Transport

Transport

Põhisõnumid

• Kliimamuutuste mõju transpordisektoris on seotud äärmuslike ilmastiku- ja hüdroloogiliste nähtustega, nagu paduvihm, tormid ja äärmuslikud tuuled, merelained, üleujutused või kuumalained. Need kliimamuutuste ilmingud mõjutavad eelkõige transporditaristut ja seega transporti ennast, selle usaldusväärsust ja ohutust.
• ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia raames rakendatakse transpordivaldkonna kohanemismeetmeid integreeritult muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu säästva ja aruka liikuvuse strateegia. Käesoleva strateegia ja tegevuskavaga pannakse alus sellele, kuidas ELi transpordisüsteem saab saavutada rohe- ja digipöörde ning muutuda kliimamuutuste suhtes vastupidavamaks. ELi peamine tegevusvaldkond on ELi rahastatava üleeuroopalise transpordivõrgu kliimakindluse tagamine. Hinnangud transpordiga seotud kliimamuutustega kohanemise aspektide kohta on esitatud EEA transpordikeskkonna aruandlusmehhanismi aruannetes.
• Teine oluline valdkond on taristu ohutust ja toimivust muutuvas kliimas reguleerivate standardite ajakohastamine, mida tehakse koos Euroopa standardiorganisatsioonidega.

Mõju ja haavatavus

Transport on majanduse ja ühiskonna lahutamatu osa ning sellel on oluline roll inimeste ja ettevõtete igapäevaelus. Meetmed, mille eesmärk on suurendada transpordi vastupanuvõimet ja muuta transpordisüsteem kliimamuutuste suhtes vähem haavatavaks, tuleks viia kooskõlla jõupingutustega muuta transport vähem CO2-mahukaks, kestlikuks ja arukamaks.

Kliimamuutused mõjutavad transpordisektorit mitmel viisil. Enamik mõjusid on seotud äärmuslike ilmastikunähtuste ja hüdroloogiliste nähtustega, nagu paduvihm, tormid ja äärmuslik tuul, merevee taseme tõus, üleujutused või kuumalained, mida kliimamuutuste tõttu esineb tulevikus tõenäoliselt sagedamini. Need kliimamuutuste ilmingud mõjutavad eelkõige transporditaristut ja seega transporti ennast, selle usaldusväärsust ja ohutust.

Poliitika, mille eesmärk on transpordi mõju kliimamuutustele, haavatavus ja nendega kohanemine (CCIVA), keskendub transpordi vastupanuvõime tugevdamisele kliimamuutuste mõju suhtes kooskõlas jõupingutustega, mille eesmärk on minimeerida transpordi mõju keskkonnale ja kliimasüsteemile.

Poliitikaraamistik

Euroopa tasandil on transpordisektori poliitikaprotsessid peamiselt suunatud kliimamuutuste leevendamisele ja transpordi keskkonnamõju vähendamisele, mis toob kasu kohanemisele, kuid mitte konkreetselt kohanemisele.

Võttes arvesse kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia süsteemset olemust, rakendatakse transpordivaldkonna kohanemismeetmeid integreeritult muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu säästva ja aruka liikuvuse strateegia. Käesolevas liikuvusstrateegias ja tegevuskavas pannakse alus sellele, kuidas ELi transpordisüsteem saab saavutada rohe- ja digipöörde ning muutuda kliimamuutuste suhtes vastupidavamaks. Pakett „Eesmärk 55“ sisaldab seadusandlikke ettepanekuid ja poliitilist algatust ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) läbivaatamiseks, sealhulgas selle laiendamiseks laevandusele, lennunduse heitkoguseid käsitlevate eeskirjade läbivaatamiseks ning maanteetranspordi ja hoonete jaoks eraldi heitkogustega kauplemise süsteemi loomiseks.

Kliimakindluse tagamine ELi rahastatava üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) tagatakse ELi õigusaktidega, milles käsitletakse liidu suuniseid TEN-T võrgu arendamise kohta. Euroopa Komisjoni 2019. aasta TEN-T hindamisprotsess on viinud määruse ja vastavate suuniste läbivaatamiseni. Hindamisprotsessi eesmärk on arendada välja tõhus, ohutu, arukas ja kestlik transpordivõrk, mis võtab arvesse digiteerimist ja käsitleb kliimamuutusi. Hindamisprotsessi tulemuste põhjal koostab komisjon läbivaadatud TEN-T määruse ja esitab selle 2021. aasta novembris.

