade ees seisvaid ainulaadseid keskkonnaalaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning nende eesmärk on edendada nende vastupanuvõimet ja pikaajalist elujõulisust.

2021. aastal vastu võetud kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia eesmärk on muuta kohanemine arukamaks (suurendades kliimamuutustega kohanemise alaseid teadmisi), kiiremaks (kiirendada kohanemislahenduste kasutuselevõttu) ja süsteemsemaks (integreeritud lahendused ja kavad). Kohaliku kohanemise, looduspõhiste lahenduste, mageveevarude säästva kasutamise ja vastupanuvõime edendamine on eriti oluline mägipiirkondade jaoks.

Kohanemine sellistes sektorites nagu veemajandus, põllumajandus, metsandus ja turism on mägipiirkondade kohandamisel keskse tähtsusega.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) kohandamist käsitleva määruse läbivaatamise eesmärk on suurendada süsinikdioksiidi kogumist põllumajanduses ja metsanduses, millel on oluline mõju maakatte muutumisele. Selle saavutamiseks võetavad meetmed, nagu rohumaade hooldamine, süsinikku siduv majandamine ja turbaalade taastamine, aitavad samuti vältida mullaerosiooni ja vähendada üleujutusohtu.

Kooskõlas ELi rohelise kokkuleppega pööratakse uues ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) aastateks 2023–2027 ja elurikkuse strateegias aastateks 20230 suuremat tähelepanu keskkonnaküsimustele ja kliimameetmetele.

Eripoliitika ELi mägipiirkondade jaoks

Üks peamisi poliitikavaldkondi on Euroopa Alpi piirkonna strateegia (EUSALP), mis on makropiirkondlik strateegia, mis ühendab seitsme Alpi riigi piirkondlikke ja riiklikke sidusrühmi. Strateegia eesmärk on edendada piirkonna säästvat arengut kooskõlastatud tegevuse kaudu sellistes valdkondades nagu innovatsioon, liikuvus ja bioloogiline mitmekesisus.

1991. aastal vastu võetud Alpi konventsioon on Alpi riikide ja ELi vaheline rahvusvaheline leping Alpide säästva arengu ja kaitse kohta. Alpi konventsiooni lõppeesmärk on arendada Alpide ühist pärandit ja säilitada seda tulevaste põlvkondade jaoks riikidevahelise koostöö kaudu, millesse on kaasatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused.

Karpaatide konventsioon on seitsme riigi vaheline mitmepoolne leping, mille eesmärk on edendada säästvat arengut ja keskkonnakaitset Karpaatide piirkonnas. Konventsioonis keskendutakse mitmele põhivaldkonnale, sealhulgas bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse kaitsele, säästvale maakasutusele ja metsandusele, kliimamuutustega kohanemisele, säästvale turismile ja säästvale transpordile. Samuti toetab see piirkonna riikide vahelist koostööd ja teabevahetust ning sisaldab sätteid üldsuse osalemise ja sidusrühmade kaasamise kohta otsuste tegemisse. Karpaatide konventsiooni toetab Euroopa Liit, kes pakub selle rakendamiseks rahalisi vahendeid ja tehnilist abi.

Püreneede kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on kaitsta Püreneede mäestiku loodus- ja kultuuripärandit ning edendada piirkonna säästvat arengut. Sellega luuakse raamistik allakirjutanud riikide vaheliseks koostööks sellistes valdkondades nagu bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, säästev maakasutus ja säästev turism. Püreneede konventsiooni toetavad mitmesugused ELi rahastamisprogrammid ja -algatused, millega antakse rahalist toetust projektidele, mis edendavad säästvat arengut Püreneede piirkonnas.

Keskkonna- ja julgeolekualgatus ning Dinaari-Alpi konventsioon: Need kaks eraldi algatust on rahvusvahelised lepingud, mille on allkirjastanud rahvusvahelised organisatsioonid ning mitmed Balkani ja Dinaari Alpide piirkonna riigid ning mille eesmärk on edendada nendes piirkondades säästvat arengut ja keskkonnakaitset.

Teadmusbaasi parandamine

Uurimisprojekti MOVING (Mountain Valorisation through INterconnectedness and Green growth) eesmärk on suurendada suutlikkust ja ühiselt arendada – väärtusahelas osalejaid, sidusrühmi ja poliitikakujundajaid kaasava alt üles suunatud osalusprotsessi kaudu – asjakohaseid poliitikaraamistikke kogu Euroopas, et luua uusi või ajakohastatud/suurendatud väärtusahelaid, mis aitavad kaasa mägipiirkondade vastupanuvõimele ja kestlikkusele kliimamuutuste suhtes.

PHUSICOS, mis kreeka keeles tähendab "vastavalt loodusele", näitab, kuidas looduspõhised lahendused pakuvad tugevaid, jätkusuutlikke ja kulutõhusaid meetmeid äärmuslike ilmastikunähtuste ohu vähendamiseks maapiirkondade mägimaastikel. Projektiga täidetakse teadmistelünk, mis on konkreetselt seotud hüdrometeoroloogiliste ohtudega (üleujutused, erosioon, maalihked ja põud) seotud looduspõhiste lahendustega, rakendades looduspõhiseid lahendusi mitmes Euroopa juhtumiuuringu kohas.

MountResilience toetab mägipiirkondades asuvaid Euroopa piirkondi ja kogukondi, et suurendada nende suutlikkust kohaneda kliimamuutustega ja minna üle kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Projekti raames kontseptualiseeritakse, katsetatakse ja laiendatakse mitmetasandilisi, mitmemõõtmelisi ja uuesti kohaldatavaid kliimamuutustega kohanemise ja looduspõhiseid lahendusi, mis käsitlevad poliitilisi ja ühiskondlikke vajadusi ning kodanike käitumist, et tegeleda konkreetsete kliimamõjudega mägipiirkondades.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELil on mitu rahastamisprogrammi, millega saab toetada projekte mägipiirkondades, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Neid vahendeid saab kasutada mitmesuguste algatuste, sealhulgas taristuprojektide, töökohtade loomise ja keskkonnakaitse toetamiseks.

ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada eri piirkondade arengutaseme erinevusi ja keskenduda mahajäänud piirkondadele. Selles on sätestatud, et „erilist tähelepanu pööratakse [...] mägipiirkondadele“. Seega on ühtekuuluvuspoliitikal oluline roll mägipiirkondade konkreetsete probleemide lahendamisel, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel, kuna see võib tõhustada kohanemist selle rakenduskavade raames.

Interreg VI B-s määratletakse aastateks 2021–2027 14 riikidevahelist koostööprogrammi suurtel territooriumidel Euroopas ja kaugemal eelarvega 1,5 miljardit eurot. Lisaks on olemas konkreetsed ELi kokkulepitud strateegiad nelja makropiirkondliku piirkonna jaoks: Läänemeri, Doonau, Alpid ning Aadria ja Joonia mere piirkonnad. Need programmid hõlmavad ka mägipiirkondi, saades kasu strateegilise koostöö edendamisest suuremahulistel territooriumidel.

2014. aastal alanud Euroopa Komisjoni volituste raames on komisjon, Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CEN-CENELEC) püüdnud käsitleda Euroopa standardite ja standardimise kohandamist kliimamuutustega, pöörates erilist tähelepanu peamiste sektorite vastupanuvõimele.