All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesEL rahastab kliimamuutustega kohanemist Euroopas mitmesuguste vahendite kaudu. Sellel lehel antakse selge ülevaade erinevatest olemasolevatest rahastamisvõimalustest ja sellest, kust neid leida. 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus eraldatakse vähemalt 25 % ELi eelarvest kliimaga seotud kulutustele, mistõttu tuleb kliimamuutustega kohanemine integreerida kõigisse peamistesse ELi programmidesse.
Põhisõnumid
EL toetab kliimamuutustega kohanemist ulatusliku rahastamisvahendite portfelli kaudu, mis aitab liikmesriikidel, piirkondadel, kohalikel omavalitsustel, ettevõtjatel ja kogukondadel tugevdada vastupanuvõimet kliimariskidele. Nende vahenditega toetatakse kohanemise kavandamist ja rakendamist, teadusuuringuid ja innovatsiooni, taristuinvesteeringuid ja suutlikkuse suurendamist:
Selle keskmes on taasterahastu „NextGenerationEU“ alla kuuluv taaste- ja vastupidavusrahastu, millest rahastatakse riiklikke reforme ja investeeringuid, millega toetatakse kestlikkust, vastupanuvõimet ning rohe- ja digipööret. Programmist LIFE toetatakse konkreetselt keskkonna- ja kliimameetmeid, samal ajal kui programmist „Euroopa horisont“ rahastatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, sealhulgas ELi kohanemismissiooni, mis aitab piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel kiirendada kohanemislahenduste rakendamist.
Ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist ja Õiglase Ülemineku Fondist kestlikku regionaalarengut ja investeeringuid, mis võivad tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Taristuraamistikes, nagu üleeuroopalised energiavõrgud (TEN-E) ja transpordivõrk (TEN-T), lõimitakse kliimamuutustele vastupanu võime kaalutlused üha enam ka taristu planeerimisse ja investeeringutesse.
Täiendavad vahendid, sealhulgas programm „InvestEU“ ja Euroopa ühendamise rahastu, aitavad kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid kestlikku taristusse. Valdkondlikud rahastamisvood, nagu Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, võivad toetada vastupanuvõimet põllumajanduses, maakogukondades ja meresektoris. Need vahendid võivad aidata tegeleda kliimariskidega, toetades samal ajal laiemaid keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke.
Täiendavat toetust antakse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu, millega tugevdatakse katastroofideks valmisolekut ja neile reageerimist, ning Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastamis- ja nõustamisteenuste kaudu. Sellised programmid nagu „Erasmus+“ ja „Digitaalne Euroopa“ võivad anda täiendava panuse, arendades asjakohaseid oskusi, toetades innovatsiooni ja tugevdades digisuutlikkust kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks.
Sobivaid rahastamisvõimalusi otsivatele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele pakub ELi linnapeade pakt kohandatud rahastamisjuhendit. Selle filtreerimisvõimalused aitavad kasutajatel kindlaks teha asjakohased vahendid ja orienteeruda kliimamuutustega kohanemise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks kättesaadavas ELi toetuses.
ELi kliimamuutustega kohanemise rahastamismaastik
Poliitika / vahend | Liik | Põhifunktsioon | Kohandamise asjakohasus |
|---|---|---|---|
Taastamine ja reformimine | Leevendada COVID-19 kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning muuta Euroopa majandus ja ühiskond kestlikumaks | Sisaldab uut ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiat, et muuta Euroopa 2050. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks. | |
Otsene rahastamine | ELi peamine keskkonna- ja kliimameetmete rahastamisvahend | Spetsiaalne kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogramm & | |
Teadusuuringud ja innovatsioonitegevus | ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm | Rahastab ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni | |
Ühtekuuluvuspoliitika (ERF, Ühtekuuluvusfond) | Piirkondlikud investeeringud | Vähendada erinevusi | Rahastatakse rohelist & vastupidavat taristut |
Energiamäärus | Energiajulgeolek & amp; ühendatus | Kliimakindlad energiainvesteeringud | |
Transpordimäärus | ELi transpordivõrgud | Kohustuslikud vastupanuvõime hindamised | |
Rahastamisvahend | Eelarvelised tagatised | Mobiliseerib kestlikke investeeringuid | |
Infrastruktuuri rahastamine | Transport, energeetika, telekommunikatsioon | Kliimariskide hindamise kriteeriumid | |
Maaelu areng | Põllumajandus ja amp; metsandus | Vastupidav põllumajandus | |
Osafond | Kestlikud ookeanid | Vastupidavad meresüsteemid | |
Katastroofioht | Hädaolukorras tehtav koostöö | Tugevdab valmisolekut | |
Kliimameetmete riiklik rahastamine | Kliima- ja amp; vastupanuvõime investeeringud | tehniline & amp; finantsnõustamine avaliku sektori vahendite mõju maksimeerimiseks; projektide kvaliteedi parandamine ja rahastamisele juurdepääsu kiirendamine | |
Haridus | Kliimateadlikkus | Suutlikkuse suurendamine | |
Digiinvesteeringud | ületada lõhe digitehnoloogia alaste teadusuuringute ja turuleviimise vahel; on suunatud VKEdele | Rohe- ja amp; digiüleminek | |
Miks on ELi rahastamine kliimamuutustega kohanemise seisukohast oluline?
Kliimamuutustega kohanemise projektid võivad olla kulukad, kuid toovad kasu ühiskonnale tervikuna, vähendades kliimariske, kaitstes inimesi ja taristut, kaitstes ökosüsteeme ja tugevdades pikaajalist majanduslikku vastupanuvõimet. Seda kasu võib aga olla raske saavutada üksnes erainvesteeringutega, mistõttu on avaliku sektori poolne rahastamine, sealhulgas ELi toetus, väga oluline. ELi rahastamine aitab ületada investeerimispuudujääke, kaasata täiendavat avaliku ja erasektori kapitali ning võimaldada piirkondadel ja kogukondadel rakendada kohanemismeetmeid. Samuti toetatakse sellega teadusuuringuid, innovatsiooni ja teadmiste jagamist, aidates tagada, et kohanemine aitab kaasa ELi keskkonnaalaste, majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisele muutuvas kliimas.
Uuri lähemalt
Välislingid
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?