Teadmusbaasi parandamine

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus hõlmavad transpordisektori haavatavusi ja kohanemisvõimalusi eri peatükkides nii ülemaailmsest kui ka mitmest piirkondlikust perspektiivist, sealhulgas Euroopast, Vahemere piirkonnast ja Arktikast. Transporti käsitletakse osana laiematest koondnäitajatest, nagu linnaasulad ja peamised taristud, peamiselt seoses meretaseme tõusu või igikeltsa sulamisega. Transporditaristu häired on madalate rannikualade süsteemide ja toiduga kindlustatuse peamine riskitegur, arvestades ülemaailmse toidukaubanduse tähtsust. Arktikas ootavad transpordisektorit ees kliimamuutustest tingitud olulised muutused: uute liinide avamine toob eeldatavasti kaasa uusi võimalusi ja väljakutseid nii kauba- kui ka reisilaevadele; igikeltsa sulamine põhjustab eeldatavasti suuri häireid Arktika maismaatranspordi marsruutidel ning tõhusate kohanemislahenduste rakendamise võimalused on väga piiratud.

Teadmisi CCIVAst Euroopa transpordis arendatakse ja täiustatakse järk-järgult ELi rahastatud teadusuuringute ning tunnustatud organisatsioonide korrapäraste hindamisprotsesside kaudu, sealhulgas IPPC hindamisaruanded, UNEPi GEO aruanded ning EEA transpordi ja keskkonna aruandlusmehhanismi (TERM) aruanded.

IPPC viiendas hindamisaruandes juhiti tähelepanu sellele, et transpordisektoris soovitatakse struktuurilisi kohanemismeetmeid, taristu parandamist ja katastroofiohu juhtimist, samas kui mõned kohanemismeetmed võivad hõlmata märkimisväärset kaasnevat kasu, koostoimet ja kompromisse.

OECD reageerib kliimamuutustega kohanemise väljakutsele, toetades valitsusi tulemusliku, tõhusa ja õiglase kohanemispoliitika kavandamisel ja rakendamisel. 2016. aastal avaldas OECD koostöös rahvusvahelise transpordifoorumiga aruande transpordi kohandamise kohta kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikutingimustega, milles käsitletakse peamisi probleeme, mida kliimamuutused transporditaristu omanikele tekitavad. Käesolevas aruandes uuritakse strateegiaid, mis võivad aidata transpordiasutustel vähendada võrgu toimimisega seotud riske, mis on seotud äärmuslike ilmastikuolude muutumisega.

Transpordiga seotud kliimamuutustega kohanemise aspekte käsitletakse ka EEA TERM-aruannetes.  Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Looduspõhised lahendused Euroopas: Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise poliitikas, teadmistes ja tavades peetakse säästvat linnatransporti kohandatud ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste linnade lahutamatuks osaks. Euroopa Keskkonnaameti aruandes „Adaptation of transport to climate change in Europe“ (Transpordi kohanemine kliimamuutustega Euroopas) uuritakse praegusi kliimamuutustega kohanemise tavasid seoses transpordiga Euroopa riikides. Selles antakse ülevaade kohanemismeetmetega seotud probleemidest ja nende hetkeseisust, vaadatakse läbi mitu algatust eri riikides ning tehakse järeldused võimalike edasiste sammude kohta.

Transpordi kliimamuutustega kohanemisele suunatud teadusprojekte toetati programmi „Horisont 2020“ raames ning eelkõige aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi ühiskondlike probleemide raames. Projekti RESilient transport InfraSTructure to extreme events peamine eesmärk on suurendada transporditoimingute vastupanuvõimet looduslikele ja inimtegevusest tingitud äärmuslikele sündmustele. Teise projekti „Future proofing strategies FOr RESilient transport networks against Extreme Events“ eesmärk on suurendada mitmeliigilise transpordi taristu oluliste elementide, näiteks sildade, tunnelite ja terminalide vastupidavust. Maapealsete transpordivõrkude äärmuslikele sündmustele optimaalse reageerimise GIS-põhise taristuhaldussüsteemi projekti eesmärk on kavandada, valideerida ja rakendada terviklikke meetodeid, strateegiaid, vahendeid ja tehnilisi sekkumisi, et märkimisväärselt suurendada maismaatranspordi taristu vastupanuvõimet. otsuste tegemise tugisüsteemi väljatöötamine, et suurendada maismaa- ja õhuandurite kombineeritud kasutamisel põhineva transporditaristu vastupidavust; ja täiustatud modelleerimisvahendid on projekti PANOPTIS peamine eesmärk.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Mitmeaastases finantsraamistikus on Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi kogueraldis kogu programmitöö perioodiks 2021–2027 12,8 miljardit eurot. Need vahendid tuleks investeerida transporditaristu arendamisse ja selle vastupanuvõime suurendamisse, sealhulgas TEN-T võrku.

Riikliku tasandi transpordiprojekte, mille eesmärk on muu hulgas suurendada transpordi vastupanuvõimet kliimamuutustele, toetatakse rahaliselt ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest rakenduskavade kaudu. ELi toetuse kogueraldis kogu programmitöö perioodiks on 274,3 miljardit eurot.

Eelmisel rahastamisperioodil 2014–2020 toetati ühtekuuluvuspoliitikat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning transpordivaldkonna kohanemisega seotud investeerimisprioriteetide hulka kuulusid transpordi ja energeetika võrgutaristu, mille kogueelarve oli 67,3 miljardit eurot, ning kliimamuutustega kohanemine ja kliimamuutuste mõju leevendamine ning riskiennetus, mille eelarve oli 43,2 miljardit eurot. Euroopa Komisjon on avaldanud kliimamuutuste ja suurprojektide teabelehe, milles kirjeldatakse täiendavalt kliimamuutustega seotud nõudeid ja suuniseid suurprojektide jaoks.

Programmist „Horisont 2020“ rahastatav säästva linnalise liikumiskeskkonna kava ja projekt Civitas plus aitab igas suuruses kodanikel rakendada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid. Selle projektiga luuakse uusi lähenemisviise ja vahendeid kuues nn linnalaboris, nagu Antwerpen Belgias ja Platanias Kreekas. Nende laborite head tavad ja saadud õppetunnid edastatakse liikmesriikide poliitikutele, praktikutele ja teadlastele ning suunavatele materjalidele ja vahenditele.

Programmi „Horisont 2020“ jätkuks on teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027, mille kogueelarve on 95,5 miljardit eurot. Programmi struktuur koosneb neljast teadusuuringute prioriteedist. Prioriteedi „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames rahastatakse transpordisektori projekte kliima, energeetika ja liikuvuse valdkonnas kogueelarvega 15,1 miljardit eurot.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

Rakendamise toetamine

Oluline meede, mis muudab transpordi ELis kliimamuutuste suhtes vähem haavatavaks, on kliimakindlate taristustandardite väljatöötamine ja laialdane kasutamine. Transporditaristu on transpordisüsteemi selgroog ja nende standardite kohaldamine aitab tagada taristu vastupanuvõime kliimamuutuste kahjulikele mõjudele, nagu üleujutused, tugev tuul või äärmiselt kõrged temperatuurid. Komisjon on teinud koostööd Euroopa standardiorganisatsioonidega, et ajakohastada standardeid, millega reguleeritakse taristu ohutust ja toimivust muutuvas kliimas. 2015. aasta alguses loodi CEN-CENELECi kliimamuutustega kohanemise koordineerimisrühm, järgides ELi volitusi vaadata läbi ja töötada välja kliimamuutustele vastupanuvõimelise taristu standardid. Selle standardimistaotluse esimeses etapis valisid tehnilised komiteed läbivaatamiseks välja 13 standardit, millest kaks olid transpordisektoriga seotud standardid, nimelt elektrilised ja elektroonilised rakendused raudteede ja õhusõidukite maapealsete seadmete jaoks. Teises etapis, mis algas 2017. aasta lõpus, jätkus standardite läbivaatamine. Samal ajal on välja töötatud CEN-CENELECi juhend kliimamuutustega kohanemise käsitlemiseks standardites, et toetada tehnilisi komiteesid kliimamuutustega seotud standardite läbivaatamisel. Komisjon on julgustanud liikmesriike kaasama riiklikku standardimist oma riiklike kohanemisstrateegiate rakendamisse.

Euroopa Komisjon toetab säästvat linnalist liikumiskeskkonda säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kontseptsiooni edendamise kaudu, mis on esitatud teatises „Üheskoos konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas“. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade üldeesmärk on parandada kodanike elukvaliteeti, käsitledes linnade peamisi keskkonnaga seotud transpordiprobleeme, nagu õhu- ja mürasaaste, kliimamuutused ja uute liikuvusteenuste integreerimine. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade rakendamisega tagatakse, et transpordisüsteem on mitmekesisem ja keskkonnahoidlikum, nii et see on ka kliimamuutuste mõju suhtes vastupidavam. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava väljatöötamise ja rakendamise suuniste läbivaadatud versioon töötati välja sidusrühmade üheaastase kaasamise protsessi tulemusena.

MRE kohanemine

Üleeuroopalised seire-, aruandlus- ja hindamisprotsessid transpordisektoris toimuvad peamiselt seoses kliimamuutuste leevendamisega, nimelt transpordi CO2-mahukuse ja kasvuhoonegaaside heitega (aruandlus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile), taastuvate energiaallikate kasutamisega transpordis või transpordi keskkonnatoimega. Puudub üleeuroopaline, kohustuslik ja õigusaktidel põhinev aruandlus, mis annaks ülevaate transpordi mõjust, haavatavusest ja kohandamisest ELi liikmesriikides.

Tulevikus tuleks säästva linnaarengu kavade rakendamist korrapäraselt jälgida ja hinnata vastavalt säästva linnalise liikumiskeskkonna kava suunistele, et maksimeerida tõhusust ja lisaväärtust linnade elukvaliteedi ja transpordi kliimamuutustega kohanemise seisukohast.